Obsah (6)

§ 75§ 424§ 68§ 76§ 74§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5370 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaal

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Andre Vaarmets peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 1 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Andre Vaarmetsal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada

§ 75

lg 2 p 4 alusel Andre Vaarmetsa otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest. 7. Keelata

§ 75

lg 2 p 7 alusel Andre Vaarmetsal käitumiskontrolli ajal suhtlemine alkoholi liigtarvitavate isikutega, v.a pereliikmed. 8. Kohustada

§ 75

lg 2 p 9 alusel Andre Vaarmetsa alluma elektroonilisele valvele 2 (kahe) kuu jooksul. Elektroonilise valve kohaldamise tähtaeg hakkab kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest Andre Vaarmetsa keha külge.

1. Jätta määratud kaitsjale makstud tasu 97,20 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
2. Andre Vaarmets tunnistati Tartu Maakohtu 26.07.
3. a otsusega süüdi ning teda karistati

§ 424

järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et A. Vaarmetsal tuleb ära kanda veel 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. A. Vaarmets pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes

§-le 74, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 27 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui A. Vaarmets ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest.

Kohtuotsus jõustus 11.08.2017 ja A. Vaarmetsa katseaeg pidi lõppema 26.07.

2. Tartu Maakohtu 04.01.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel A. Vaarmetsale mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele ning A. Vaarmets saadeti vanglasse karistust kandma 1 aastaks ja 27 päevaks. Kohus tuvastas, et A. Vaarmets viibis 18.03-02.04.2018 kriminaalhooldusametniku loata väljaspool Eesti territooriumi, ei ilmunud 18.07.2018 kriminaalhooldusosakonda, tarvitas 18.10.2018 alkoholi ja lahkus kriminaalhooldusametniku loata Eesti Vabariigist ega ilmunud 13.12.2018 taas kriminaalhooldusosakonda. Kohtumäärus jõustus 22.01.2019 ja Tartu Maakohtu 22.01.
4. a kirjaga kohustati A. Vaarmetsa ilmuma vanglasse karistust kandma hiljemalt 11.02.
6. Tartu Maakohtu 06.03.
7. a määrusega kuulutati A. Vaarmets tagaotsitavaks ja märgiti, et A. Vaarmetsa tabamisel tuleb ta toimetada Tartu Vanglasse karistust kandma, sest A. Vaarmets ei ilmunud määratud tähtajaks vanglasse. Politsei- ja Piirivalveamet püüdis korduvalt kohaldada A. Vaarmetsa suhtes sundtoomist, kuid see ei õnnestunud, sest ta ei viibinud kohtule 2 ja kriminaalhooldusametnikule teadaoleval aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx. Samuti ütles A. Vaarmetsa ema politseinikele, et ta pole A. Vaarmetsa juba kuu aega näinud ning et tema arvates on A. Vaarmets teadlik enda otsimisest ja peidab end teadlikult. Politsei ei teadnud A. Vaarmetsa viibimiskohta.
8. A. Vaarmets asus vanglasse karistust kandma 17.04.2021 ja karistuse tähtaeg saabub 14.05.
10. Tartu Vangla esitas 30.07.2021 Tartu Maakohtule A. Vaarmetsa vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab A. Vaarmetsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 5.
11. A. Vaarmetsa on kriminaalkorras karistatud 12 korda ja ta kannab vanglas karistust
12. korda. Varem on A. Vaarmets toime pannud salajase varguse grupis, puude ja põõsaste ebaseadusliku raide, varguse, mootorsõiduki joobes juhtimise, kelmuse ning dokumendi ja pitsati võltsimise ja kasutamise. Kuritegude soodusteguriteks olid sõltuvusprobleemid ning ajenditeks grupi mõju, puudulik probleemide lahendamine, materiaalse kasu saamine ja impulsiivsus. Praegu kannab A. Vaarmets vangistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, millega ta tekitas jalgratturile kergemaid vigastusi. Praeguse kuriteo soodusteguriteks olid samuti sõltuvusprobleemid ning ajenditeks puudulik probleemide lahendamine, grupi mõju ja impulsiivsus. 5.
13. A. Vaarmets viibib vanglas alates 17.04.2021, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ja ta töötab alates 01.06.
14. A. Vaarmets on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises, mille tagajärjel on ohustatud kaasliiklejad ja A. Vaarmets ise. Oht on kõige suurem, kui A. Vaarmets kuritarvitab alkoholi koos sõpradega, ei suuda probleeme adekvaatselt lahendada ja tegutseb impulsiivselt, mõtlemata oma tegude tagajärgedele. 5.
15. Tööst ja majanduslikust toimetulekust tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Vaarmetsa majandusliku toimetuleku oskus on puudulik ̶ tal on sõltuvusprobleemid ja osa raha kulub alkoholile. Et majanduslikult toime tulla, teenis A. Vaarmets varem tulu kuritegudega ning pani majandusliku kasu saamise eesmärgil toime varguseid ja kelmusi. A. Vaarmetsa sõnul pani ta kelmuse toime, sest tal oli kasiinosõltuvus ning kelmus tundus lihtne ja kiire viis raha saamiseks. Viimased 7 aastat on A. Vaarmets töötanud Rootsis xxxxxxxxxxx-, kuhu teda väidetavalt oodatakse tagasi. Eestis on A. Vaarmetsal võimalik asuda tööle OÜ-s Construction Duo. Kuigi tal puudub kutse, on ta töö käigus omandanud teatavad ehitusalased tööoskused, mis võimaldavad tal tööturul konkureerida. A. Vaarmets hindas varem oma majanduslikku olukorda ja toimetulekuvõimet kasinaks, sest kohtutäitur oli tema arved arestinud ja ta ei suutnud nõudeid tasuda. Välismaal töötamisega on A. Vaarmets oma majanduslikku seisukorda parandanud ja hindab praegu oma toimetulekut heaks. Ta on osaliselt nõudeid tasunud ja Täitise järgi on tasumata nõudeid 3053,22 eurot. 5.
16. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Vaarmets on mõjutatav ja pani varem kuritegusid toime grupis teiste mõjutusel. A. Vaarmetsal on kriminaalse taustaga sõpru, kuid väidetavalt pole ta Rootsis tööl olles nendega enam suhelnud. A. Vaarmetsa elustiil on riskeeriv ja hoolimatu, sest ta on enda heaolu tagamiseks pannud toime kelmusi ja juhtinud joobes mootorsõidukit, mõtlemata oma tegude tagajärgedele. A. Vaarmetsa lähedaste hulka 3 kuuluvad ema, tädi, õde ja õelapsed, kellega on head suhted. A. Vaarmetsa emal on kehv tervis ja A. Vaarmets soovib teda toetada. 5.
17. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Vaarmets alustas alkoholi tarvitamist 12-aastaselt, aja jooksul muutus alkohol kangemaks ja alkoholikogused suuremaks ning viimased poolteist aastat tarvitas A. Vaarmets igal õhtul 0,5 liitrit viina. Praeguseks näeb A. Vaarmets väidetavalt oma alkoholi tarvitamises probleemi ja soovib sellega tegeleda. A. Vaarmetsa on 4 korda karistatud kriminaalkorras mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja 1 kord väärteokorras alkoholiseaduse alusel. Viimati märgitu viitab, et A. Vaarmetsa motivatsioon loobuda alkoholi kuritarvitamisest on pigem väline. 5.
18. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Vaarmets käitub impulsiivselt, seab esikohale enda heaolu ning lahendab probleeme kuritegude (s.o joobes juhtimiste ja kelmuste) toimepanemisega. Juhtides joobeseisundis mootorsõidukit, ei mõelnud A. Vaarmets, mida võis tunda jalgrattur, kellele ta otsa sõitis. A. Vaarmets on pannud korduvalt toime kuritegusid, mis viitab, et ta pole muutusteks valmis. A. Vaarmetsal on eesmärgid (s.o töökoht ja toetav lähivõrgustik), kuid need olid ka varem ja ta jätkas siiski kuritegude toimepanemist. A. Vaarmets rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, ei läinud vabatahtlikult vanglasse karistust kandma ja kuulutati tagaotsitavaks. 5.
19. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest 12 kriminaalkaristust näitavad, et A. Vaarmets on omandanud kuritegelikud hoiakud. Ta asus kuritegusid toime panema alaealisena ja on olnud varem kriminaalhooldusel 6 korda. Viimasel korral pöörati mõistetud vangistus korduvate rikkumiste tõttu täitmisele ja A. Vaarmets oli pikalt tagaotsitav. A. Vaarmets eirab ühiskonnas kehtivaid reegleid ja tema motivatsioon loobuda kuritegude toimepanemisest on pigem näiline, sest ta pole oma vigadest õppinud ja paneb toime üha uusi kuritegusid. 5.
20. Muudest kuritarvitustest tuleneb risk, kuid ohtlikkust pole. A. Vaarmetsal oli varem kasiinosõltuvus, mistõttu ta tekitas endale majanduslikult raske olukorra ja pani raha juurde saamiseks toime kelmuse. A. Vaarmetsa väitel pole ta pärast kelmuse toimepanemist kasiinos mänginud, sest teab, et see on ohtlik ja võib tekitada sõltuvust. 5.
21. Seoses A. Vaarmetsa eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ja ohtlikkust pole. A. Vaarmetsal on võimalik pärast vanglast vabanemist asuda elama Võru linnas Petseri 12-19 korteris, mis kuulub tema õele. Korter sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. 5.
22. Juhul, kui kohus otsustab A. Vaarmetsa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Vaarmetsale katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni s.o kuni 14.05.
23. Samuti kohaldada A. Vaarmetsale elektroonilist valvet 2 kuuks.

§ 75lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel panna A.

Vaarmetsale katseajaks täiendavad kohustused: 1) hoiduda alkoholi tarvitamisest; 2) otsida endale ametlik töökoht või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 3) hoiduda suhtlemisest alkoholi tarvitavate isikutega.

1. Lõuna Ringkonnakonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi A. Vaarmetsa tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab A. Vaarmetsa ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. 4
2. A. Vaarmets esitas 14.09.2021 Tartu Maakohtule kirjaliku selgituse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. 7.
3. A. Vaarmets saabus 06.04.2021 Rootsist Eestisse, viibis 10 päeva eneseisolatsioonis ja ilmus 17.04.2021 ise Võru politseijaoskonda karistust kandma. Eneseisolatsioonis olles võttis A. Vaarmets ühendust oma kriminaalhooldajaga ja sai teada, et talle määrati juba pikka aega tagasi vanglasse ilmumiseks tähtaeg. Seda tähtaega ei tea A. Vaarmets tänaseni. A. Vaarmets ei hoidnud tahtlikult karistuse kandmisest kõrvale, vaid keegi ei teatatud talle vanglasse ilmumise tähtaega. Kriminaalhooldusametnikul olid kõik kontaktid A. Vaarmetsa teavitamiseks (s.o A. Vaarmetsa ja tema tööandja telefoni numbrid, e-posti aadressid ja postiaadressid Rootsis), kuid ametnik ei jaganud neid mingil põhjusel teistega. 7.
4. A. Vaarmets on täitnud oma rahalisi nõudeid alates ajast, mil ta asus 7-8 aastat tagasi Rootsi tööle, on jätkanud vanglas nõuete tasumisega ja tal on praeguse seisuga tasumata nõudeid 300-400 eurot. A. Vaarmets soovib tasuda allesjäänud nõuded esimesel võimalusel. 7.
5. A. Vaarmets soovib asuda elama seaduskuulekat elu, pole viimase 2 aasta jooksul vabaduses viibides uusi õigusrikkumisi toime pannud ning on aru saanud oma vigadest ja pahedest. Kuna A. Vaarmets paneb alkoholijoobes olles toime kuritegusid, on ta vanglas asunud selle probleemiga tegelema ja soovib vabaduses alkoholist loobuda. A. Vaarmets on vangistuse ajal otsinud võimalusi vabaduses alkoholiprobleemiga seoses abi saamiseks ning tema tööandja on samuti alkoholiprobleemiga kursis ja valmis A. Vaarmetsa toetama. A. Vaarmets tunnistab, et tal on alkoholiprobleem, ja soovib saada ravi, et sellest täielikult vabaneda. A. Vaarmetsa on pannud tõsiselt elu üle järele mõtlema ka tema ema, kelle tervis on mõne aastaga oluliselt halvenenud. A. Vaarmets soovib ema toetada, mitte olla talle koormaks.
6. Kohtuistungil ütles A. Vaarmets, et soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Ta osales kohtuistungil, kus arutati kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet vangistuse täitmisele pööramiseks, ja sai kätte kohtumääruse vangistuse täitmisele pööramise kohta, kuid seal polnud märgitud kuupäeva, mil A. Vaarmets pidi vanglasse ilmuma. Ta lahkus Rootsi ja sai tunduvalt hiljem teada, et emale käidi pakkumas kirja, mida ema ei võtnud vastu. Kriminaalhooldaja teadis A. Vaarmetsa telefoninumbrit ja e-posti aadressi. A. Vaarmets teadis, et peab minema karistust kandma, ja vaatas pidevalt politsei kodulehte, kas teda on kuhugi määratud, aga seal polnud midagi. Kui A. Vaarmets tuli 06.04.2021 Eestisse, helistas ta kriminaalhooldusametnikule ja sai teada, et pidi minema karistust kandma. Vabaduses tarvitas A. Vaarmets alkoholi iga päev, kuid praegu soovib alkoholist täielikult loobuda, sest see on tekitanud probleeme (nt joobes juhtimisi). Kui ema tervis halvenes ja ta viidi haiglasse, hakkas A. Vaarmets planeerima ja mõtlema, et alkohol pole lahendus. Tema pereliikmed ja praegune suhtlusringkond ei liigtarvita alkoholi. A. Vaarmets nõustub kõigi kriminaalhooldusametniku ettepanekus märgitud lisakohustustega, on valmis neid täitma ja palub võimalust jätkata karistuse kandmist vabaduses.
7. A. Vaarmetsa kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel taotles kohtuisungil A. Vaarmetsa vanglast ennetähtaegset vabastamist. A. Vaarmets on viibinud vanglas nii kaua nagu seadus nõuab, tal on vabaduses kindel elukoht ning vangla ja prokurör toetavad tema ettenähtaegset vabastamist. A. Vaarmetsal on töökogemus ehituse alal, kus ta tegutses pikalt enne vanglasse asumist. Seega on A. Vaarmets tööga hõivatud ja tal pole probleeme töö leidmisega, mis annab alust eeldada, et ta saab vabaduses tööle, teenib sissetulekut ja tuleb majanduslikult toime. Samuti kinnitab OÜ Contruction Duo juhatuse liige, et A. Vaarmets võetakse tööle tagasi. Ta on seal ka varem töötanud ja tööandja on temaga rahul. Samuti on A. Vaarmets vangistuse ajal olnud töötamisest 5 huvitatud ja seda teinud. A. Vaarmetsal on toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol, eelkõige ema, tädi, õde ja õelapsed, kellega A. Vaarmets suhtleb ja on alati hästi läbi saanud. Lähedased toetavad A. Vaarmetsa moraalselt ja vajadusel materiaalselt. A. Vaarmetsal on olnud kriminaalse taustaga sõpru, kuid ta pole Rootsis töötamise ajal nendega suhelnud ega kavatse seda edaspidi teha. Seega on A. Vaarmetsal toetav võrgustik, elu- ja töökoht ning soov tööle asuda ja täita ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. A. Vaarmets on vangistuse ajal tasunud ka oma rahalisi nõudeid ja tasumata summa on väiksem kui kinnipeetava iseloomustuses märgitud. Tal on tasumata kaks nõuet ja arvestades, et ta saab vabaduses tööle asuda, on tal võimalik ka viimased võlgnevused tasuda. Kuigi A. Vaarmetsal on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja kasiinosõltuvus, on ta positiivselt meelestatud ja teinud pingutusi, et mitte alkoholi tarvitada. A. Vaarmets on käinud ravil, probleemiga tegelenud ja on valmis ka praegu sellega tegelema, kui seda peetakse vajalikuks. Varasemad tulemused on olnud positiivsed. Alkoholiprobleem ongi väga tõsine ning selle lahendamine on pikaajaline protsess tõusude ja mõõnadega. Eeskätt on oluline isiku enda tahe ja valmisolek sellega tegeleda. A. Vaarmets on vastavat tahet väljendanud, nõustub ennetähtaegse vabastamise korral täitma lisakohustusi ja hoiduma alkoholist, mis maandab riske. Samuti teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku keelata A. Vaarmetsal käitumiskontrolli ajal suhtlemine alkoholi tarvitavate isikutega ja viibimine kohtu määratud paikades, mis maandab riske veelgi. A. Vaarmets nõustub kõigi lisakohustustega ja väärib vanglast tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega. Kohtu seisukoht
8. A. Vaarmets kannab alates 17.04.2021 vangistust teise astme kuriteo (

§ 424

) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

A. Vaarmets on Tartu Maakohtu 26.07.

1. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 04.01.
2. a määrusega täitmisele pööratud 1 aasta ja 27 päevasest vangistusest kandnud käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 5 kuud (s.o enam kui 1/3) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. A. Vaarmets nõustus kohtuistungil elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 11.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab A. Vaarmets vanglast vabanemisel asuda elama Võru linnas Petseri 12-19 asuvasse korterisse. Seega on võimalik A. Vaarmets allutada käitumiskontrollile. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Vaarmetsa vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv. Eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused A. Vaarmetsa vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 12. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa 6 tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.2020. a määrus nr 1-09-3703, p 9). 13. Nagu öeldud, kannab A. Vaarmets praegu karistust

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja on käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks viibinud vanglas veidi enam kui 5 kuud. Selle aja jooksul pole teda distsiplinaarkorras karistatud ja ta töötab alates 01.06.

1. Samuti selgitas A. Vaarmets, et ta on järjepidevalt tasunud oma nõudeid ja jätkanud seda ka vanglas viibimise ajal. Eelnevast nähtuvalt on V. Vaarmets end vanglas positiivselt üleval pidanud.
2. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Vaarmetsal vabaduses kindel töökoht (xx xxxxxxxxxxxxxxxx) ning toetav tugivõrgustik ̶ ema, tädi, õde ja õelapsed, kellega on head suhted. A. Vaarmetsa sõnul ei liigtarvita tema pereliikmed ega praegune tutvusringkond alkoholi. Samuti on A. Vaarmetsal võimalik asuda elama ema juurde õele kuuluvasse korterisse aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx. Õde ja ema on nõus, et A. Vaarmets asub pärast vanglast vabanemist sinna elama. Kokkuvõtlikult on A. Vaarmetsa elutingimused vabaduses head.
3. Mis puudutab A. Vaarmetsa kuriteo toimepanemise asjaolusid ja varasemat elukäiku, siis karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Vaarmetsal 1 kehtiv kriminaalkaristus. Ta tunnistati Tartu Maakohtu 26.07.
4. a otsusega

§ 424

järgi süüdi selles, et ta juhtis 04.03.2017 (s.o peaaegu 4 aastat ja 7 kuud tagasi) alkoholijoobes mootorsõidukit ja põhjustas avarii, sõites otsa jalgratturile, kes sai kergemaid kehavigastusi. Riigikohus on selgitanud, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei tohi tugineda karistusregistrist kustutatud karistusandmetele, sest see ei arvesta tema vahepealset õiguskuulekat käitumist. Toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud karistuse õigusjärelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut kogu tema elu (vt RKKK 07.02.

1. a määrus nr 1-14-10087, p-d 31 ja 32). Pidades silmas viimati märgitut, ei arvesta kohus praeguse asja lahendamisel kinnipeetava iseloomustuses märgitud andmeid A. Vaarmetsa kustunud karistuste kohta. Isegi juhul, kui A. Vaarmets pani alaealisena toime kuritegusid ja teda on 12 korda kriminaalkorras karistatud, on varasemate kuritegude toimepanemisest möödunud piisavalt pikk aeg, mil A. Vaarmets on elanud õiguskuulekalt. Seega ei anna varasemad karistused alust arvata, et A. Vaarmets on omandanud kuritegelikud hoiakud ega ole valmis oma käitumist muutma. 7
2. Nagu märgitud, on viimase kuriteo toimepanemisest käesoleva määruse tegemise ajaks möödunud peaaegu 4 aastat ja 7 kuud. A. Vaarmets pidi Tartu Maakohtu 26.07.
3. a otsuse järgi kohe ära kandma 1 kuu vangistust ning ülejäänud karistus 1 aasta ja 27 päeva vangistust jäeti esialgu

§ 74alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Tartu Maakohtu 04.01.

1. a määrusega (s.o peaaegu 2 aastat ja 9 kuud tagasi) pöörati A. Vaarmetsale mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele, sest ta rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ̶ viibis kriminaalhooldusametniku loata väljaspool Eesti territooriumi ja lahkus Eestist, ei ilmunud kahel korral kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning tarvitas alkoholi. Tartu Maakohtu 06.03.
2. a määrusega kuulutati A. Vaarmets tagaotsitavaks, sest ta ei ilmunud määratud ajaks vanglasse ja tema asukoht polnud teada. A. Vaarmets asus vangistust kandma 17.04.2021 (s.o veidi enam kui 5 kuud tagasi), olles olnud tagaotsitav veidi enam kui 2 aastat ja 1 kuu.
3. A. Vaarmets esitas kohtule kirjaliku selgituse, et ta ei hoidnud tahtlikult karistuse kandmisest kõrvale, vaid viibis Rootsis, ei saanud kätte teatist vanglasse ilmumise kohta ega teadnud, millal ta peab vanglasse minema. Kui A. Vaarmets saabus 06.04.2021 Rootsist Eestisse, võttis ta kriminaalhooldusametnikuga ühendust, sai teada, et talle määrati juba pikka aega tagasi vanglasse ilmumiseks tähtaeg, ja ilmus pärast eneseisolatsiooni lõppu 17.04.2021 ise Võru politseijaoskonda karistust kandma. Kriminaalhooldusametnikul olid kõik kontaktid A. Vaarmetsa teavitamiseks (s.o A. Vaarmetsa ja tema tööandja telefoni numbrid, e-posti aadressid ja postiaadressid Rootsis), kuid ametnik ei jaganud neid mingil põhjusel teistega.
4. Kuna kohtul pole andmeid, kas teatis vanglasse ilmumise kohta toimetati A. Vaarmetsale kätte või mitte, möönab kohus, et A. Vaarmets ei pruukinud tõepoolest teada, millal täpselt ta peab vanglasse ilmuma. Pidades silmas, et A. Vaarmets võttis pärast Eestisse naasmist kriminaalhooldusametnikuga ühendust ja läks seejärel Võru politseijaoskonda, tundis ta mingil määral huvi kohtumääruse täitmise vastu ning tema käitumine ei väljenda täielikku ükskõiksust kohtu otsustustesse. Kuigi A. Vaarmets muutis Eestist lahkumisega oma tabamise ja vanglasse toimetamise mõnevõrra raskemaks, ei anna ainuüksi see alust arvata, et A. Vaarmets ei täida edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid.
5. Samuti ei välista A. Vaarmetsa ennetähtaegset vabastamist asjaolu, et kriminaalhoolduse nõuete korduvate rikkumiste tõttu pöörati Tartu Maakohtu 04.01.
6. a määrusega A. Vaarmetsale mõistetud vangistus täitmisele. Kuigi A. Vaarmets rikkus kriminaalhoolduse nõudeid vaatamata 1-kuulisele šokivangistusele, on praeguseks sellest möödunud peaaegu 2 aastat ja 9 kuud, mil A. Vaarmets pole uusi õigusrikkumisi toime pannud. Samuti on A. Vaarmets viibinud veidi enam kui 5 kuud vanglas, soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on seega varasemast enam motiveeritud vältima vanglasse tagasi sattumist. Selle nimel võib A. Vaarmets suhtuda nüüd käitumiskontrolli nõuetesse tõsisemalt.
7. Arvestades, et A. Vaarmetsal on kehtiv karistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et uute kuritegude toimepanemise oht on kõige suurem, kui A. Vaarmets (kuri)tarvitab alkoholi ja tegutseb impulsiivselt, mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt alustas A. Vaarmets alkoholi tarvitamist 12-aastaselt, aja jooksul muutus alkohol kangemaks ja alkoholikogused suuremaks ning viimased poolteist aastat tarvitas A. Vaarmets igal õhtul 0,5 liitrit viina. A. Vaarmets esitas kohtule kirjaliku selgituse, milles tunnistab samuti alkoholiprobleemi ja alkoholi tõttu kuritegude toimepanemist ning avaldab soovi vabaduses alkoholist loobuda. Ta nõustub kõigi kriminaalhooldusametniku ettepanekus nimetatud lisakohustustega. 8 Kohtuistungil lisas A. Vaarmets, et ta tarvitas vabaduses alkoholi iga päev, kuid praegu soovib alkoholist täielikult loobuda, sest see on tekitanud probleeme (nt joobes juhtimisi).
8. Arvestades eeltoodut, nõustub kohus, et A. Vaarmetsal on tõsine alkoholiprobleem ja ta vajab sellega toimetulekuks kõrvalist abi. Samas on A. Vaarmets mõistnud alkoholi kahjulikku mõju ja avaldanud soovi alkoholist loobuda. Kriminaalhoolduse eesmärk ongi tugevdada süüdimõistetu motivatsiooni senist käitumist muuta ja kuna kriminaalhooldaja järelevalve toetab täiendavalt A. Vaarmetsa toimetulekut vabaduses, võib kriminaalhooldus kujuneda ennetähtaegsel vabastamisel edukaks. Juhul, kui A. Vaarmets ei täida kohtule antud lubadusi ja jätkab kuriteo toimepanemist põhjustanud riskikäitumist, ähvardab teda vanglasse tagasi saatmine.
9. Erinevalt kinnipeetava iseloomustuses märgitust ei näe kohus märkimisväärset uute kuritegude toimepanemise ohtu A. Vaarmetsa majanduslikus toimetulekus ega suhetes. Kuigi kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt oli A. Vaarmetsal kasiinosõltuvus ja pani ta raha saamiseks toime kelmuse, on see karistus praeguseks kustunud ja A. Vaarmetsa sõnul ei käi ta enam kasiinos. Ka kinnipeetava iseloomustuses ei peeta kasiinosõltuvust enam ohtlikuks. Samuti on A. Vaarmets viimased 7 aastat töötanud Rootsis xxxxxxxxxxx-, tal on vanglast vabanemisel võimalik Eestis asuda tööle xx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ta on järjepidevalt tasunud oma nõudeid. Eelnevast nähtuvalt on A. Vaarmetsa majanduslik olukord ja toimetulek aja jooksul oluliselt paranenud. Kuigi kinnipeetava iseloomustuse järgi pani A. Vaarmets varem kuritegusid toime grupis teiste mõjutusel ja tal on kriminaalse taustaga sõpru, siis A. Vaarmetsa sõnul pole ta nendega Rootsis tööl olles enam suhelnud.
10. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus A. Vaarmetsa talle Tartu Maakohtu 26.07.
11. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 04.01.
12. a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.05.2022, s.o karistusaja lõpuni.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb A.

Vaarmets katseajaks allutada käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Tuginedes

§ 75lg 2 p-dele 2, 4 ja 7 keelab kohus täiendavalt A.

Vaarmetsal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ja suhtlemise alkoholi liigtarvitavate isikutega (v.a pereliikmed) ning kohustab teda otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul vabanemisest. Kuna A. Vaarmetsal on tõsine alkoholiprobleem ja ta pani alkoholijoobes toime kuriteo, tuleb edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks keelata alkoholi tarvitamine ja suhtlemine alkoholi liigtarvitavate isikutega, kes võivad mõjutada teda alkoholi tarvitama. Samuti paneb kohus

§ 75lg 2 p 9 alusel A.

Vaarmetsale kohustuse alluda elektroonilisele valvele 2 kuu jooksul.

§ 751

lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

1. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus süüdimõistetu taotlusel kaitsja osavõtul ja kuulatakse ära tema arvamus. A. Vaarmets taotles kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 31.08.
2. a määrusega anti A. Vaarmetsale riigi õigusabi ja kaitsja A. Pärtel esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 97.20 eurot, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult.
3. Riigikohus on karistusjärgse käitumiskontrolli osas märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Samuti pole

§-s 871 sätestatud käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa, süüdimõistetul pole võimalik 9 käitumiskontrolli kohaldamise menetlust (näiteks käitumiskontrolli kohaldamisega nõustudes) vältida ja süüdimõistetu soovi kaasata sellesse menetlusse kaitsja ei saa taunida. Eeltoodud põhjustel pole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab menetluskulud riik (vt RKKK 02.02.

1. a määrus nr 3-1-1-1-16, p 9.1-9.3).
2. Maakohus leiab, et olukorras, kus süüdimõistetu soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja kohus rahuldab tema taotluse, tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda. Kuna kohtu hinnangul on süüdimõistetu seisukoht, mille esindamiseks ta soovis kaitsjat, põhjendatud, pole õigustatud mõista temalt välja selle seisukoha esindamisel tekkinud kulud. Järelikult tuleb määratud kaitsja tasu 97.20 eurot jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10