Obsah (4)
§ 637§ 173§ 174§ 163KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2021, Jõhvi Kohtuasja number 2-21-4376 Kohtuasi S. I. hagi A. I. vastu elatise vähend
§ 637lg 21).
I HAGEJA NÕUE
- Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis Viru Maakohtu 15.08.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-27637 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras. Hageja ei suuda sellises ulatuses elatist tasuda. Hageja keskmine sissetulek töötasu on 1080 eurot kuus. Hagejal on veel 3 last ja mai kuus 2021 sünnib veel viies laps, keda hageja peab ülal. Kostja viibib hageja juures iga nädalavahetus, mil hageja kannab kõik kostjaga seotud kulud. Samuti tuleb arvestada, et kostja vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega 60 eurot kuus. Hageja viitab PKS § 102 lg 1, Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-3517 ja 2020.a märtsis avaldatud RAKE ja PWC avaldatud uuringule „lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ja palub elatist vähendada 150 euroni kuus. Hageja varaks on garaaž, millest talle kuulub pool (ühisvara abikaasaga), korter (xxx), mis kuulub pangale. Eluasemelaenu jääk on üle 15000 eurot. II KOSTJA VASTUS
- Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Puuduvad tõendid, et hageja kahjustab elatise maksmisega enese tavalist üllapidamist. Ei ole kindlaks tuvastatud, et hageja teised lapsed oleks vähem kindlustatud. Hagejal on lapserikas pere, kes saab kompensatsiooni riigi poolt (vähemalt 700 eurot kuus). Lapse tegelikult kulud on miinimumist suuremad ning hageja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega kostja emale ning selle arvelt elatist vähendada. Hagejal tuleb tõendada, millised on abi vajava lapse kulud ja milliseid kulusid seoses teise lapsega kannab kostja. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. III KOHTU PÕHJENDUSED
- Arvestades hagi hinda 1278 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on palunud elatist vähendada 150 euroni kuus. Kostja sellega nõus ei ole. Tuvastatud on, et hagejalt mõisteti 15.08.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-27637 välja kostja, A. I. kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras kuni kostja täisealiseks saamiseni. Samuti on hagejal xxx sündinud laps R. I.. Asjaolu, et kostja keskmine sissetulek on 1080 eurot kuus, kinnitab kostja pangakonto väljavõte. Kinnisvarana kuulub hagejale korter asukohaga xxx, mis on hageja pere elukohaks. Liiklusregistri andmetel on kostja nimele registreeritud 2 mopeedi, mõlemal on keelumärge. Eeltoodust tulenevalt on hageja sissetulekuks millest elatist tasuda 1080 eurot kuus.
- Hageja on tuginenud asjaolule, et tal on sündinud veel üks laps, osa lapse vajadustest on kaetud peretoetustega. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (RKTKo 2-16-2343 p 11). PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestatud mõjuvaks põhjuseks võib olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo 2-16-11905 p 18). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16-118651p 13). 2
- Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus arvestab ka kostja väitega et osa lapse vajadustest on kaetud peretoetusega 60 eurot kuus. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma elatist 180 eurot kuus. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu ning kostjal on võimalik tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid käsutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemat ei saa panna olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Seega mõistab kohus kostjalt välja elatise 180 eurot kuus.
- Hageja on tuginenud ka asjaolule, et kostja viibib iga nädalavahetus hageja juures, kes kannab selle ajal kõik kostjaga seotud kulud Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema väidet, laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo 3-2-1-165-13 p 12). Kohus leiab, et lapse viibimist nädalavahetustel vanema juures, ei saa käsitleda olulise osana ajast. Lisaks ei ole hageja välja toonud millised on sel ajal tema poolt lapsele tehtavad kulutused ja kui suured need on ning esitanud ka tõendeid oma väite tõendamiseks. Seega ei saa kohus kostja vastava väitega arvestada. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (
§ 173lg 1).
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid ja kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist
§ 174
lg 1 ja 2).
§ 163
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 3