KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9517 Kohtukoosseis Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Mar

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (summas 1007,68 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 04. maist 2021 kuni põhinõude täitmiseni. 1 6.

§ 1055

lg 1 teise lause alusel kohaldada Andres Turnasele lähenemiskeeldu 1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest ja keelata tal: 6.

1. minna M. L. lähemale kui 50 meetrit; 6.
2. minna M. L. xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x
3. KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel mõista Andres Turnaselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot, määratud kaitsja tasu 1028,16 eurot ning sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 1965,16 eurot.
4. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1965,13 eurot tuleb tasuda Maksuja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
5. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe

§ 1060alusel kahju hüvitamine.

Tsiviilhagi on alusetu, sest pole teada, millisest ajast alates ja miks kannatanu telefon ei tööta. Seega pole tõendatud, et telefon ei lülitu sisse A. Turnasest tingitud põhjustel. Samuti nõutakse uue telefoni hinna hüvitamist, kuid kahju on vana telefoni maksumus. Tegemist oli

1. aastal ostetud ja kasutatud telefoniga, mille väärtus ei kattu selle tänase soetamismaksumusega. Telefoni tegelik väärtus on tõendamata. Töötasu nõue on alusetu, sest tõendamata on põhjuslik seos A. Turnase käitumise ja M. L. töövõime kaotuse vahel. Ekspertiisiakti kohaselt on M. L. varem trauma olnud ja ta on juba alates
2. aastast osalise töövõimega. Lisaks pole teada, millise õigussuhte alusel tegi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. L. rahaülekandeid, kas ja miks see õigussuhe lõppes ning miks M. L. ei saa enam xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega pole tõendatud seos A. Turnase tegevuse ja maksete lõppemise vahel. Mittevaralise kahju hüvitise mõistlik suurus on kohtupraktika põhjal väiksem kui tsiviilhagi märgitud. Mis puudutab lähenemiskeelu taotlust, siis lähenemiskeeld pole samastatav teise isiku au ja väärikust riivava tegevuse lõpetamise nõudega ning KrMS § 3101 alusel ei saa kriminaalmenetluses esitada nõudeid seoses sotsiaalmeedia kirjutistega. Ebaõigete fativäidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise korral saab pöörduda oma õiguste kaitseks tsiviilkohtusse, kus avaldajal tuleb faktiväited ümber lükata. Lähenemiskeeld puudutab lähenemist elukohale ja taotlejale ning suhtlemist taotlejaga. Samuti tuginetakse lähenemiskeelu kohaldamise taotluses möödunud aastate sündmustele, mis pole praegu enam aktuaalsed. Lähenemiskeelu kohaldamist ei õigusta A. Turnase liikumine ja töötamine oma kinnistul, liikumine kolmandate isikute kinnistutel ega M. L. kinnistu vaatlemine või filmimine. Pole tõendatud, et A. Turnas viibis käesoleval aastal M. L. kinnistul ning M. L. kinnistu näol pole tegemist objektiga, mida ei tohiks vaadelda, filmida või fotografeerida. Arusaamatuks jääb, kuidas riivatakse õigusi, kui metsa paigutatakse silte, keelates kellelegi nimeliselt seal liikuda. Kohtu seisukoht Süüdistus KarS § 121 lg 1 ja § 136 lg 1 järgi
3. Seoses A. Turnasele esitatud süüdistusega kuulati kohtuistungil üle kannatanu M. L. ja süüdistatav A. Turnas ning uuriti dokumentaalse tõendina kaarti, kuhu M. L. on märkinud oma marsruudi 11.09.
4. a õhtul ning tema ja A. Turnase vahelise konflikti asukoha. Samuti uuriti asitõenditena M. L. poolt süüdistuses kirjeldatud sündmuste käigus telefoniga tehtud video- ja helisalvestisi, Häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestisi ning sündmuskohale jõudnud politseiametniku rinnakaamera salvestisi. Lisaks uuriti väljavõtet häirekeskuse kõnedest, politsei teenistuslehte ja politsei andmebaasi väljatrükki 11.09.
5. a väljakutse kohta, paikkonna kaarti ja kinnistusraamatu väljavõtet, fototabeleid kannatanu kehavigastuste ja mobiiltelefoni kahjustuste kohta, tervisekaartide koopiaid, isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti ning politsei andmebaasi väljavõtet A. Turnase ja M. L. varasemate vastastikuste pöördumiste kohta.
6. Nii kannatanu M. L. kui ka süüdistatava A. Turnase kohtuistungil antud ütluste kohaselt on nad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alates
7. a jaanuarist, mil A. Turnas sinna kolis. Nad on kõrvalkinnistute omanikud, kusjuures M. L. kuulub Kullamäe-Raudsaare kinnistu ja A. Turnasele kuulub Soosaare kinnistu. Lisaks kinnitasid M. L. ja A. Turnas, et nad kohtusid 11.09.2019 õhtul Põlva maakonnas Räpina vallas metsas ning selle kohtumise käigus haaras A. Turnas M. L. kinni ja hoidis teda maapinnal pikali kuni politsei saabumiseni. Kohus märgib, et seega pole vaidlust, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas 5 toimus süüdistatava ja kannatanu vahel füüsiline konflikt. M. L. ja A. Turnase versioonid lahknevad konfliktile vahetult eelnenud sündmuste ja konflikti täpse käigu osas.
8. Nimelt selgitas M. L. kohtus, et ta läks 11.09.2019 umbes kella 19:00 paiku üle oma kinnistu riigimetsa seenele ja tagasiteel, kui M. L. oli ämber seentega kaasas, kohtus ta metsas A. Turnasega. M. L. teab, kus A. Turnase kinnistu asub, ja vältis seda teadlikult. A. Turnas on oma kinnistu tähistanud sildikestega, mis lendavad tuulega kohe minema. Sildid on adresseeritud nimeliselt M. L. . Samuti teab M. L. A. Turnase kinnistu piire looduses sihtide järgi ja selle järgi, et A. Turnas on oma kinnistu piiridele pannud roikad. Kui M. L. jõudis 11.09.
9. a õhtul metsa väljaveo teed pidi järgmise väljaveo teeni, kust ta tahtis kodu poole keerata, kuulis ta koera haukumist ja müdinat ning vaatas, et talle läheneb A. Turnase koer. Kuna A. Turnas ütles koerale: „Hass, hass!“, teadis M. L. , et koer kohe ründab, ja võttis välja oma mobiiltelefoni. Koer hakkas ümber M. L. tiirutama ja üritas teda säärest või põlvest naksata ning M. L. filmis seda ja kaitses end seeneämbriga. Samal ajal jooksis A. Turnas M. L. juurde, haaras temast kinni, et M. L. kuhugi ei läheks, ja sõimas, et kas sa ei saanud oma õppetunnist veel aru. See toimus 60-70 meetri kaugusel A. Turnase kinnistust. M. L. filmis ühe mobiiltelefoniga ja võttis vöötaskust teise mobiiltelefoni, et helistada 112 ja kutsuda abi, kuid kui A. Turnas seda nägi, asus ta M. L. takistama, võttis viimase kapuutsist ja vöörihmast kinni ning surus ta jõuga kõhuli maha. Samal ajal tahtis A. Turnas haarata M. L. telefone, kuid viimane võttis telefonid enda alla. Maas olles üritas M. L. jätkuvalt helistada, abi kutsuda ja filmida samal ajal, kuid see ei õnnestunud, sest mõlemad käed olid kinni ja ta hoidis telefone enda all. Korraks õnnestus jälle filmida või helistada ja M. L. suurim lootus oli, et Häirekeskus saab aru, et midagi toimub, selgitab asukoha välja ja tuleb appi. Umbes
10. minutil õnnestus M. L. helistada. Kui A. Turnas oli M. L. enda alla ära fikseerinud, võttis A. Turnas oma telefoni välja ja helistas samuti. A. Turnas oli põlvedega M. L. seljal nii, et ühe põlvega ronis M. L. nimmepiirkonda ja teisega vajutas turjale. M. L. ei lasknud end päris maha suruda, vaid hoidis vasakut jalga ja käsi enda all, kuid parem jalg oli pikalt väljas. Koer pures läbi kummiku korduvalt paremat jalga. Kirjeldatud sündmuste käigus keskendus M. L. vaid sellele, et ta jääks ellu, ja valu tuli hiljem. Tal valutasid rindkere, lülisammas, säär, otsaesine ja kõik kohad. M. L. oli nagu läbi pekstud, sest ta pingutas ka oma lihaseid palju. M. Turnas hoidis M. L. maas kinni kuni politseipatrulli saabumiseni, misjärel tõusis püsti. Samuti ütles A. Turnas M. L. kinni hoidmise ajal, et kui M. L. ei jää vait ja rabeleb, siis A. Turnas virutab talle. M. L. kartis ja jäi vait, sest arvas, et A. Turnas lööb talle võmmu kuklasse. Kui M. L. sai aru, et politseipatrull tuleb, jäi rahulikumaks ja kogus jõudu, vajutas A. Turnas M. L. turja peal valusaid punkte ja pidi M. L. reaktsiooni järgi aru saama, et viimasel on jälle valusam. A. Turnase eesmärk oli teha M. L. haiget. Kiirabi tuli samal õhtul sündmuskohale ja fikseeris M. L. vigastused ning M. L. pöördus ka järgmisel päeval arsti poole, sest pärast öö möödumist enesetunne halvenes ja hiljem lisandus tervisehäireid. M. L. ei saanud praktiliselt magada ja oli järgmisel päeval nagu läbi pekstud. Kohtus uuritud kaardilt nähtuvalt liikus M. L. 11.09.
11. a õhtul riigimetsas (tl 40).
12. A. Turnas ütles omakorda, et läks 11.09.
13. a õhtul harjumuspäraselt oma kinnistu piire kontrollima, sest teadis juba
14. aastal, kellega M. L. näol on tegemist. A. Turnase kinnistu on tähistatud kolmes kohas: metsa ühest servast xxxxxxxxxxxxxxx), metsa teisest servast, kus L. tavaliselt liiguvad, ja väravast. xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx piiril on lattaed, metsamaa piiriks on pandud betoonpost ning A. Turnas on pannud ka A-4 formaadis paberile eramaa ja erametsa märgised, mis peaksid olema selged ja loetavad. Paber on kile sees, et vesi ei rikuks kirja. Üks paber asub aia ääres ja teine paber on teisel pool metsa. A. Turnas ei mäleta, kas siltidel on märgitud M. L. nimeliselt. Toimikus olevad fotod pole A. Turnase kinnistu piiri pealt. 11.09.2019 nägi A. Turnas, et M. L. on tema metsas, ja andis korralduse, et aru pärida, 6 mida M. L. sellisel kellaajal seal teeb, kuid M. L. pani jooksu ja üritas põgeneda, mistõttu A. Turnas võttis M. L. kinni. Omaniku tahte vastaselt ei tohi kinnistul viibida. A. Turnas sai M. L. kätte umbes 10 meetrit väljaspool oma kinnistu piire. A. Turnas küsis M. L. , mida viimane seal teeb, mille peale M. L. vastas, et see pole A. Turnase maa, vaid Ilumets. A. Turnase eesmärk oli helistada 112 ja kutsuta politsei kohale, sest ta pole suutnud kolm aastat tõendada, et M. L. valetab ja liigub A. Turnase kinnistul varastatud asjadega, tekitab metsakahju jms. Seetõttu liikus A. Turnas kiirel sammul M. L. suunas, küsis, mida M. L. tema metsas teeb, ja haaras M. L. kinni. Edasi helistas A. Turnas politseisse ja hoidis M. L. kinni, et viimane politseile üle anda. A. Turnasel polnud sellist mõtet, et ta oleks M. L. kallale läinud ja teda löönud. Kinnihoidmise ajal lamas M. L. poolkülili nagu diivani peal ja tegi oma telefonikõnesid. Häälest oli kuulda, et M. L. sai rahulikult oma asja ajada. A. Turnas hoidis M. L. vööst kinni ja oli ise põlvili maas, mitte M. L. peal. A. Turnas ei osanud öelda, kui kaua ta M. L. kinni hoidis. Lõpuks tuli politsei kohale. Koer ei puutunud M. L. , sest oli noor ega osanud suht midagi teha. Kui A. Turnas pidas M. L. kinni, siis koer lihtsalt ümberringi haukus. A. Turnas ei näinud kogu aeg, mida koer tegi, sest M. L. rabeles igal võimalusel jälle lahti ja tegi kõik, et sündmuskohalt minema pääseda. A. Turnas ütles küll koerale paar korda: „Hass, hass!“, aga kuna tegemist oli noore koeraga, siis selle asemel hakkas koer hoopis haukuma ja siblis seal ringi. A. Turnas andis koerale selle käskluse, sest noor koer peab ju ka õppima. A. Turnas tahtis koerale õpetada korraldustele allumist ja võib-olla mõtles A. Turnas ka ümber, aga selle käskluse tähendus on kinnipidamine ja punkt. M. L. võis jalale hammustusjäljed saada sellepärast, et ehk keegi tema enda loom pures teda. A. Turnas ei näinud, et tema koer M. L. pures, ja arvab, et tema koer ei purenud. Koer lihtsalt haukus seal ümber. Kui M. L. asemel oleks olnud keegi teine, oleks A. Turnas arvanud, et inimene on ära eksinud, juhatanud ta metsast välja ja võib-olla pakkunud ka öömaja, sest oli õhtune aeg.
15. Kohtu hinnangul on nii kannatanu kui ka süüdistatava eelrefereeritud ütlused lubatavad tõendid, kuid kannatanu ütlused on usaldusväärsemad. Riigikohus on selgitanud, et ütluste kui isikulise tõendiallika puhul sõltub nende usaldusväärsus muu hulgas ütluste andja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Muu hulgas kinnitab ütluste usaldusväärsus see, kui ütluste andja suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada. Kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.02.
16. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14).
17. Praeguses asjas uuriti kohtuistungil asitõendina muu hulgas süüdistuses märgitud ajal ja kohas M. L. poolt telefoniga tehtud videosalvestisi. Kokku on kolm videosalvestist, millest esimeselt nähtuvalt seisab M. L. metsas enam-vähem ühe koha peal vaikides paigal ja tema suunas läheneb eemalt mõõdukal sammul fotosid tegev A. Turnas, kelle ees kõrgemast heinast jookseb M. L. juurde urisev ja haukuv musta värvi koer. Koer hakkab M. L. ümber tiirutama ning samal ajal ässitab endiselt lähenev ja fotografeeriv A. Turnas koera, hüüdes korduvalt: „Hass, hass!“. Jõudnud M. L. juurde, ütleb A. Turnas: „Sa oled loll peast või? Sa ei saanud aru oma õppetunnist või? Ei ole mõistus korras inimesel. Sa käid nigu kuradi varas siin. On nii või ei ole?“. M. L. vastab: „Ma olen xxxxxxxxxxx“, mille peale A. Turnas katkestab: „Mis RMK metsas? Mis sa siia minu metsa taha tuled?“. M. L. kordab: „Ma olen xxxxxxxxxxx“ ning A. Turnas jätkab: „Sul peaks häbi olema. Kurat, lõpeta ära see jama. Lõpeta ära! Sa oled 7 valetaja ja varas ja kuradi… Sul peaks häbi olema!“ /---/ „Kas sa mõtled ka, mis sa teed? See jama oleks pidanud ammu ära lõppema. “. Maas rohu sees seisab valget värvi plastikämber, milles on seened. Kui M. L. võtab välja kollast värvi mobiiltelefoni, ütleb A. Turnas: „Nüüd on niimoodi. Siit ei lähe sa kuskile. Mingit helistamist ei ole!“. Ning seejärel on salvestise järgi arusaadav, et toimub rüselus ja filmija (M. L. ), kes seisis enne püsti, on nüüd maas pikali. Teiselt salvestiselt on kuulda M. L. hingeldamist ja koera haukumist ning M. L. hüüab: „Koer hakkab sul mind jälle hammustama! Kas te kuulete mind?“. A. Turnas vastab ükskõikselt: „Ta ei hammusta sind“. Kolmandalt salvestiselt on arusaadav vaid rüselus.
18. Häirekeskusele tehtud kõnede salvestiste kohaselt helistasid süüdistuses kirjeldatud sündmuste käigus M. L. ja A. Turnas samaaegselt ja läbisegi Häirekeskusesse. Kokku on kuus salvestist. Esimene kõne katkeb pärast 3 sekundit. Teise salvestise kohaselt ütleb A. Turnas, et vajab abi, sest sai varga kätte. Varas valetab, et on riigimetsas, aga tegelikult on A. Turnase metsa taga ja tuli kaamerat varastama. Taustal on kuulda koera haukumist ning M. L. hüüdeid, et A. Turnas ei lase tal helistada ja rebib tema riideid ning koer ründab M. L. . Kolmandal salvestisel ütleb A. Turnas, et M. L. on tema metsa taga ning käib korduvalt luuramas ja vargil. See ei ole esimene kord, kui M. L. jääb A. Turnasele vahele. A. Turnas sai M. L. oma metsa tagant kätte ja M. L. varastas jälle rajakaamera ära. A. Turnas peab M. L. kinni hoidma, sest ei saa muidu tõendada, et M. L. käib ja valetab. A. Turnas hoiab M. L. lihtsalt kinni. M. L. käib ja luurab A. Turnast juba kolmandat aastat. M. L. on oma kodust kilomeeter eemal A. Turnase metsas ja jooksis ära, kuid A. Turnas sai ta kätte. M. L. peab lihtsalt oma karistuse kätte saama. M. L. on A. Turnase metsa taga ja jooksis A. Turnase krundi pealt minema, kuid õnneks koer sai M. L. kinni pidada. M. L. varastas A. Turnaselt kaks kaamerat ja sae, kuid täna sai A. Turnas ta lihtsalt kätte. Kuigi äsja lõpetati kriminaalasi, M. L. ei karda ja luusib ikka A. Turnase metsas ringi. Taustal on kuulda koera haukumist, M. L. hüüdeid, et A. Turnas rebib tema riideid ja koer hammustab M. L. .
19. Neljanda salvestise kohaselt helistab M. L. samaaegselt A. Turnasega Häirekeskussesse ja palub abi, sest teda rünnati. M. L. tuli seenelt ja naabrimees tuli talle kallale. M. L. on xxxxxxxxxxx A. Turnas rebib tema riideid. A. Turnas üritab M. L. telefoni käest ära võtta, hoiab teda kinni ja koer hammustab M. L. . M. L. tuli metsast seenelt RMK jao pealt ja nüüd A. Turnas hoiab teda kinni. A. Turnas tuli M. L. kallale ja rebis tema riideid. A. Turnas on ka varem M. L. kallale tunginud ja saanud selle eest 250 eurot trahvi. M. L. palub, et Häirekeskus temaga räägiks ega katkestaks kõnet. M. L. elu on ohus. A. Turnas hakkas M. L. lööma ja rebis teda riietest. M. L. räägib samal ajal Häirekeskuse ja oma abikaasaga. M. L. oli xxxxxxxxxxx sai õnneks videosse, kuidas A. Turnas jooksis M. L. suunas ja paiskas ta maha. A. Turnas rebib M. L. oma maa suunas, et tõendada, et M. L. oli A. Turnase maa peal. Koer hakkas jälle M. L. hammustama ja ründab. A. Turnas üritab jälle tõmmata M. L. oma maa suunas. Politseipatrull on tulnud.
20. Viienda salvestise kohaselt küsib A. Turnas, kas politsei tuleb juba. Kui A. Turnas laseb M. L. lahti, paneb M. L. jooksu. M. L. jooksis A. Turnase maa pealt ära ja koer ei ründa, vaid hoiab M. L. lihtsalt paigal. Kui M. L. jookseb ära, peab A. Turnas hakkama tõendama, kas M. L. üldse oli siin. A. Turnasel kui maaomanikul on õigus ka natuke füüsilist jõudu kasutada. A. Turnas pole M. L. haiget teinud, kuid hoiab lihtsalt teda kinni, et saada politseile tõestust. Kuuendalt salvestiselt on kuulda, kuidas A. Turnas ja M. L. esitavad läbisegi oma versioonid sündmuskohale jõudnud politseipatrullile.
21. Kohus leiab, et salvestistelt nähtuv teave langeb kokku M. L. versiooniga füüsilisele konfliktile vahetult eelnenud sündmuste ja konflikti täpse käigu osas. Kuna esimese M. L. 8 filmitud videosalvestise kohaselt seisab M. L. metsas enam-vähem ühe koha peal vaikides paigal ja talle läheneb eemalt mõõdukal sammul A. Turnas, polnud kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus M. L. oleks vahetult enne konflikti algust A. Turnase kinnistult ära jooksnud ja A. Turnas katkestas M. L. põgenemise koera abiga kuskil eemal. Sel juhul oleks A. Turnas põgenevale M. L. järele kiirustanud ja tal poleks olnud aega M. L. pildistada. Samuti nähtub videosalvestiselt, et M. L. võtab välja kollast värvi mobiiltelefoni, misjärel keelab A. Turnas M. L. helistamise ja toimub rüselus, mille tulemusel satub M. L. maapinnale pikali. Järelikult ei takistanud A. Turnas M. L. kinni haaramisega viimase põgenemist, vaid tõele vastavad M. L. ütlused, et A. Turnas ärritus teise mobiiltelefoni väljavõtmise peale, takistas M. L. abi kutsumast ja surus M. L. maapinnale pikali.
22. Edasi nähtub salvestiselt, et M. L. on kaasas osaliselt seentega täidetud plastikämber ja seljas valget värvi riided, mis kinnitavad täiendavalt M. L. versiooni, et ta käis metsas seenel ja oli A. Turnasega kohtumise ajal tagasiteel koju. Valget värvi riided eristuvad metsas üldisest taustast ja paistavad hästi silma, mistõttu pole loogiline, et inimene, kes soovib hämaras salaja ja loata võõral maal ringi käia ning sealt midagi varastada, paneks selga silmatorkavad riided. Samuti ei lange seeneämbri kaasas kandmine kokku võõral kinnistul salaja liikumisega. Erinevalt kaitsjast leiab kohus sedagi, et õhtune kellaaeg ei välistanud seente korjamist. Kuigi politsei saabumise ajaks oli väljas juba pime, nähtub M. L. videosalvestiselt, et A. Turnasega kohtumise ajal oli alles hämarduma hakanud ning maapind oli veel selgelt nähtav. Liiati ütles M. L. , et teadis, kus seened asuvad ning oli A. Turnasega kohtudes juba tagasiteel ja seened olid korjatud. Eelnevast arvestades tuvastab kohus, et M. L. ei viibinud 11.09.2019 õhtul M. Turnasele kuuluvas metsas ega põgenenud sealt riigimetsa. M. L. käis riigimetsas seenel ja oli A. Turnasega kohtudes tagasiteel koju.
23. Seejärel kuuldub Häirekeskusesse tehtud kõnede helisalvestistelt, et A. Turnas hoidis M. L. maapinnal kinni ja mõlemad helistasid samaaegselt läbisegi Häirekeskusesse, paludes abi ̶ A. Turnas soovis abi, sest pidas tema kinnistult ära jooksnud varga kinni, ja M. L. palus abi, sest naabrimees tuli talle kallale, rebib tema riideid, püüab telefoni käest ära võtta, hoiab kinni ja koer hammustab teda.
24. Kohtu hinnangul on M. L. ütlused usaldusväärsed ja langevad muude tõenditega kokku ka selles osas, et A. Turnas oli M. L. maas kinnihoidmise käigus põlvedega M. L. seljal nii, et ühe põlvega ronis M. L. nimmepiirkonda ja teisega vajutas turjale. Samuti selles osas, et koer hammustas A. Turnase käskluse peale M. L. . Esmalt on M. L. ütlused füüsilise konflikti käigu osas veenvalt üksikasjalikud ̶ M. L. kirjeldas kohtuistungil detailselt, et kui A. Turnas haarata M. L. telefone, võttis viimane telefonid enda alla. Maas olles üritas M. L. jätkuvalt helistada, abi kutsuda ja filmida samal ajal, mis õnnestus katkendlikult. A. Turnas oli põlvedega M. L. seljal nii, et ühe põlvega ronis M. L. nimmepiirkonda ja teisega vajutas turjale. M. L. ei lasknud end päris maha suruda, vaid hoidis vasakut jalga ja käsi enda all, kuid parem jalg oli pikalt väljas. Koer pures läbi kummiku korduvalt paremat jalga. Arvestades eelnevat detailsust, kirjeldas M. L. kohtu arvates tegelikku sündmuste käiku ega mõelnud neid asjaolusid välja.
25. Kuid nagu öeldud, langevad M. L. ütlused kokku ka muude tõenditega. Lisaks sellele, et M. L. filmitud esimese videosalvestise kohaselt ässitas A. Turnas ilmselgelt agressiivset koera M. L. ründama, öeldes korduvalt: „Hass! Hass!“, kuulduvad teiselt videosalvestiselt ja helisalvestistelt füüsilise konflikti ajal koera haukumine ja M. L. korduvad hüüded, et koer hammustab teda või asub uuesti hammustama. Täiendavalt uuriti kohtus asitõendina 11.09.2019 sündmuskohale jõudnud politseiametniku rinnakaamera kahte videosalvestist. Esimeselt salvestiselt nähtuvalt esitas M. L. politseinikule omapoolse versiooni toimunust ja 9 avaldas kummarduses, et tunneb seljas valu. Kui M. L. oli maas, tuli A. Turnas talle põlvega selga ja hoidis kuni politsei saabumiseni kinni. Samuti näitas M. L. politseinikule hambajälgi paremal säärel. Eelnevast nähtuvalt langeb M. L. versioon toimunust kokku vahetult pärast ründe lõppu ilmnenud asjaoludega.
26. Kohtuistungil uuriti tõendina ka Lõuna-Eesti Haigla AS-i xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille kohaselt saabus M. L. 11.09.2019 kell 21:34 kiirabiga haiglasse ja tal diagnoositi sääre lahtised hulgihaavad ̶ parema sääre eespinnal 3 haava ja labajalal 1 haav. Samuti oli M. L. otsmikul 1cm punetav ala ja rindkere oli palpatsioonil valulik. Haiglas puhastati ja seoti hammustushaavad ning M. L. tehti teetanuse vaktsiin (tl 41). Lisaks esitati tõendina foto M. L. jalast, kust nähtuvad värsked haavad (tl 42) ning 11.09.2019 Põlva maakonnas Räpina vallas Ilumetsa metskonnas politseiametniku poolt tehtud fotod. Viimastelt fotodelt nähtub samuti, et M. L. paremal säärel on 3 haava, labajalal on 1 haav ja otsmikul on punetav laik (tl 44-45).
27. Lõuna-Eesti Haigla AS-i xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pöördus M. L. 13.09.2019 uuesti haiglasse, sest ta valutas 11.09.
28. a füüsilise konflikti tõttu üle kogu keha, kusjuures kõige valusam on kaelapiirkond ning alaselja ja parema puusa piirkond. M. L. tuvastati lisaks 11.09.
29. a fikseeritule kaelal hematoom, alaseljal turse ja sinakas hematoom, vasaku reie keskmise kolmandiku eespinnal sinakas hematoom ning vasaku sääre ülemise kolmandiku eespinnal samuti sinakas hematoom (tl 43).
30. Arvestades, et M. L. kurtis vahetult pärast kinnihoidmist sündmuskohale saabunud politseiametnikule seljavalu ja avaldas, et A. Turnas oli kinni põlvedega M. L. seljal, on M. L. versioon konflikti käigu osas olnud algusest peale samasugune. Kohtuistungil selgitas M. L. täiendavalt, et ta keskendus kinnihoidmise ajal muule ja valu tuli hiljem. Lisaks langevad M. L. ütlused koera hammustuste kohta kokku video- ja helisalvestistega ning vahetult pärast kinnihoidmist politsei ja arstide fikseeritud vigastustega. Ütlused selle kohta, et A. Turnas oli põlvedega M. L. seljal, langevad kokku aga 13.09.2019 fikseeritud täiendavate vigastustega, mil M. L. pöördus uuesti haiglasse. Seega vastavad M. L. ütlused füüsilise konflikti käigu osas tõele.
31. Eeltoodud mõttekäiku ei kummuta ka süüdistatava A. Turnase väide, et ta ei näinud, et tema koer M. L. pures, ja arvamus, et tema koer ei purenud. M. L. võis jalale hammustusjäljed saada sellepärast, et ehk keegi tema enda loom pures teda. Samuti oli A. Turnas M. L. kinni hoidmise ajal põlvedega maapinnal, mitte tema seljal. Kohus märgib, et kuna A. Turnas tunnistas, et ta ei näinud, mida koer tegi, on sisutu tema arvamus, et koer ei hammustanud M. L. . Väide, et M. L. võis hammustada mõni tema enda loom, on aga spekulatsioon. Kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis viitavad sellele, et A. Turnase koer hammustas M. L. 11.09.
32. a konflikti käigus ja tekitas tema paremale jalale haavad. Kohtu hinnangul püüdis A. Turnas istungil pigem konflikti käigus kannatanule tekkinud vigastusi pisendada. Arvestades viimati märgitut, pole usaldusväärsed ka A. Turnase ütlused, et ta polnud põlvedega kannatanu seljal.
33. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 05.05.
34. a isiku kohtuarstliku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx-xxxxxxx kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt esinevad M. L. järgmised tervisekahjustused: hammustushaavad parema sääre eespinnal ja parema labajala välispinnal, värsked nahaalused verevalumid otsmikul paremal, kaela tagapinnal
35. kaelalüli piirkonnas, alaseljal (lisaks pehmete kudede turse), vasaku reie ja sääre eespinnal ning värske nahamarrastus paremal kannal. Lisaks rindkere põrutus, valulikkus kaela tagaosas, selja ülaosas 10 abaluude piirkonnas, nimmepiirkonnas ja puusapiirkonnas paremal. Samuti parema näopoole punetus.
36. Tuginedes ülaltoodud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et A. Turnas haaras 11.09.2019 kella 20:00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. L. kinni, lükkas ta kõhuli maha ja hoidis teda maapinnal kinni ca 20 minutit kuni politseipatrulli saabumiseni. Kuna M. L. avaldas A. Turnasele vastupanu ja püüdis vabaneda, surus A. Turnas kinnihoidmise käigus kannatanu tahte ületamiseks põlvedega M. L. turjale ja nimmepiirkonda, millega tekitas kannatanule nahaalused verevalumid kaela tagapinnal, alaseljal ja otsmikul, rindkere põrutuse, valulikkuse kaela tagaosas, selja üla- ja alaosas ning puusapiirkonnas. Samuti ässitas A. Turnas enne M. L. kinni haaramist oma koera M. L. kallale, andes korduvalt käskluse :“Hass!“, ja kinnihoidmise käigus ründaski koer M. L. ja hammustas korduvalt teda paremast säärest, tekitades kannatanule hammustushaavad parema jala sääre eespinnal ja labajala välispinnal ning nahamarrastuse paremal kannal.
37. Asudes andma A. Turnase eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Riigikohus on selgitanud, et nii tervisekahjustus kui ka valu on normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse
38. augusti
39. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.11.
40. a otsus nr 1-18-7833, p 22)
41. Kuna verevalumi tekkimise käigus purunevad veresoonte seinad ja veri valgub lähedal asuvatesse kudedesse, on verevalum tervisekahjustus (s.o organismi kudede anatoomilise terviklikkuse ja nende füsioloogiliste funktsioonide häire). Rindkere põrutus, valulikkus kaela tagaosas, selja üla- ja alaosas ning puusapiirkonnas väljendavad aga füüsilist valu. Arvestades, et teise inimese jõuga maapinnale pikali lükkamine, tema kinnihoidmine ning põlvedega tema turjale ja nimmepiirkonda surumine pole inimeste vahelises suhtluses üldjuhul aktsepteeritud käitumisviisid, tekitas A. Turnas M. L. ülal kirjeldatud tervisekahjustused ja füüsilise valu kehalise väärkohtlemisega.
42. Arvestades, et koera hammustuse tagajärjel tekkisid M. L. paremale jalale veritsevad hammustusjäljed, on ka nende näol tegemist tervisekahjustusega KarS § 121 lg 1 mõttes. Kuna A. Turnas ässitas füüsilise konflikti alguses korduvalt agressiivset koera M. L. kallale, surus seejärel M. L. jõuga maapinnale pikali ja hoidis M. L. kinni, on koerahammustused omistatavad A. Turnasele. Kui A. Turnas poleks koera M. L. kallale ässitanud ega M. L. suhtes füüsilist jõudu kasutanud, poleks koer M. L. hammustanud. Samuti lõi A. Turnast koera M. L. kallale ässitades õiguslikult relevantse ohu, et koer ründab M. L. ja tekitab talle kehavigastusi, mistõttu on selle ohu realiseerumine A. Turnasele omistatav. Seega tekitas A. Turnas M. L. kehavihastusi ja füüsilist valu nii vahetult ise kui ka kasutades selleks vahendina oma koera. Eelnevast tulenevalt vastab A. Turnase käitumine KarS § 121 lg 1 objektiivsetele tunnustele. 11
43. Pidades silmas, et hammustushaavad, marrastus ja füüsiline valu on koera ründe tüüpiline tagajärg ning verevalumid, põrutus ja valulikkus on tüüpiline tagajärg olukorras, kus üks inimene lükkab teisele inimese jõuga maapinnale pikali ja surub mitmekümne minuti jooksul põlvedega tema kehale, pidas A. Turnas kohtu hinnangul vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab M. L. oma tegevuse käigus kõnealuseid kehavigastusi ja füüsilist valu. Seega pani A. Turnas KarS § 121 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo toime tahtlikult (s.o kaudse tahtlusega). Järelikult vastab A. Turnase tegu KarS § 121 lg 1 koosseisu tunnustele. Kuna A. Turnas kasutas M. L. suhtes füüsilist jõudu tema kinnihoidmiseks, analüüsib kohus õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist edaspidi koos M. L. vabaduse võtmisega.
44. KarS § 136 lg 1 näeb kuriteona ette teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Kuna A. Turnas muutis M. L. maapinnal kinnihoidmisega võimatuks viimase lahkumise, on A. Turnase tegevus käsitatav vabaduse võtmisena KarS § 136 lg 1 mõttes. Mis puudutab M. L. vabaduse võtmise seaduslikku alust, siis selles osas viitas kaitsja AÕS §-le 41, mille kohaselt võib valdaja oma valdust jõuga omavoli vastu kaitsta, ning KarS §-le 266, mis näeb ette karistuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Nimelt oli A. Turnas oma kinnistu piirid tähistanud ning sellest tulenevalt sai M. L. aru, kus A. Turnase mets asub ja et A. Turnas ei soovi võõraste viibimist oma maal. A. Turnas väitis, et M. L. viibis vahetult enne süüdistuses kirjeldatud sündmusi tema metsas ja A. Turnase tegevuse eesmärk oli M. L. kinnipidamine ja politseile üleandmine, et tõendada kannatanu loata viibimist tema maa-alal. A. Turnas ei teadnud, miks M. L. tema metsas oli ja ta tahtis selles selgust saada. M. L. metsas viibimise põhjus tuli kuidagi välja selgitada ja alles seejärel oleks selgunud, kas metsas viibimise eesmärk oli legaalne. Kuna A. Turnas kutsus politsei välja ja andis M. L. politseile üle, on süüditunnistamine KarS § 136 lg 1 järgi välistatud.
45. Kohus kaitsja mõttekäiguga ei nõustu. Esiteks ütles A. Turnas kohtuistungil, et ta oli veendunud, et M. L. tuli tema kinnistule varastama ja asus põgenema kohe, kui A. Turnas küsis, miks ta seal on. 11.09.2019 õhtul ei jõudnud M. L. tõenäoliselt veel midagi võtta. A. Turnas järgnes M. L. , haaras temast kinni ja hoidis teda maapinnal paigal, sest M. L. oli A. Turnase kinnistul ja A. Turnas polnud suutnud eelnevatel aastatel tõendada, et M. L. valetab, et ta ei käi A. Turnase kinnistul. Kohus märgib, et eelnevat tulenevalt polnud isegi A. Turnase versiooni kohaselt M. L. järgnemise ja tema kinnipidamise eesmärk kinnistul loata viibimise lõpetamine, vaid M. L. põgenemise takistamine ja tema vastu tõendusteabe saamine. Järelikult ei tule A. Turnase tegevust õigustava asjaoluna ühelgi juhul kõne alla valduse kaitsmine kinnistul loata viibimise eest ja seega on omaabi välistatud. Teiseks tuvastas kohus eelpool, et M. L. ei viibinud 11.09.
46. a õhtul vahetult enne füüsilist konflikti A. Turnase kinnistul, vaid käis riigimetsas seeni korjamas. Seega ei teostanud A. Turnas valduse kaitsmiseks omaabi.
47. A. Turnase sõnul oli ta veendunud, et M. L. tuli tema kinnistule varastama ja asus põgenema kohe, kui A. Turnas küsis, miks ta metsas viibib. 11.09.2019 õhtul ei jõudnud M. L. tõenäoliselt veel midagi võtta. Kaitsja märkis omakorda, et KarS § 266 sätestab karistuse muu hulgas valdaja tahte vastaselt piirdega alale tingimise eest. Arvestades, et A. Turnase tegevuse eesmärk oli M. L. vastu tõendusteabe saamine ja tema kinni hoidmine kuni politsei saabumiseni, võiks kohtu arvates M. L. kinnipidamise õigusliku alusena analüüsida korrakaitseseaduse (KorS) § 14 p-s 3 sätestatud igaühe õigust pidada kinni kuriteo toimepanemiselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse. 12
48. Kohtu hinnangul on ka see õiguslik alus välistatud. Pidades silmas, et süüküsimus lahendatakse lõplikult kohtuotsusega, möönab kohus esmalt, et KorS § 14 p-s 3 ettenähtud kinnipidamisõigus ei eelda tõsikindlat veendumust kinnipeetava süüdiolekus, vaid kinnipidamisõigus tekib juba piisava kahtluse korral, et kinnipeetav on toime pannud kuriteo. Kuna KarS § 266 lg-s 1 kirjeldatud tegu on väärtegu (mitte kuritegu), ei õigusta aga üksnes loata kinnistul viibimine teiselt inimeselt vabaduse võtmist kuni politsei saabumiseni. Järelikult ei osuta kaitsja väited A. Turnase tegevuse õiguspärasusele. Isegi juhul, kui M. L. viibis A. Turnase kinnistul, poleks A. Turnasel olnud selle asjaolu tõendamiseks seaduslikku alust M. L. vabadust võtta.
49. Kohus möönab, et nii vargus kui ka varguse katse on kuriteod ja võivad piisava kahtluse korral õigustada inimese kinnipidamist, kuid praegusel juhul ei tule ka see olukord kõne alla. Nagu öeldud, ei viibinud M. L. 11.09.2019 A. Turnase kinnistul, mistõttu polnud A. Turnasel mõistlikku ega objektiivset alust kahtlustada M. L. tol konkreetselt korral varguse või varguse katse toimepanemises. Samuti tuvastas kohus, et M. L. ei üritanud põgeneda, vaid A. Turnas haaras temast kinni ja surus ta maapinnale pärast seda, kui M. L. võttis välja teise telefoni. Kokkuvõtlikult polnud A. Turnasel alust arvata, et M. L. on toime pannud mõne kuriteo tunnustega teo ja põgeneb sündmuskohalt, ning A. Turnasel polnud seaduslikku alust M. L. vabadust võtta. Seega vastab A. Turnase tegevus ka KarS § 136 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsetele tunnustele.
50. Kohtu arvates realiseeris A. Turnas KarS § 136 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo tahtlikult. Kuna M. L. ei viibinud A. Turnase kinnistul ega üritanud kohapealt põgeneda, pidas A. Turnas vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta hoiab M. L. kinni seadusliku aluseta. Praegusel juhul ei eksisteerinud ühtki objektiivset asjaolu, mis andis A. Turnasele aluse loota, et M. L. kinnipidamine tema vastu tõendusteabe kogumiseks võiks olla seaduslik. Samuti sätestab KarS § 17 lg 3, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Järelikult võttis A. Turnas M. L. seadusliku aluseta vabaduse kaudse tahtlusega ja täitis KarS § 136 lg 1 subjektiivsed tunnused.
51. Kohtu hinnangul puuduvad nii KarS § 121 lg 1 kui ka § 136 lg 1 tunnustele vastava teo puhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega tuleb A. Turnas KarS § 121 lg 1 ja § 136 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Karistus
52. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 121 lg 1 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistusega ning KarS § 136 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.
53. Kohus nõustub prokuröriga, et A. Turnas realiseeris KarS § 121 lg 1 ja § 136 lg 1 tunnused ühe teoga ̶ A. Turnase eesmärk oli M. L. kinni hoidmine kuni politsei saabumiseni ning kinnihoidmise käigus tekitas ta M. L. kehavigastusi ja füüsilist valu. Tihenda ajalis-ruumilise seoses tõttu on A. Turnase tegevus käsitletav ühe kokku kuuluva teona. Seega tuleb A. Turnasele mõista karistus KarS § 136 lg 1 kui raskemat karistust ettenägeva sätte alusel.
54. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 võib 13 vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
55. Asudes analüüsima A. Turnase süü suurust, märgib kohus, et A. Turnas haaras M. L. kinni, surus ta jõuga maapinnale ning vajutas ca 20 minuti vältel põlvedega maas lamava kannatanu kuklale ja nimmepiirkonda, tekitades füüsilist valu, hematoomid ja põrutuse. Samuti ässitas A. Turnas oma koera M. L. kallale ja koer hammustaski korduvalt M. L. , tekitades talle jalale 4 hammustushaava. Kohus ei kahtle, et selle käigus tundis M. L. märkimisväärselt suurt füüsilist valu. Eelnevast nähtuvalt kohtles A. Turnas M. L. üsna agressiivselt ja tekitas talle arvestatavaid kehavigastusi. Samas hoidis A. Turnas M. L. metsas kinni ca 20 minutit kuni politseipatrulli saabumiseni ehk võrdlemisi lühikest aega. Seega ei riivanud A. Turnas M. L. vabaduspõhiõigust väga oluliselt. Arvestades vabaduse võtmise ja kehaline väärkohtlemise intensiivsust, leiab kohus, et A. Turnase süü on KarS § 136 lg 1 karistusraamide kontekstis keskmisest väiksem.
56. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid pole. Kohtus uuritud politsei andmebaasi väljavõttest nähtub, et A. Turnas ja M. L. on pöördunud alates 12.03.2017 üksteise suhtes eribevatel põhjustel järjepidevalt politsei poole, kusjuures A. Turnas on heitnud M. L. ette loomade laskmist A. Turnase maale, traktori ja aia lõhkumist, piiripostide pooleks saagimist, puuistikute üles kiskumist, A. Turnase ja tema laste filmimist, A. Turnase rajakaamera vargust jms. M. L. on omakorda A. Turnasele ette heitnud M. L. ähvardamist, M. L. ja tema loomade hirmutamist, loomade meelitamist A. Turnase kinnistule ja seejärel M. L. suhtes politsei poole pöördumist, loomade tapmist, M. L. tehtud videote Internetis avalikustamist jms (tl 61-76). Seega on A. Turnase ja M. L. omavahelised suhted olnud aastaid problemaatilised, üksteisega suhtlemine ega kokkulepete sõlmimine pole tulemuslik, puudub mistahes usaldus ning vastastikku heidetakse ette õiguste ja vara rikkumist. Ka praeguse kriminaalasja esemeks oleva füüsiline konflikt polnud seotud M. L. käitumisega konkreetsel ajahetkel, vaid selle ajendiks oli A. Turnase väljakujunenud põhimõtteline veendumus, et M. L. soovib temalt varastada ja tema vara kahjustada. Mingit muud põhjust A. Turnase arvates M. L. metsas viibimiseks polnud. Pidades silmas eelnevat, tuleb kohtu hinnangul saata käesoleva kriminaalasja lahendamisega selge signaal, et omavahelise tüli eskaleerumine peab lõppema ja omavaheliste tülide lahendamine kuritegude toipanemisega pole aktsepteeritav. Kuna A. Turnast pole varem kriminaalkorras karistatud, ei vaja ta samas edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks väga karmi kohtlemist. Tema korrale kutsumiseks piisab vähemast. Ka üldpreventiivsed kaalutlused ei nõua raske karistuse mõistmist.
57. Nagu öeldud, näeb KarS § 136 lg 1 karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Pidades silmas naabrite vaheliste tüli ulatust ja vastastikust vaenulikku meelestatust, ei piisa A. Turnase mõjutamiseks siiski rahalisest karistusest. Lähtudes eeltoodud kaalutlustest, tuleb kohtu hinnangul mõista A. Turnasele karistuseks 8 kuud vangistust, mis tuleb jätta KarS § 73 l-te 1 ja 3 alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi
58. M. L. nõuab tsiviilhagis esiteks kuriteoga tekitatud otsese varalise kahju, s.o ründe käigus sokkide, jalatsite ja telefoni kahjustamisega kaasnenud varalise kahju hüvitamist. Kahjuhüvitis on kahjustada saanud sokkide ja jalatsite ostuhind ning uue telefoni ostuhind, kokku 113,98 eurot. Kohtu hinnangul on kõnealune nõue põhjendatud osaliselt. 14 46.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt

§ 1045

lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Praeguses asjas tuvastas kohus, et A. Turnas ässitas oma koera M. L. kallale, mille tagajärjel hammustas koer korduvalt M. L. paremast jalast ning tekitas M. L. jalale hammustushaavad. M. L. selgitas kohtuistungil, et tal olid jalas kummikud ja koer hammustas teda läbi kummiku. Ka politseiametniku rinnakaamera salvestiselt ja M. L. tehtud fotodelt nähtub, et M. L. olid jalas sokid ja kummikud (tl 45). Kuna M. L. sokid ja kummikud said ründe käigus kahjustada, rikkus A. Turnas oma tegevusega muu hulgas M. L. omandit ja selline kahju tekitamine on

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane.

§ 1050lg 1 järgi süüd eeldatakse.

Eelnevast tulenevalt on A. Turnas kohustatud hüvitama M. L. tekitatud kahju. 47. Nähtuvalt

§ 127

lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 132

lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt

§ 132

lg-le 1.

§ 132

lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Praegusel juhul on kohtule esitatud kahju suurust kinnitavate tõenditena 27.04.

1. a arve sokkide ostu kohta summas 7,68 eurot (6,40 eurot, millele lisandub käibemaks) ja 22.04.
2. a arve käimisjalatsite kohta summas 53,67 eurot (sh käibemaks) (tl 102).
3. Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul tõendatud kahjuhüvitis sokkide eest summas 7,68 eurot. Mis puudutab jalatsite ostuarvet, siis see ei kajasta M. L. jalas olnud kummikute, vaid veekindlate käimisjalatsite Trail eest tasutud summat (vrd tl 45 ja 102). Järelikult ei tõenda kohtule esitatud arve M. L. kummikute kahjustamisega tekitatud kahju suurust, mistõttu tuleb tsiviilhagi jätta kõnealuses osas rahuldamata.
4. Seoses mobiiltelefoniga esitati kohtule fototabel, millest nähtuvalt on kollast värvi mobiiltelefonil kahjustunud parem äär ja vasak alumine nurk (tl 84-89). Kohtuistungil demonstreeris M. L. , et kõnealune telefon ei käivitu ega tööta. Kaitsja leidis aga, et pole tõendatud, et telefon ei lülitu sisse A. Turnasest tingitud põhjustel, ning pole teada, mis ajast ja miks telefon ei tööta. Samuti nõutakse uue telefoni hinna hüvitamist, kuid kannatanu jäi ilma vanast telefonist ja kahju on vana telefoni maksumus. Tegemist oli
5. aastal ostetud ja kasutatud telefoniga, mille väärtus ei kattu selle tänase soetamismaksumusega. Telefoni tegelik väärtus on tõendamata.
6. Kohus nõustub kaitsja argumentidega. Arvestades, et M. L. poolt tehtud esimesest videosalvestiselt nähtub, et ta võttis 11.09.2019 välja kollase mobiiltelefoni, oli kõnealune telefon järelikult M. L. kuriteosündmuse ajal kaasas. Kuna M. L. ja A. Turnase vahel toimus metsas rüselus, mille käigus üritas A. Turnas muu hulgas M. L. telefone ära võtta, ning 02.12.
7. a fototabeli kohaselt on kannatanu mobiiltelefon lühikest aega pärast konflikti deformeerunud (tl 84-89), on kohtule esitatud tõendid kooskõlas M. L. väitega, et telefon deformeerus ründe käigus A. Turnase tegevuse tagajärjel. Samuti demonstreeris kannatanu kohtuistungil, et telefon ei käivitu. Eelnevast ei piisa aga tsiviilhagi nõude rahuldamiseks. Nimelt selgub kohtule tõenditena esitatud helisalvestistest, et M. L. helistas kuriteosündmuse ajal korraga Häirekeskusesse ja oma abikaasale. Järelikult sel ajal mõlemad telefonid veel 15 töötasid. Kohtule pole esitatud tõendeid telefoni rikkisoleku kohta vahetult pärast kuriteosündmust ega ühelgi muul ajahetkel enne 29.03.
8. a istungit. Pidades silmas, et kuriteosündmuse ja kohtuistungi vahele jäi veidi enam kui 1 aasta ja 6 kuud ning kohtule pole esitatud tõendeid, mis telefoniga selle aja jooksul juhtus või mida sellega tehti, nõustub kohus kaitsjaga, et pole tõendatud, millisest ajast alates kannatanu telefon ei tööta, mis on telefoni mittetöötamise põhjus ning et telefoni rikkisolek on A. Turnase tegevusega põhjuslikus seoses. Lähtudes eelnevast, pole uue telefoni ostuhinna hüvitamine põhjendatud ja tsiviilhagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.
9. Teiseks nõutakse tsiviilhagis edaspidi (s.o alates kohtuotsuse jõustumisest) saamata jääva tulu hüvitamist. Kõnealune tulu seisneb selles, et M. L. oli osaline töövõime, ta korraldas ratsamatku ja sai kuni
10. a septembrini xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. A. Turnase ründe tagajärjel tuvastati 18.03.2020 M. L. puuduv töövõime, M. L. ei saa enam töötada ega saa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. M. L. igakuine sissetulek vähenes 26,59 euro võrra. Kuigi M. L. saab ka ohvriabi, siis arvestades A. Turnasele esitatud süüdistust, lõpetatakse otsuse jõustumisel eelduslikult selle tasumine. Seega tuleb lisaks juba tekkinud kahjule A. Turnaselt välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest kuni M. L. vanaduspensionile jäämiseni igakuiselt 26,59 eurot, mida tuleb igal aastal hiljemalt
11. jaanuariks indekseerida tegevusalal „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“ Statistikaameti avaldatava keskmise brutokuupalga juurdekasvutempoga võrreldes eelmise perioodiga.
12. Kohtu hinnangul pole saamata jääva tulu hüvitise nõue põhjendatud.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Tulenevalt

§ 127

lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Nähtuvalt

§ 130

lg-st 1 tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

1. Praeguses asjas tuvastas kohus, et A. Turnas tekitas M. L. koera hammustushaavad parema jala sääre eespinnal ja labajala välispinnal ning nahamarrastuse paremal kannal, nahaalused verevalumid otsmikul paremal, kaela tagapinnal, alaseljal, vasaku reie ja sääre eespinnal. Lisaks rindkere põrutuse, valulikkuse kaela tagaosas, selja ülaosas abaluude piirkonnas, nimmepiirkonnas ja puusapiirkonnas paremal. Samuti parema näopoole punetuse. Kohus märgib, et eelkirjeldatu on käsitatav kehavigastustena.
2. Kannatanu esindaja esitas kohtule M. L. töövõime osas tõenditena Eesti Töötukassa 11.10.
3. a otsuse töövõimetoetuse määramise kohta, millest nähtuvalt on M. L. osaline töövõime ja talle määrati töövõimetoetus ajavahemikuks 01.11.2018-18.09.2020 (tl 110). Samuti Eesti Töötukassa 18.03.
4. a otsuse töövõimetoetuse määramise kohta, mille järgi on M. L. puuduv töövõime 2 aastat ajavahemikus 06.03.2020-05.03.2022 (tl 114). Arvestades, et kohtule esitatud tõendite kohaselt on M. L. puuduv töövõime ajutiselt 2 aastaks ajavahemikus 06.03.2020-05.03.2022, on kõigepealt ilmselt põhjendamatu tsiviilhagi nõue hüvitada M. L. 16 saamata jääv tulu kuni vanaduspensionile jäämiseni. Puuduva töövõime kestma jäämine pole tõendatud.
5. Lisaks nõustub kohus kaitsja ja prokuröriga, et tõendatud pole, et M. L. töövõime ajutise vähenemise põhjustas A. Turnase rünne. M. L. tekitatud kehavigastused seisnesid koera hammustushaavades, nahamarrastuses, verevalumites, rindkere põrutuses, erinevate kehapiirkondade valulikkuses ja punetuses. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 05.05.
6. a isiku kohtuarstliku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx-xxxxxxx kajastatud eksperdiarvamusest nähtub, et M. L. kehavigastused põhjustavad paranemise tavapärase kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab kuni 4 nädalat (tl 53). Eelnevat arvestades on M. L. tuvastatud tervisekahjustused üldjuhul ajutised ega põhjusta pikaajalisi füüsilisi tegutsemispiiranguid. Ainuüksi asjaolu, et M. L. tuvastati ajutiselt puuduv töövõime pärast A. Turnase rünnet, ei tõenda, et töövõime vähenemise põhjustas kõnealune rünne.
7. Samuti nähtub Eesti Töötukassa 18.03.
8. a otsusest xxxxxx/xx/xxxxxxxx M. L. on mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise, käelise tegevuse valdkondades ning rasked tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades, mille põhjus on üldhaigestumine (tl 114). Kohtule pole esitatud tõendeid, kas ja kuidas mõjutas A. Turnase rünne M. L. õppimisvõimet, muutustega kohanemist, ohu tajumist ja suhtlemist, millega M. L. on enim raskusi. Kokkuvõtlikult pole praeguses asjas kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, et A. Turnase poolt tekitatud tervisekahjustused ei paranenud siiski üldreeglite järgi ca 1 kuu jooksul, vaid põhjustasid M. L. 2 aastaks täieliku töövõime kaotuse. Seega pole saamata jääva tulu nõue põhjendatud ja tsiviilhagi tuleb jätta kõnealuses osas rahuldamata.
9. Kolmandaks nõutakse tsiviilhagis mittevaralise kahju, s.o füüsilise valu ja kehavigastuste tekitamise ning töövõime vähenemisega kaasnenud kannatuste hüvitamist.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt

§ 134

lg-st 2 tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

1. Kohus tuvastas A. Turnase süüküsimuse lahendamisel ja karistuse mõistmisel, et A. Turnas tekitas M. L. koera hammustustega märkimisväärselt suurt füüsilist valu, kohtles M. L. üsna agressiivselt ja tekitas talle arvestatavaid kehavigastusi. Samas hoidis A. Turnas M. L. metsas kinni ca 20 minutit kuni politseipatrulli saabumiseni ehk võrdlemisi lühikest aega. M. L. käis A. Turnase ründe tõttu korduvalt arsti juures, tundis ärevust ja raskusi uinumisel. Seega on M. L. elukvaliteet mõnevõrra langenud. Arvestades eeltoodut kogumis, leiab kohus, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 1000 eurot.
2. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus M. L. tsiviilhagi osaliselt ning mõistab A. Turnaselt M. L. kasuks välja 7,68 eurot varalise kahju katteks ja 1000 eurot mittevaralise kahju katteks. Ülejäänud osas jääb tsiviilhagi rahuldamata.
3. Tsiviilhagis palutakse mõista A. Turnaselt M. L. kasuks välja viivis kahjult seadusjärgses määras otsuse tegemisest kuni nõude täieliku tasumiseni nii, et viivisevõlgnevus ei ületa põhivõlgnevust. Kohtu hinnangul on kõnealune nõue põhjendatud.

§ 113

lg 1 kohaselt 17 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lähenemiskeelu kohaldamise taotlus

1. Lähenemiskeelu kohaldamise taotluses märgitakse, et A. Turnas on M. L. ohtlik. Lisaks süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemisele jalutab A. Turnas pidevalt koeraga mööda M. L. kinnistu piiri, jälgib M. L. kodust elu, milleks on ehitanud kinnistu piirile puki, ning lubab oma koera M. L. kinnistule ja kinnistu ümbrusesse lõastamata ja järelevalveta jooksma. Samuti laimab A. Turnas M. L. avalikus ruumis, s.o paneb üles M. L. mainet kahjustavaid silte, mille kohaselt ei tohi M. L. metsas liikuda, ning avaldab sotsiaalmeedias M. L. halvustava ja ähvardava sisuga kuulutusi ja videoid. Muu hulgas teeb A. Turnas vihjeid M. L. loomade tapmisele, nimetab M. L. peret „kurjaks lehise tõuks“ ning väidab, et M. L. kodu tuleks maha müüa. Samuti kutsub A. Turnas M. L. peret kaabakateks ja varasteks, käib salaja M. L. hoovil filmimas ning postitab sotsiaalmeediasse halvustavaid kommentaare ja saadab M. L. ähvardavaid sõnumeid. Kuna A. Turnas peab M. L. vastu viha, kujutab ta M. L. jätkuvalt ohtu.
2. Kohtu hinnangul on lähenemiskeelu taotlus osaliselt põhjendatud. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel

§ 1055

alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.

§ 1055

sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. 63. Pidades silmas, et KrMS § 3101 järgi saab kannatanu taotleda vaid lähenemiskeelu (s.o ühe

§-s 1055 sätestatud ennetava õiguskaitsevahendi) kohaldamist, märgib kohus esmalt, et kriminaalmenetluses on isikuõiguste jätkuva rikkumise vältimisele suunatud meetmete ring piiratum. Kuna lähenemiskeeld reguleerib kanatanu ja kahju tekitaja omavahelist füüsilist ligipääsu ja omavahelist suhtlust, ei kohaldu kõnealune õiguskaitsevahend järelikult suhetes kolmandate isikutega, sh kannatanut puudutava teabe avalikustamisele. Seega on lähenemiskeelu taotlus M. L. puudutava teabe avaldamise keelamise osas alusetu ja tuleb jätta rahuldamata sõltumata kannatanu vastavate väidete tõendatusest. Samal põhjusel tuleb jätta lähenemiskeeld rahuldamata osas, millega soovitakse, et A. Turnase koer peaks kinni lähenemiskeelu piirangutest. Eelnevast tulenevalt ei käsitle kohus vastavaid asjaolusid puudutavaid tõendeid.

1. Mis puudutab lähenemiskeelu taotlust A. Turnase ja M. L. vahelise füüsilise distantsi osas, siis kohtu hinnangul on see põhjendatud. A. Turnase ja M. L. vahelised suhted on olnud aastaid problemaatilised, nende vahel on varemgi olnud konflikte ning A. Turnas on jätkuvalt põhimõtteliselt veendunud, et M. L. soovib temalt varastada ja tema vara kahjustada. Samuti selgub kannatanu esindaja esitatud helisalvestiselt, mis tehti ümarlaual, et A. Turnase hinnangul on tal õigus M. L. natuke raputada kui muidu ei saa. Vältimaks sellises olukorras konflikti eskaleerumist ja isikuõiguste täiendavat kahjustamist, on kohtu hinnangul õigustatud kohaldada xxxxxxxxxxxxxxxxx. Ühisel piiril tuleb A. Turnasel keelata M. L. omandis olevale kinnistule sisenemine. Juhuslikul kohtumisel M. L. on A. Turnas kohustatud eemalduma M. L. teda kõnetamata siseruumides 5 meetri kaugusele ja muudel juhtudel 50 meetri kaugusele. Pidades 18 silmas senist õiguste rikkumise intensiivsust, tuleb lähenemiskeeldu kohaldada 1 aastaks. Kohus selgitab, et KarS § 3312 näeb ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu korduva rikkumise eest. Kriminaalmenetluse kulud
2. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (p 3); määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
3. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna A. Turnas tunnistati süüdi KarS § 121 lg 1 ja § 136 lg 1 järgi, mis on teise astme kuriteod, on sundraha suurus 876 eurot (1,5 x 584 = 876). Nähtuvalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi õiendist on isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot (tl 54). Samuti on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 115,92 eurot (tl 83). Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 912,24 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 1028,16 eurot (115,92+912,24=1028,16).
4. Kohtuistungil ei esitatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas kohtule eraldi taotlusi. Lähtudes eelnevast, tuleb kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1965,16 eurot (876+61+1028,16=1965,16) mõista Eesti Vabariigi kasuks välja A. Turnaselt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda ühe