lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD A. M. esitas 03.02.2021 Viru Maakohtule hagi S. F.i vastu võlgnevuse 1400 euro nõudes. Viru Maakohus võttis 04.02.2021 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kostja teatas 13.04.2021 vastuses, et on nõudega nõus, raha summas 1400 eurot on hageja kontole üle kantud. Kostja palub jätta riigilõivu hageja kanda. Avaldusele on lisatud maksekorraldus 23.02.2021 ja 12.04.2021 maksete kogusummas 1400 eurot hagejale tegemise 1
) § 424 lg 1 1. lause järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaoludel ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on kohtule teatanud haginõude tagasivõtmisest, kuna kostja on pärast hagi esitamist võlgnevuse tasunud.
lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodu alusel ja lähtudes hageja taotlusest kohus leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt
lg-le 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 järgi kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul on kostja rahuldanud hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Pooled ei ole kohtule avaldanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse menetluskulude teistsuguseks jaotuseks kui
lg-s 5 sätestatud.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 200 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 200 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja palub hüvitada õigusabikulud summas 200 eurot.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25). Kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot jääb seega keskmise tasu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus, hinnates toimikumaterjalide põhjal osutatud õigusabi sisu ja mahtu, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabikulud 200 eurot (s.o 2,5 tunni eest) on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 400 (200 + 200) eurot.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.