Obsah (12)

§ 468§ 187§ 440§ 444§ 173§ 162§ 168§ 144§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiv

§ 468lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostjate R Ki ja A Ki kanda.
2. Mõista kostjatelt R Kilt ja A Kilt hageja M Ki kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas 315 eurot.
3. Mõista kostjatelt R Kilt ja A Kilt hageja M Ki kasuks väljamõistetud menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Harju Maakohtu menetluses on M Ki hagi R Ki ja A Ki vastu elatise vähendamiseks. Kostjad võtavad hagi õigeks …..a kohtule saadetud vastuses. 2. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

3.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (

§ 162lg 1).

Hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (

§ 168lg 6).

Hagiavaldusest nähtub, et hageja on püüdnud kostjatega nende ema (kostjate seaduslik esindaja) kaudu kohtuväliselt saavutada kokkulepet hageja poolt kostjatele elatise maksmise lõpetamise kohta. Vanemad saavutasid ka kokkuleppe, et sõlmivad notari juures elatise maksmise kokkuleppe selliselt, et hageja ei tasu enam kostjatele elatist. Broneeritud 2 2-21-12001 oli ka notari juures tehingu tõestamise aeg. Kostjad oma seadusliku esindaja kaudu taganesid kokkuleppest ning kostjate seaduslik esindaja palus hagejal broneeritud tehingu tõestamise aeg tühistada. Kostjate ema põhjendas oma soovi hagejalt kostjatele elatise saamiseks 15.07.2021.a kirjavahetuses. Hageja selgitas, et kostjate ema soovib elatisega kindlustada oma tulevikku juhuks, kui vanemad peaksid taas lahku kolima. Kuivõrd aga elatise eesmärgiks on kostjate igapäevaste vajaduste rahuldamine, siis kostjate ema põhjendus elatise jätkuvaks nõudmiseks olukorras, kus vanemad elavad koos ja kannavad ühiselt kostjate kulud vahetult ei ole kuidagi kooskõlas elatise maksmise eesmärgiga. Kohtu hinnangul on kostjad (seadusliku esindaja kaudu) oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Seetõttu jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostjate kanda.

1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on 420 eurot ning see on kujunenud järgnevalt: hagiavalduse koostamiseks vajalik suhtlus kliendiga - ajakulu 0,75 tundi, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 2,75 tundi. Menetluskulu on arvestatud tunnihinnaga 120 eurot tunnis. Hageja palus mõista kostjatelt välja menetluskulu summas 420 eurot ning kohustada kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Kostjad ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
2. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 175lg 1).

Arvestades kohtule esitatud avalduse sisu ja mahtu, leiab kohus, et hagiavalduses märgitud ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana jurist, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot ei saa pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul algavad vandeadvokaatide tunnihinnad 120 eurost, mistõttu saab juristi puhul põhjendatud tunnitasuks olla 90 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskuluks esindajakulu 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja pole esitanud kohtule

§ 174

lg 10 ettenähtud kinnitust, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude 3 2-21-12001 hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4