lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
lg 2 – § 113 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Aivar Reinupile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti Aivar Reinupile lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati Aivar Reinupile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8401 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti Aivar Reinupi karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg 06.02.
lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust;
lg 2 – § 113 lg 1 järgi 6 aastat 6 kuud vangistust ja
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja
lg 2 alusel suurendati kriminaalasjas nr 1-14-8401 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Aivar Reinupile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aivar Reinup temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. 8.
lg 3 kohaselt ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Aivar Reinupit on karistatud pikema kui kaheaastase vangistusega, mis saab kantud 04.12.
lg 2 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli, kui teda on karistatud käesoleva seadustiku
lg 2 p 2,3 ja
peatüki
a otsusega
Mõlemad märgitud kriminaalkaristused on kehtivad. 12. Järelikult Aivar Reinup kannab karistust tahtliku I astme kuriteo toimepanemise eest, mille koosseisutunnus on vägivald, ta vabaneb korraliselt ehk karistuse täieliku ärakandmise järel ning varem on teda korduvalt karistatud tahtliku I astme kuriteo toimepanemise eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Olles eelneva tuvastanud, puudub kohtul valik, kas Aivar Reinupi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada või mitte. Praeguses olukorras ei saa kohus teostada kaalutlusõigust vastavalt
lõikele 1, sest
lõikes 2 nimetatud isikutele tuleb pärast vangistuse ärakandmist kohaldada käitumiskontrolli vastavalt
§-le 75. 13.
lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas, mistõttu on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus elukoha olemasolu. Aivar Reinup plaanib kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal minna elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, kus elab tema abikaasa. Viimane on kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et ta on nõus Aivar Reinupi enda juurde elama asumisega. Kõnealune korter kuulub nende pojale, kes Aivar Reinupi abikaasa arvates on isa sinna elama asumisega nõus. Samas ei ole korteri omanikuga õnnestunud ühendust saada. Aivar Reinupi abikaasa on keeldunud kriminaalhooldusametnikule poja telefoninumbrit andmast, väites, et sellest tekiks peres palju probleeme, kui ametnik pojaga ühendust võtaks. 14. Järelikult puudub xxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn asuva korteri omaniku nõusolek Aivar Reinupi sinna elama asumiseks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik süüdimõistetut kohustada elama korteris, mille omaniku seisukoht isiku sinna elama asumise osas ei ole teada. Eeltoodu tõttu ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.