1-21-3385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. septembril 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-3385 (21231700150) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistung

§ 121

lg 2 p 3, 424 lg 2, 200 lg 2 p 7,8 järgi ja Marcus Kruusma süüdistatuna

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Margus Lehter - isikukood 39208154923, viibib kinnipidamisasutuses, xxx kodanik, xxxharidus, emakeel xxx keel, töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Merike Allikmäe Süüdistatav Marcus Kruusma- isikukood 39403220346, elukoht xxx xxx, xxx, xxx kodanik, xxxharidus, emakeel xxx keel, töökoht xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Margus Lehter

§ 121lg 2 p 3 järgi (07.03.2020 episoodis) ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

Süüdi tunnistada Margus Lehter

§ 424

lg 2 järgi (22.11.2020 episoodis) ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust. 1

§ 65

lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Pärnu Maakohtu 07.12.2020 otsusega nr 1-19-4987 mõistetud raskema karistusega, s.o 8 aastat 3 kuud vangistust, ning mõista liitkaristuseks 8 aastat 3 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha ära kantud karistus, seega kanda jäävaks liitkaristuseks lugeda 7 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Süüdi tunnistada Margus Lehter

§ 424

lg 2 järgi (18.01.2021 ja 22.01.2021 episoodis) ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud. Süüdi tunnistada Margus Lehter

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat osaliselt ja mõista liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada pärast 07.12.2020 toime pandud kuritegude eest mõistetavat liitkaristust (4 aastat ja 3 kuud vangistust) Pärnu Maakohtu 07.12.2020 otsusega mõistetud, kuid ära kandmata, s.o

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse (7 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 11 aastat ja 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 22.01.

1. Margus Lehteri suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Margus Lehterilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 728 eurot, ekspertiisikulu 171 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 997,20 eurot riigituludesse. Kohustada Margus Lehterit tasuma väljamõistetud sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu, ekspertiisikulu ning kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 279.68 eurot. Menetluskulud kogusummas 3356.20 tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Margus Lehter, kriminaalasi 121-3385, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Ekspertiisikulu, summas 114 eurot, jätta riigi kanda.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära Margus Lehterilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Margus Lehter kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 2 Süüdi tunnistada Marcus Kruusma

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Marcus Kruusma ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx xx-xx, xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. heastab D. V.le varalise ja mittevaralise kahju vähemalt 605 euro ulatuses hiljemalt 01.05.2022; 8. heastab V. H.le tekitatud varalise ja mittevaralise kahju vähemalt 721 euro ulatuses hiljemalt 01.05.2022. 9. hüvitab V. H.le menetluskulud summas 375,85 eurot hiljemalt 01.08.2022; 10. ei oma ega tarvita narkootilisi aineid.

§ 74

lg 1 alusel määrata Marcus Kruusma katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.02.2021 kuni 03.02.2021, s.o kaks päeva. Marcus Kruusma suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Marcus Kruusmalt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 567.60 eurot riigituludesse. Kohustada Marcus Kruusmad tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 168.96 eurot. Menetluskulud kogusummas 2027.60 tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Marcus Kruusma, kriminaalasi 1-21-3385, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse 3 seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Margus Lehterilt kannatanu V. H. (XXXXXXXXXXXXX) kasuks 1235,80 eurot ning TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni kannatanu V. H. nõude, 1235,80 eurot, täitmiseni kannatanu kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1235,80 eurot. Välja mõista Margus Lehterilt ja Marcus Kruusmalt solidaarselt kannatanu V. H. (XXXXXXXXXXXXX) kasuks 3184,17 eurot ning TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni kannatanu V. H. nõude, 3184,17 eurot, täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 3184,17 eurot. Nimetatud summad on välja mõistetud ka M. A.lt 04.05.2021 kohtuotsusega nr 1-21-3054 ning R. R.lt 22.06.2021 kohtuotsusega nr 1-21-4174). Välja mõista Margus Lehterilt ning Marcus Kruusmaalt solidaarselt kannatanu D. V. (Swedbank XXXXXXXXXXXXX) kasuks 2720,98 eurot. Nimetatud summad on välja mõistetud ka M. A.lt 04.05.2021 kohtuotsusega nr 1-21-3054 ning R. R.lt 22.06.2021 kohtuotsusega nr 1-21-4174). Välja mõista Margus Lehterilt kannatanu V. H. kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 375,85 eurot ja kanda see V. H. arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX. Välja mõista Marcus Kruusmalt kannatanu V. H. kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 375,85 eurot ja kanda see V. H. arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX. Asitõendid: − CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; − golfikepid, kasteet (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; − plasttops kahe tabletiga, proovid, DNA-võrdlusproovid, H. katkine jope, Iphone XS MAX, kõvera teraga nuga (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; − Margus Lehterilt isiku läbivaatuse käigus ära võetud jope – tagastada Margus Lehterile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Margus Lehterit süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud raske tervisekahjustuse tekitamise, sisenes 07.03.2020 öösel Tallinnas, Purje tänaval asuva hotelli lukustamata rõduukse kaudu hotellituppa ning ründas valu ja tervisekahjustuse tekitamise 4 eesmärgil toas magavat M. O. Margus Lehter hakkas M. O. kaasa võetud teleskoopnuiaga peksma kehasse ja pähe. Teleskoopnuiaga M. O. peksmise käigus lõi Margus Lehter ka M. O. kõrval magavat M. K.t vastu keha. Samuti üritas Margus Lehter lüüa M.O. kaarja noaga, kuid M.O.l õnnestus löögid tõrjuda ja nuga ära võtta. Peksmisega põhjustas Margus Lehter tahtlikult M. O.le füüsilist valu ning tervisekahjustusi – näol parema silma all hematoom, vasaku silma all punetus, nina all vasakul kriimustus, vasaku käe õlal väike hematoom, õlavarrel suur hematoom kogu biitsepsi piirkonnas, millel ka marrastus, vasaku käe küünarvarre välisküljel kriimustus, vasaku käe väikese sõrme välisküljel marrastus, vasaku käe nimetissõrme välisküljel marrastus, kõhul naba ja rindekere vahel suur tumelilla hematoom, selja piirkonnas kriimustused. Peksmisega põhjustas Margus Lehter tahtlikult M. K.le füüsilist valu ning tervisekahjustusi – tuvastati parema käe õlavarrel küünarnuki läheduses hematoom, küünarnuki välisküljel kriimustus. Oma tahtliku tegevusega pani Margus Lehter toime teise inimese tervise kahjustamise ja füüsilise valu tekitamise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles karistatud 20.09.2017 Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 22.11.2020 kella 06.10 paiku Tallinnas, Telliskivi tn 6 juures mootorsõidukit Audi A8, registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti ja selle lisade kohaselt esines Margus Lehteril narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ning uuringu läbiviimiseks võetud uriinis sisaldus amfetamiin, MDMA, mefedroon, 7-aminoklonasepaam, tramadool, kokaiin). Samuti Margus Lehter, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 18.01.2021 kl 21.42 ajal Tallinnas, Pikksilma tn 19/1 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti ja selle lisade kohaselt esines Margus Lehteril narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ning uuringu läbiviimiseks võetud uriinis sisaldus amfetamiin, metamfetamiin, kokaiin, alprasolaam, GHB-d 224 µg/ml). Samuti Margus Lehter, juhtis tahtlikult uuesti, s.t korduvalt 22.01.2021 kl 12.52 ajal Tallinnas, Paavli tn 2a juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti ja selle lisade kohaselt esines Margus Lehteril narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ning uuringu läbiviimiseks võetud uriinis sisaldus amfetamiin, mefedroon (4-MMC), kokaiin, 7aminoklonasepaam (konasepaami metaboliit), GHB˃1000µg/ml). Oma sellise tegevusega rikkus Margus Lehter liiklusseaduse § 69 lg 1, korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Oma tahtliku tegevusega pani Margus Lehter toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles 20.01.2021 kella 22.16 paiku Tallinnas, Järveotsa tee 20 asuvas Aqua autode selvepesulas ühiselt ja kooskõlastatult koos Marcus Kruusma, R. R.i ja M. A.ga rünnanud ilma põhjuseta, füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil D. V.i ja V. H.t, keda nad koos peksid läbi, võttis koos Marcus Kruusmaga grupi poolt kasutatud füüsilise vägivalla toimel D.V.lt ja V.H.lt mobiiltelefonid, s.o pani toime röövimise. Nimelt, enne füüsilise ründe alustamist ähvardas Marcus Kruusma lüüa kannatanuid D. V.i ja V. H.t sõiduautost Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx võetud golfikepiga. Samal ajal üritas Margus Lehter lüüa oma peaga V. H.t näkku, kuid V. H. jõudis löögist taganeda. Kui Margus Lehter jätkas V. H. ähvardamist, viskas järsult kannatanu pihta suitsukoni ja tõstis jala löömise alustamiseks, liikus V. H. temast selg ees eemale, vahemaa hoidmiseks sirutas enda ette käe, kuid Margus Lehter 5 jätkas lähenemist ja lõi V. H.le järsult vastu kätt. Samal ajal Margus Lehteri ja Marcus Kruusmaga liitusid R. R. ja M. A. M. A. lõi rusikaga V. H.le pea piirkonda, misjärel kõik kaastäideviijad hakkasid üheskoos peksma D. V.i ja V. H.t käte ja jalgadega. Margus Lehter kasutas kannatanute löömisel kasteeti (RelvS § 15 lg 1 p 1 kohaselt külmrelv), mis oli Margus Lehteril parema käe nukkidel nähtaval. Mõlemad kannatanud löödi süüdistatavate ründamise käigus pikali ning Margus Lehter, R. R., M. A., Marcus Kruusma peksid neid vaheldumisi edasi käte, kasteedi ja jalgadega näo ja keha piirkonda. Peksmise käigus sisenes Marcus Kruusma V. H. sõiduautosse Honda, reg nr xxxxx, kus ta võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil autost D. V.le kuuluva mobiiltelefoni IPhone XR IMEI xxxxxxxxxxx, samuti murdis ta auto süütelukus olnud sõiduki võtme nii, et osa võtmest jäi süütelukku ning võttis sõidukist päikeseprillid ja viskas välja. Margus Lehter aga võttis V. H.lt peksmise käigus omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni IPhone XS MAX, IMEI1 xxxxxxxxxxx, IMEI2 xxxxxxxxxxx IMEI3 xxxxxxxxxxx. Pärast kannatanute peksmist ja nende telefonide ära võtmist lahkusid kaastäideviijad Margus Lehter ja Marcus Kruusma sündmuskohalt sõidukiga Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx. R. R. lahkus sündmuskohalt sõiduautoga Mercedes – Benz, registreerimismärgiga xxxxxx ja M. A. lahkus sündmuskohalt sõiduautoga BMW, registreerimismärgiga xxxxxx. Margus Lehter tekitas kuriteo kaastäideviijana isikute grupi poolt kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustustena pindmisi vigastusi, mille paranemise aeg ei ületa 4 kuud, samuti varalist kahju. V. H.le tekitati põrutushaavu pea piirkonda, marrastusi parema põlve, vasaku labakäe ja kaela piirkonda. D. V.le tekitati põrutushaav suuõõnde ülahuule piirkonnas, marrastusi labakäel. Margus Lehter tekitas kuriteo kaastäideviijana mobiiltelefoni IPhone XS MAX, IMEI1 xxxxxxxxxxx, IMEI2 xxxxxxxxxxx IMEI3 xxxxxxxxxxx röövimisega V. H.le varalise kahju 1235,8 eurot. Margus Lehter tekitas kuriteo kaastäideviijana kannatanule V. H.le varalist kahju: jope kahjustamisega 478,28 eurot; päikeseprillide kahjustamisega 303,89 eurot; sõiduauto Honda, reg nr xxxxx mõlkimise ja sõiduki võtme lõhkumisega 190 eurot, kuriteo tagajärjel põhjustatud tervisekahjuste tõttu töölt eemal viibimine 13 päeva, saamata jäänud tulu 312 eurot. Margus Lehter tekitas kuriteo kaastäideviijana mobiiltelefoni Apple iPhone XR, IMEI kood xxxxxxxxxxx röövimisega D. V.le varalise kahju 820,98 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani Margus Lehter toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isikute grupis, relvaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Marcus Kruusmad süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt, s.o 20.01.2021 kella 22.16 paiku Tallinnas, Järveotsa tee 20 asuvas Aqua autode selvepesulas ühiselt ja kooskõlastatult koos Margus Lehteri, R. R.i ja M. A.ga rünnanud ilma põhjuseta, füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil kannatanuid D. V.i ja V. H.t, keda nad koos peksid läbi, võttis koos Margus Lehteriga grupi poolt kasutatud füüsilise vägivalla toimel D.V.lt ja V.H.lt mobiiltelefonid, s.o pani toime röövimise. Nimelt, enne füüsilise ründe alustamist ähvardas Marcus Kruusma lüüa kannatanuid D. V.i ja V. H.t sõiduautost Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx võetud golfikepiga. Samal ajal üritas Margus Lehter lüüa oma peaga V. H.t näkku, kuid V. H. jõudis löögist taganeda. Kui Margus Lehter jätkas V. H. ähvardamist, viskas järsult kannatanu pihta suitsukoni ja tõstis jala löömise alustamiseks, liikus V. H. temast selg ees eemale, vahemaa hoidmiseks sirutas enda ette käe, kuid Margus Lehter jätkas lähenemist ja lõi V. H.le järsult vastu kätt. Samal ajal Margus Lehteri ja Marcus Kruusmaga liitusid R. R. ja M. A. M. A. lõi rusikaga V. H.le pea piirkonda, misjärel kõik kaastäideviijad hakkasid üheskoos peksma D. V.i ja V. H.t käte ja jalgadega. Margus Lehter kasutas kannatanute löömisel kasteeti (RelvS § 15 lg 1 p 1 kohaselt külmrelv), mis oli Margus Lehteril parema käe nukkidel nähtaval. Mõlemad kannatanud löödi süüdistatavate ründamise käigus pikali ning Margus Lehter, R. R., M. A., Marcus Kruusma peksid neid vaheldumisi edasi käte, kasteedi ja jalgadega näo ja keha piirkonda. Peksmise käigus sisenes Marcus Kruusma V. H. sõiduautosse Honda, reg nr xxxxx, kus ta võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil autost D. V.le kuuluva mobiiltelefoni IPhone XR IMEI xxxxxxxxxxx, samuti murdis ta auto süütelukus olnud sõiduki võtme nii, et osa võtmest jäi 6 süütelukku ning võttis sõidukist päikeseprillid ja viskas välja. Margus Lehter aga võttis V. H.lt peksmise käigus omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni IPhone XS MAX, IMEI1 xxxxxxxxxxx, IMEI2 xxxxxxxxxxx IMEI3 xxxxxxxxxxx. Pärast kannatanute peksmist ja nende telefonide ära võtmist lahkusid kaastäideviijad Margus Lehter ja Marcus Kruusma sündmuskohalt sõidukiga Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx. R. R. lahkus sündmuskohalt sõiduautoga Mercedes – Benz, registreerimismärgiga xxxxxx ja M. A. lahkus sündmuskohalt sõiduautoga BMW, registreerimismärgiga xxxxxx. Marcus Kruusma tekitas kuriteo kaastäideviijana isikute grupi poolt kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustustena pindmisi vigastusi, mille paranemise aeg ei ületa 4 kuud, samuti varalist kahju. V. H.le tekitati põrutushaavu pea piirkonda, marrastusi parema põlve, vasaku labakäe ja kaela piirkonda. D. V.ile tekitati põrutushaav suuõõnde ülahuule piirkonnas, marrastusi labakäel. Marcus Kruusma tekitas kuriteo kaastäideviijana mobiiltelefoni IPhone XS MAX, IMEI1 xxxxxxxxxxx, IMEI2 xxxxxxxxxxx IMEI3 xxxxxxxxxxx röövimisega V. H.le varalise kahju 1235,8 eurot. Macus Kruusma tekitas kuriteo kaastäideviijana kannatanule V. H.le varalist kahju: jope kahjustamisega 478,28 eurot; päikeseprillide kahjustamisega 303,89 eurot; sõiduauto Honda, reg nr xxxxx mõlkimise ja sõiduki võtme lõhkumisega 190 eurot, kuriteo tagajärjel põhjustatud tervisekahjuste tõttu töölt eemal viibimine 13 päeva, saamata jäänud tulu 312 eurot. Marcus Kruusma tekitas kuriteo kaastäideviijana mobiiltelefoni Apple iPhone XR, IMEI kood xxxxxxxxxxx röövimisega D. V.ile varalise kahju 820,98 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani Marcus Kruusma toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isikute grupis, relvaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Margus Lehteri, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 24.08.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Margus Lehteri süüdi tunnistamist ja karistamist enne 07.12.2020 toime pandud kuritegude eest:

§ § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (07.03.2020 episood) toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ning

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (22.11.2020 episood) toimepanemise eest vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 07.12.2020 otsusega nr 1-194987 mõistetud karistusega, Lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista vangistus 8 aastat ja 3 kuud, millelt kohtuotsuse nr 1-19-4987 tegemisel arvatud maha osaliselt kantud karistus ja on kandmiseks kuuluvaks karistuseks mõistetud 7 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust. (Kokkuleppe sõlmimise hetkel ei ole Margus Lehter veel asunud kohtuotsusega nr 1-19-4987 mõistetud karistuse kandmisele). Pärast 07.12.2020 toime pandud kuritegude eest taotleb prokurör Margus Lehteri süüdi tunnistamist

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (18.01.2021 ja 22.01.2021 kuriteod) ning tema karistamist vangistusega 8 kuud ja

§ 200

lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 4 aastat.

§ 64

lg 1 alusel suurendada raskeim karistus ja liitkaristuseks mõista 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada pärast 07.12.2020 toime pandud kuritegude eest mõistetavat liitkaristust (punktis 2 viidatud liitkaristus 4 aastat ja 3 kuud vangistust) eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud, kuid ära kandmata, s.o

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse võrra (punktis 1 viidatud liitkaristus 7 aastat 8 kuud ja 27 päeva vangistust) ja liitkaristuseks mõista 11 aastat ja 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 22.01.2021.

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks

§ 200

lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 3 aastat.

§ 74lg 1,2 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kolmeaastase

§ 75

lg 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 1, 2-1 alusel määrata täiendavalt, et M.

Kruusma on käitumiskontrolli ajal kohustatud: heastama kuriteoga tekitatud kahju vähemalt järgmises ulatuses: D. V.i hagis märgitud varaline ja mittevaraline kahju vähemalt 605 euro ulatuses (s.o ¼ tekitatud kahjust miinus M.Kruusma poolt seni vabatahtlikult hüvitatud 100 eurot) hiljemalt 01.05.2022; V. H. hagis märgitud varaline ja mittevaraline kahju vähemalt 721 euro ulatuses (s.o s.o ¼ tekitatud kahjust miinus M.Kruusma poolt seni vabatahtlikult hüvitatud 100 eurot) hiljemalt 01.05.2022; V. H.le hüvitama menetluskulud summas 375,85 hiljemalt 01.08.2022; mitte omama või tarvitama narkootilisi aineid.

§ 68

lg 1 alusel arvata kantud karistuse hulka eelvangistus ajavahemikus 02.02.2021 kuni 03.02.2021, s.o kaks päeva. Asitõendid

§ 83

lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 83lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 1,4 ning Kr

MS § 126 lg 3 p-st 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: − CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; − golfikepid, kasteet (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; − plasttops kahe tabletiga, proovid, DNA-võrdlusproovid, Hrama katkine jope, Iphone XS MAX, kõvera teraga nuga (PPA asitõendite hoidlas) – hävitada; − Margus Lehterilt isiku läbivaatuse käigus ära võetud jope – tagastada Margus Lehterile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Margus Lehterilt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel 8 joobeseisundi tuvastamise kulu 728 eurot, ekspertiisikulu 171 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 997.20 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA-ekspertiisi 21E-GE0096 kogumaksumus on 285 eurot. KES § 273 kohaselt DNAekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. Ekspertiisi käigus võeti ekspertiisiobjektilt 3 proovi, millega teostati 5 reaktsiooni. RK lahendi nr 3-1-1-120-12 valguses on Margus Lehterilt DNA ekspertiisi nr 21E-GE0096 väljamõistetav kulu seega 171 eurot (3x57 eurot). Ülejäänud ekspertiisikulu, summas 114 eurot, jätta riigi kanda. Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas isik oli narkootilisest ainest tingitud joobes, on oluliseks tõendiks mootorsõiduki joobes juhtimist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud kulud kuuluvad Margus Lehterilt väljamõistmisele Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Marcus Kruusmalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 567.60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks kokkuleppeid menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. 9 Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 10