) § 317 järgi avaldamisega 13.05.2021 Ametlikes Teadaannetes. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale
lg 5 alusel kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega 2 29.05.2021. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile vastanud. PÕHJENDAV OSA 5.
lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus
Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hagiavalduse kohaselt vastutab käendaja käenduslepingu p 7 III lause järgi laenuandja ees laenusaajaga solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 näeb ette, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 alusel on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepitud kokku 8150 eurot.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt mh välja mõista viivise 0,25% päevas alates 10.04.2021 kuni põhivõla 3000 eurot lõpliku tasumiseni. Hageja ei ole nõuet käendaja vastutuse maksimumsummat arvestades piiranud. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu 3 esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27.11.2012 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Samas tuleb arvestada, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tuleneb. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest (vt nt Riigikohtu 12.03.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda käendaja vastutuse piirmäära ületavat viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja ei ole tuginenud kostja kui käendaja enda viivitusele, vaid laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisele, mille eest kostja vastutab käendajana solidaarselt põhivõlgnikuga. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt väljamõistetavat edasiulatuvat viivist piirata, arvestades käendaja vastutuse maksimumsummat. Seetõttu ei tohi alates hagi esitamisest väljamõistetav viivis ületada 3726 eurot (8150 - 3000 - 485,82 - 893,18 - 45) ning alates otsuse tegemisest väljamõistetav viivis seega 3103,50 eurot (3726 - 622,50). 8.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda, arvestades hagi rahuldamise ulatust, poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et hagihind on nii esitatud kui rahuldatud nõudeid arvestades sama ja hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega. 9.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 600 eurot ja
Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.