Obsah (7)

§ 25§ 26§ 24§ 23§ 2§ 221§ 48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 2. juuli 2021 Tsiviilasja number 2-21-4499 Tsiviilasi Jan Kra

) § 25 lg 1 teise lause kohaselt ei või tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks olla lühem kui 30 päeva. Täitur ei andnud avaldajale tähtaega külmunud veeühenduse taastamiseks. Selle asemel andis ta avaldajale tähtaja pumbamaja võtmete üleandmiseks. Isegi kui käsitleda täituri antud tähtaega vabatahtliku täitmise tähtajana, oli see ebamõistlikult lühike. Täitur saatis avaldajale täitmisteate

1. veebruaril 2021 kl 13:
2. Täitmisteate kohaselt tuli pumbamaja võti B.B.le anda
3. veebruaril 2021 kl 13:
4. Veeühenduse taastamine pidi toimuma
5. veebruaril 2021 kl 15:
6. Avaldaja ei pea võimalikuks, et Kivisaare Invest OÜ teeb vajalikud veeavarii likvideerimistööd avaldaja kinnistul. Kivisaare Invest OÜ väidetav rentnik B.B. on näidanud üles sügavat lugupidamatust X kinnistul asuvate hoonete ja rajatiste suhtes, sh lõiganud läbi veetoru, mis ühendas pumplat ja X kinnistul asuvaid hooneid. Avaldaja asus tekkinud probleemi lahendama, laskis veesüsteemi üle vaadata, võttis hinnapakkumise ja esitas selle Kivisaare Invest OÜ-le kooskõlastamiseks. Kivisaare Invest OÜ teatas täiturile, et ei ole sellise kulu tegemisega nõus. Samas ei ole Kivisaare Invest OÜ esitanud alternatiivset hinnapakkumist. Seega seisab veevarustuse tagamine Kivisaare Invest OÜ taga.
7. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Aluse täitetoiminguks annavad Tartu Maakohtu
8. juuli
9. a ja
10. juuli
11. a määrused tsiviilasja nr 2-20-
12. Määruste sisustamine ühekordsete toimingutena ei tulene kohtumäärustest,
13. juuli
14. a määruse resolutsioonis on veevarustuse taastamise ja veevarustuse katkestamise hoidumise ajaliseks piiriks sätestatud kohtumenetluse lõpp. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole tsiviilasjas 2-20-9878 jõustunud kohtulahendit, mille raames täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXX/XXX esialgse õiguskaitse määruste alusel läbi viidi. Alates
15. veebruarist 2021 katkes X kinnistu veevarustus ning hoolimata Kivisaare Invest OÜ korduvatest palvetest ei taastanud avaldaja veevarustust ise ega võimaldanud seda teha ka Kivisaare Invest OÜ-l. Seega oli avaldaja rikkunud
16. juuli
17. a ja
18. juuli
19. a esialgse õiguskaitse määrustest tsiviilasjas nr 2-20-9878 lähtuvaid kohustusi. Täitemenetluse alustamise ja X kinnistul pumpla ülevaatuse tegemise ajal ei olnud Kivisaare Invest OÜ kinnisasjale X kinnistult veevarustust tagatud. Avaldaja ei määranud ise ühtegi tähtaega, mil toimub veevarustuse taastamine ning seega on ainetu väide, avaldajale ei antud mõislikku aega.
20. Sissenõudja Kivisaare Invest OÜ vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Esialgse õiguskaitse määrused ei kohaldunud üksnes suvel
21. a juhtunud veevarustuse katkemise osas, vaid neid saab kohaldada ka edaspidistes veevarustuse katkemise olukordades, mille on põhjustanud X kinnistul asuva pumpla ja veesüsteemi rajatiste mittetoimimine. MAAKOHTU SEISUKOHT
22. Tartu Maakohus jättis
23. aprilli
24. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tartu Maakohtu
25. juuli
26. a ja
27. juuli
28. a määrustega tsiviilasjas nr 2-20-9878 kohustati avaldaja esialgse õiguskaitse korras kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni viivitamatult (hiljemalt 24 tunni jooksul kohtumääruse saamisest) taastama X kinnistu 3 veevarustus X kinnistul asuva veesüsteemi rajatiste jm osade kaudu ning hoiduma veeühenduse omapoolsest katkestamisest ning lubati Kivisaare Invest OÜ-l taastada avaldaja eest ja kulul X kinnistu veevarustus X kinnistul asuva pumpla ja veesüsteemi rajatiste osade kaudu. Vastavad määrused kehtivad ning puuduvad andmed, et avaldaja oleks taotlenud määruste tühistamist. Nimetatud kohtumäärustest kui täitedokumentidest tulenevalt peab kohtu korraldustest lähtuvalt tsiviilasja nr 2-20-9878 kestel säilima veeühendus X kinnistu l X kinnistul asuva veesüsteemi rajatiste jm osade kaudu. Seega ei nõustunud maakohus avaldaja tõlgendusega, mille järgi on esialgse õiguskaitse määrusega ette nähtud lisaks jätkuvale hoidumiskohustusele ühekordne soorituskohustus. Elektrilevi katkestuse teatise kohaselt toimus plaaniline elektrikatkestus avaldaja kinnistul
29. veebruaril 2021 kl 10:00–14:
30. Ilmateenistuse vaatlusandmete kohaselt oli nimetatud kuupäeval ja ajavahemikus temperatuuriks keskmisel -7 kraadi. Seega kestis elektrikatkestus maksimaalselt neli tundi ning elektriühendus, sh vaidlusaluse veesüsteemi elektrienergiaga varustamine, pidanuks taastuma hiljemalt
31. veebruaril 2021 kl 14:
32. Alates
33. veebruarist 2021 katkes X kinnistu veevarustus ning hoolimata Kivisaare Invest OÜ volitatud esindajate korduvatest palvetest ei taastanud avaldaja veevarustust ise ega võimaldanud seda teha ka Kivisaare Invest OÜ-l. Esialgse õiguskaitse määrustega on avaldajale määratud tähtaeg veevarustuse taastamiseks viivitamatult (24 tunni jooksul) kohtumääruse saamisest. Kuivõrd veevarustus on elutähtsaks teenuseks hädaolukorra seaduse § 36 lg 4 p 3 tähenduses, ei ole mõistlik määrata selle taastamiseks pikemat tähtaega kui kohtulahendis rakendatud.

§ 25

lg 1 kohaselt, kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 30 päeva, kui TsMS-s ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd esialgse õiguskaitse määruses on sätestatud veevarustuse viivitamatu taastamise kohustus, seega määratud tähtaeg, ei ole õige avaldaja väide, et täituril tulnuks täitemenetluse algatamisel

§ 25

lg-st 1 tulenevalt määrata talle veel täiendav 30-päevaline vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohtutäitur andis

1. veebruari
2. a täitmisteatega avaldajale teada, et 16.veebruaril 2021 kl 15.00 toimub
3. juuli
4. a ja
5. juuli
6. a kohtumääruste tsiviilasjas nr 2-20-9878 alusel Kivisaare Invest OÜ või tema volitatud esindajate poolt avaldajale kuuluval X kinnistul asuva pumpla ja veesüsteemi rajatiste osade kaudu veevarustuse taastamine Kivisaare Invest OÜ kinnisasjale. Avaldaja on info kätte saanud.

§ 26

lg 1 järgi on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Sellest tulenevalt oli kohtutäituril täitemenetluses õigus ka kontrollida enne reaalse toimingu tegemist kohtumäärusega seonduva veesüsteemi tegelikku olukorda. Sisuliselt jäi aga täitmisteates kajastatud täitetoiming (taastamine) lõpule viimata. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri
2. märtsi
3. a otsus täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX ja kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi avaldaja
4. veebruari
5. a kaebust. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt puudub alus täitemenetluse algatamiseks, esialgse õiguskaitse määrused on täidetud. Esialgse õiguskaitse määrused panid avaldajale ühekordse soorituskohustuse ja jätkuva hoidumiskohustuse. Veevarustuse taastamise kohustus on täidetud kolmanda isiku poolt augustis
6. a. Ühekordne soorituskohustus lõppeb täitmisega. Hoidumiskohustuse rikkumist pole avaldajale ette heidetud. Sundtäidetavad on üksnes soorituskohustused. Asjaolu, et veevarustus on elutähtis teenus, ei õigusta sundtäitmist 4 täitedokumendi alusel, mis on juba täidetud ja mis uut täitmist ette ei näe. Avaldaja ei ole veeettevõtja, seega ei pea ta kellelegi veevarustusteenust osutama. Maakohus on ebaõigesti sisustanud esialgse õiguskaitse määrusi. Üleüldist veeühenduse säilimise kohustust esialgse õiguskaitse määrustest ei tulene. Esialgse õiguskaitse määrused ei reguleeri igasuguseid veekatkestusi. Olenevalt veekatkestuse põhjustest ei pruugi veevarustust olla võimalik taastada määrustes sätestatud 24 tunni jooksul. Kõnesolevate külmakahjude likvideerimine võtab AS Esro kinnitusel aega vähemalt 2‒3 päeva, olenevalt ilmast ja kahjude ulatusest võib kuluda ka rohkem aega. Avaldaja vaidlustas esimese täitmise mh põhjusel, et esialgse õiguskaitse määrused ei ole selged. Tartu Maakohus on
7. oktoobri
8. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-12618 asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse määrused on selged: nendega pandi avaldajale kohustus taastada see olukord, mis on varem eksisteerinud. Seega pidas maakohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel silmas enne
9. juulit 2020 esinenud olukorra taastamist. Täitur ei andnud avaldajale võimalust veevarustuse taastamise kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks.

§ 24

lg 3 p-i 3 (määruskaebuses ekslikult märgitud

§ 23

lg 1 p 3) kohaselt tuleb täitmisteates teha ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja märkida vabatahtliku täitmise tähtaeg.

§ 25

lg 1 kohaselt, kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Seega, tuleb täituril vabatahtliku täitmise ettepanek teha alati, küsimus on vaid selles, kas vabatahtliku täitmise tähtaja määrab täitur ise või annab ta selle lähtuvalt seadusest/kohtulahendist. Käesolevas asjas pidi täitur vabatahtliku täitmise tähtaja määrama ise, kuna esialgse õiguskaitse määrustest vabatahtliku täitmise tähtaega ei tulenenud. Kohtulahendis märgitud kohustuse täitmise tähtaeg ei ole sama, mis vabatahtliku täitmise tähtaeg

mõttes. Täitmisteate väljasaatmise ajaks oli avaldaja teinud kõik temast oleneva: vaadanud üle ja lasknud spetsialistil üle vaadata külmakahjustused ning võtnud tööde teostamiseks hinnapakkumise. Tööde alustamine seisis sissenõudja taga, kes ei olnud teatanud oma nõusolekust töid finantseerida. Kavatsust likvideerida veeavarii

1. veebruaril 2021 kl 15:00 sissenõudjal ei olnud. Avaldajal ei ole võimalik täita soorituskohustust. 25.–
2. veebruaril 2021 rajati X kinnistule puurkaev, mille kaudu saab X kinnistu nüüd vett. Selleks lõhuti X kinnistul olev veetrass ja hõivati veetrassi osa, mis läbib X ja X kinnistut. X kinnistu omaniku luba selleks puudus.
3. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu. Avaldaja poolt esialgse õiguskaitse määruste sisustamine ühekordsete toimingutena ei tulene kohtumäärusest, sest
4. juuli
5. a määruse resolutsioonis on sõnaselgelt sätestatud veevarustuse taastamise soorituse kui ka veevarustuse katkestamise hoidumise ajaliseks piiriks kohtumenetluse lõpp. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole jõustunud kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-20-9878, mille raames ka XXX/XXX/XXX täitemenetluses X kinnistul asuva pumpla ülevaatust esialgse õiguskaitse määruste alusel läbi viidi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab menetluskulud määruskaebemenetluses avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7. Ekslik on avaldaja seisukoht, nagu oleks esialgse õiguskaitse määrustega kehtestatud avaldajale ühekordne soorituskohustus, s.o veevarustuse taastamine. Seda ei tulene ka vaidlusaluste esialgse õiguskaitse määruste sõnastusest. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja 5 väitega, et kuivõrd veevarustus oli juba augustis
8. a taastatud kolmanda isiku poolt, siis puudus alus
9. juuli
10. a ja
11. juuli
12. a määruste alusel täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX algatamiseks. Esialgse õiguskaitse korras kohustati avaldajat taastama veevarustus X kinnistu l. Tegemist on elutähtsa teenusega ning esialgse õiguskaitse korras veevarustuse taastamise kohustamise eesmärk on vältida huvitatud isiku (X kinnistu kasutaja) olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtulahendi täitmine. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk, et X kinnistu veevarustus oleks tagatud kogu kohtumenetluse ajal ning avaldaja peab seda tagama, sh hoiduma ka tegevusest, mis võib veevarustust katkestada.
13. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei kontrolli kohtutäitur täitemenetluse alustamisel materiaal-õiguslikke asjaolusid (kas nõue on olemas, kas nõue on tekkinud seaduspäraselt jms).

§ 23

lg 3 kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Sisuliselt kontrollib täitur, kas temale esitatud täitmisavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kas täiturile on esitatud korrektne täitedokument

§ 2

lg 1 mõttes.

§ 2lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas jõustunud kohtumäärus.

Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui avaldaja leidis, et nõue on täidetud, tulnuks tal esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

§ 221

lg 1 alusel.

§ 221

lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur hakata hindama, kas nõue on täidetud või mitte, kas tegemist on ühekordse soorituskohustuse või korduva kohustusega. Avaldaja oleks pidanud esitama vastavasisulise tuvastusnõude. 10. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et kohtutäitur oleks pidanud andma täiendava tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks.

§ 25

lg 1 kohaselt, kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse määruses on kohustuse täitmise tähtaeg määratud ning kohtutäituril puudus kohustus veel täiendava tähtaja määramiseks

§ 25lg 1 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et veevarustuse taastamise ja tagamise kohustus on elutähtsa iseloomuga. Vaidlust ei ole, et täitemenetluse algatamise seisuga puudus X kinnistu l veevarustus juba nädal aega (

1. veebruari katkestuse järel kuni
2. veebruaril täitemenetluse algatamiseni), seega ei olnud avaldaja oma kohustust temale määrusega antud tähtaja jooksul täitnud.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a määrusega on Tartu Maakohtu
6. juuli
7. a ja
8. juuli
9. a esialgse õiguskaitse määrused tühistatud. Seega esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks

§ 48lg 1 p 4 alusel. 12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (Ts

MS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Kohtutäituril ja sissenõudjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 6