1-21-5037/9

Kriminaalasi nr 1-21-5037 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19.augustil 2021.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus juuresolekul Prokurör Irina Tsugart Kaitsja Mariann Tusti Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses JOHAN KRONE isikukood 38210030235, elukoht XXX, XXX kodanik, XXX haridus, emakeel XXXkeel, varem kriminaalkorras karistatud, süüdistuses KarS § 121 lg 1- 25 lg 2 Johan Kronet (Krone) süüdistatakse selles, et viibides 11.02.2021 kella 22:30 paiku XXX asuvas XXX toas nr XXX, lõi mõlema lahtise käega kannatanu A V pea suunas, kuid löögid kannatanut ei tabanud, kuna A V kaitses oma nägu selle ees käsi hoides, millest tulenevalt jäi Johan Krone kuritegu lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Seega oma tahtliku tegevusega pani Johan Krone toime teise isiku suhtes tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise katse, s.o KarS § 121 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Johan Krone ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - Kannatanu A V ütlused (lk 2–4); - Väljavõte A V haigusjuhust (lk 6); - 12.03.2021 asitõendi vaatlusprotokoll fototabelist (lk 7–11); - Tunnistaja K P ütlused (lk 12–13; 17–19); - Tunnistaja T A ütlused (lk 14–16); - Kahtlustatava J K ütlused (lk 20–22); - Karistusregistri väljavõte (lk 24–26); - Harju Maakohtu 25.03.2019 otsus 1-19-1708 (lk 27–31); - Avaldus /lk 45/, Harju Maakohtu 03.05.2021 kohtumäärusest 1-19-1708 (lk 41-43); - Tallinna Vangla 18.08.2021 e-kiri J. Krone ärakandmata karistuse info seisuga 19.08.2021 (lk 59). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud ja tema ütluste kohaselt oli tegemist väga emotsionaalse päevaga kõigi jaoks. Paljudel kinnipeetavatel tuvastati covid-19, sh temal. Nad pandi oma tubadesse kinni ja väljaspool tuba liikuda ei lubatud. Tegemist on avavanglaga, seal ei ole toas söögikohta ega tualetti, on ainult magamiskoht. Seetõttu olid kõik paanikas sel päeval. Tal ei lubatud tol päeval advokaadikülastust, samuti ei saanud helistada oma naisele, kellel oli sünnipäev. Kannatanu käitus lugupidamatult olukorra suhtes. Anti maskid, kuid kannatanu hakkas maskiga mängima, mistõttu läks ta endast välja ja käitus emotsionaalselt. Tunnistab, et oli emotsionaalne, kuid ei löönud kannatanut. Lehvitas kätega tema näo juures. Ei läinud kätega V vastu ja ei olnud seda isegi mitte plaanis. V ehmus Krone käitumise peale ja pani käed oma näo ette. Kannatanu A.V avaldas, et ei soovi J.Krone karistamist ja tema ütluste kohaselt oli J. Krone oma isiklike asjade pärast endast väljas, samuti oli neil juttu ühekordsetest maskidest. J. Krone karjus ja väitis, et kannatanu kasutab liiga palju maske. J. Krone natuke karjus ja vehkis kätega tema näo ja pea juures, kuid siis rahunes maha. J. Krone käelöökidega pihta ei saanud. Johan Krone vehkis lahtiste kätega, korduvalt. Pani käed näo ette refleksist, võib-olla J. Krone tabas käsi, kuid nägu ja pead ei tabanud. Mingeid vigastusi ei olnud, valu ei tundnud. Arvab, et J. Krone tegigi nii, et ta pihta ei saaks. Natuke karjus veel ja siis läks oma voodile. Tunnistaja K P ütluste kohaselt töötab ta Tallinna avavanglas valvurina. Oli tööl 11.02.2021 öises vahetuses. Kuulis toast nr XXX valjuhäälset venekeelset õiendamist. Kui toa nr XXX uksesilmast sisse vaatas, nägi, et kannatanu istub toolil, tema vastas seisab süüdistatav. Süüdistatav lõi lahtise käega korduvalt kannatanu pea ja õlgade piirkonda. Ei tea, mitu lööki J. Krone tegi, löögid olid väga kiired ja J. Krone sooritas neid mõlema lahtise käega. Süüdistatav oli endast väljas ja kehakeel oli agressiivne. Nägi, et kannatanu nägu oli kergelt punakas, aga mingeid vigastusi ei näinud. J. Krone löögid tabasid kannatanut pea ja õlgade piirkonda. J. Krone löögid olid väga kiired, tundus, et süüdistatav siiski kontrollis kuhu ta oma löögid suunab. Löökide tugevust hinnata ei oska. J. Krone oli endast väljas ja tunnistaja hinnangul tegemist ei olnud sõbraliku patsutamise või naljaga. Tunnistaja T Ae ütlustest nähtub, et tema hinnangul oli kannatanu ja süüdistatava suhtlus 11.02.2021 tavaline, nagu igal õhtul. Kannatanu ja süüdistatav igapäevaselt nokkisid ja mürasid. See on vastastikune. Haiget tegemist ei ole. Kaamerate all ei tohi teha, aga tubades ikka tehakse. Ei näinud käelööke, ei näinud ka, et kannatanu kätega ennast kaitsenud oleks. Tema hinnangul olid käed üksteise küljes, hoidsid üksteist kätest, tavaliselt nad nii hoiavad. Mingil hetkel tuli valvur ja küsis mis te Te. Mõlemad veel ütlesid eesti keeles, et nalja teeme. Kui intsident läbi sai, siis A. V veel naeris. J. Krone oli tavaline. Mingeid vigastusi kummalgi ei näinud ja kannatanu kinnitas ka pärast arsti juures käimist, et ühtegi vigastust ei tuvastatud. Väljavõte A V haigusjuhust kinnitab, et vigastusi ei tuvastatud, nahk terve. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt ajavahemikul kell 22.34.51-22.35.03 teeb J. Krone parema käega kolm löögitaolist liigutust aknast sissevaadatuna vasakule poole, kus istub kannatanu A. V. Esmalt märgib kohus, et eeltsiteeritud tõendid ei haaku omavahel J. Krone tegevuse osas. Kannatanu ja süüdistatav väidavad, et J. Krone vehkis kätega näo ja pea juures, pihta ei löönud. Tunnistaja K P sõnade kohaselt lõi süüdistatav mõlema lahtise käega kordamööda ja kiiresti kannatanu pea ja õlgade piirkonda. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub aga, et süüdistatav tegi hoopis 3 löögitaolist liigutust parema käega suunas, kus istus kannatanu. 2 Kuivõrd videosalvestus on katkendlik, filmitud kaugelt ning ei pruugi täpselt kajastada kogu toimunud olukorda, asub kohus seisukohale, et asitõendi vaatlusprotokoll ei kinnita ega lükka ümber süüdistuses toodud väidet, et J. Krone lõi mõlema lahtise käega kannatanu A V pea suunas. Süüdistuse kohaselt Johan Krone poolt pea suunas tehtud löögid ei tabanud kannatanut ja selles faktis ei ole ka vaidlust. Kuna tegemist on kuriteokatse süüdistusega, tuleb tuvastada Johan Krone käitumises vähemalt kaudne tahtlus oma teoga teise isiku tervist kahjustada või valu tekitada. Seejärel, kas etteheidetav tegu on iseloomult selline, mis võimaldab tervise kahjustuse tekitada või valu põhjustada. Samuti, kas tervise kahjustamisele või valu põhjustamisele suunatud tegu toimus ja kas selle teo tervist kahjustav potentsiaal jäi objektiivsetel, süüdistatavast sõltumatutest põhjustest, lõpule viimata. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja K P ütlustega on tõendatud, et Johan Krone tegi löögitaolisi liigutusi kannatanu pea suunas, oli endast väljas ja vehkis kätega. Selles ei ole ka vaidlust. Süüdistuse kohaselt lõi J. Krone mõlema lahtise käega kannatanu A V pea suunas, kuid löögid kannatanut ei tabanud, kuna A V kaitses oma nägu selle ees käsi hoides. Kohtule jääb siinkohal arusaamatuks, mil moel näo kaitsmine kätega takistab pea suunas tehtud löökide või üleüldiselt kannatanu tabamist. Peale saab läheneda lisaks näole veel kolmest küljest ning tunnistaja K P ütlustest, videosalvestisest ja kannatanu enda ütlustest saab järeldada, et lahtise käega löögitaolised liigutused tehti külje pealt, mitte otse isiku näo suunas. Samuti ei ole ka eluliselt usutav, et keegi lahtise käega otse näkku lööks. Seega, olid löögitaolised liigutused tehtud külgedelt suunaga isiku poole ning vaid näo kaitsmine selliseid lööke ei takistaks. Samuti ei takista näo kaitsmine kannatanu tabamist üleüldiselt, st kui J. Krone oleks tahtnud kannatanut lüüa, siis oleks löögid tabanud vähemalt käsi, mis näo ees olid või pead või õlgu. Süüdistuse kohaselt aga löögid ei tabanud kannatanut üldse. Kohtu jaoks oleks antud süüdistus arusaadavam, kui löögid ei oleks tabanud isikut näiteks põhjusel, et isik põikas eest ära. Kui kannatanu aga istub paigal, käed näo ees ja süüdistataval on tahtlus talle käe löögiga valu ja tervisekahjustusi tekitada, siis ei ole realistlik, et käte näo ees hoidmine seda takistaks. Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et löögid oleks tabanud kannatanut vähemalt vastu käsi. Väljavõte A V haigusjuhust kinnitab, et vigastusi ei tuvastatud, nahk terve. Kanntanu ise ei tea, kas süüdistatav tabas käsi või mitte, vastu pead ja nägu J. Krone kätega ei tabanud. Kohtul hinnangul ei ole võimalik, et reaalsete löökide korral, vähemalt kaudse tahtlusega isikule põhjustada valu või tervisekahjustusi, need löögid kõnealuses olukorras isikut ei tabaks või et kannatanu ei teaks, kas tabas käsi või mitte. Tunnistaja K P objektiivse kõrvaltvaatajana on andnud ütlusi selle kohta, et tema arvates tegu ei olnud naljaga ja J. Krone tundus agressiivne, kuid löökide intensiivsust ta hinnata ei osanud. Kohtu hinnangul karjuv ja kätega vehkiv inimene tundub peaaegu alati agressiivne, kuid see ei tähenda automaatselt, et isikul on tahtlus tekitada teisele isikule valu või tervisekahjustusi. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et KarS § 121 koosseis eeldab löökides teatavat intensiivsust. Kriminaalasja tõendid kogumis kinnitavad, et Johan Krone vehkis kätega, kuid puuduvad tõendid löögitaoliste liigutuste intensiivsuse kohta, mistõttu ei ole ka võimalik käeliigutuste intensiivsuse järgi isiku tahtlust hinnata. Kohus ei kahtle tunnistaja K P ütluste usaldusväärsuses, kuid nimetatud ütlused ei kinnita ega lükka ümber väidet, et J. Krone tahtlus hõlmas KarS § 121 lg 1 kõigile objektiivsetele tunnustele vastava teo toimepanemist. Süüdistuse kohaselt löögid kannatanut ei tabanud ning kuna tunnistaja K. P löökide intensiivsust hinnata ei osanud, ei ole võimalik nendest ütlustest ka mingeid tõsikindlaid järeldusi teha. Tunnistaja K.P kirjelduse kohaselt (mõlema lahtise käega korda mööda kiired löögid) vastab süüdistatava tegevus pigem kätega vehkimisele, mitte löömisele (eriti veel tahtlusega isikule valu või tervisekahjustusi tekitada). Kannatanu enda ütlused ning videosalvestus ja selle asitõendina vaatlusprotokoll ei ole 3 vastuolus süüdistatava esitatud kaitseversiooniga ning tunnistaja T Ae ütlused, millest nähtub küll mõnevõrra teistsugune versioon toimunud intsidendist (justkui oleks toimunud vastastikune müramine), ei kinnita kuidagi ka süüdistusversiooni, mistõttu ei ole ka nimetatud tõendite pinnalt võimalik analüüsida Johan Krone tahtlust realiseerida KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivne koosseis. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on J. Krone kaitseversioon eluliselt usutav ning kriminaalasjas kogutud tõendid esitatud kaitseversiooni kummutada ei suuda. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 7 lg-s 3 sisalduvat in dubio pro reo-põhimõtet on asjakohane rakendada kui kohus ei ole tõenditele üldhinnangu andmise tulemil täielikult veendunud süüdistusversiooni paikapidavuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruar 2021 otsus asjas nr 1-20-1301 p 11). Eeltoodust tulenevalt ei ole kriminaalasjas leidnud tõendamist, et J.Kronel oli soov käe löögiga tabada kannatanut ja tema löök ei tabanud kannatanut Kronest mitte olenevatel põhjustel. Kuivõrd kriminaalasjas puuduvad tõendid, mille pinnalt saaks ümberlükkamatult ja kahtluseta väita, et Johan Kronel oli tahtlus tekitada kannatanule kehavigastusi (kahjustada tervist) või tekitada valu, tuleb Johan Krone süüdistuses KarS § 121 lg 1 – 25 lg 2 järgi õigeks mõista. Menetluskulud Johan Krone kulud seoses käesoleva kriminaalmenetlusega valitud kaitsjaga M T on 720 km eurot + tasu kohtuistungil 19.08.2021 kulutatud aja eest, mis on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 käsitatav õigeksmõistetu menetluskuluna. Kriminaalmenetluse seadustiku § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamist puudutavaid erandeid. J.Krone kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada Johan Krone menetluskuluna kokkuleppeliselt kaitsjale makstav tasu kokku 720 eurot + 19.08.2021 kohtuistungi eest 120 x 1 tund s.o kokku 840 euro ulatuses. Kohus, tutvunud taotluse ning kriminaalasja materjalidega leiab, et Johan Krone kaitsja esitatud õigusabikulude suurus on osaliselt põhjendatud. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel lähtub kohus eeskätt kriminaalasja keerukusest, mahust, vaidluse iseloomust ja kaitsja poolt tehtud töö mahust. Taotluse kohaselt on advokaat teinud tööd 6 tundi +kohtuistung 1 tund tunnitasuga 120 eurot. Kohus ei vaidlusta kaitsja ühe tööühiku hinda, mis vastab turuhinnale. Kaitsja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt on arvestatud kulutatud aja hulka: kohtuistungil osalemine, dokumentide koostamine, ettevalmistamine ja toimikuga tutvumine ja õiguslik analüüs. Ringkonnakohus on lahendis 1-16-4665 märkinud, et väljamõistmisele ei kuulu kulud, mis seonduvad sama büroosiseste nõupidamistega. Sama kehtib ka kuludele, mis on seotud edasise tegevuse planeerimisega, õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüsimisega. Need on büroosisesed korralduslikud küsimused, mis ei ole esindatava menetluskude hulka arvatavad. Seega tuleb selles osas vähendada kaitsja taotlust 1 tunni osas. Arvestades eeltoodut ja kaitsja poolt kohtuistungil osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aega ning kaitsja poolt tehtud töö mahtu, selle vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et Johan Krone kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele summas 720 eurot. Kaitsja esitas taotluse hüvitada Johan Krone õigusabikulud tema abikaasa A K arvelduskontole. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus nr 3-1-1-112-16, p 56 ja 9. novembri 2017. a otsus nr 1-15-10119/80, p 42). Samas ei välista eeltoodu siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus nr 3-1-1-79-14, p 48), mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema seaduslik esindaja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2016. a otsus nr 3-1-1-54-16, p 36 ja 9. novembri 2017. a otsus nr 1). 4 Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistava Johan Krone kasuks väljamõistetavad õigusabikulud summas 720 eurot kanda A K arvelduskontole. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD- plaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 306, 311-312, 314, 181 lg 1 kohus otsustas: Mõista Johan Krone süüdistuses KarS § 121 lg 1 – 25 lg 2 järgi õigeks. Asitõend – DVD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Eesti Vabariigilt välja Johan Krone kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 720 eurot. Johan Krone kasuks välja mõistetud õigusabikulud kanda A K arvelduskontole. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 21.septembril 2021.a. Kohtunik Liina Pohlak 5