← Eesti

1-20-5222/17

Obsah (5)§ 424§ 74§ 75§ 275§ 262

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-20-5222 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tar

§ 424

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud.

§ 74lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K.

Raudsepp ei pane 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel kohustati K.

Raudseppa alates kohtuotsuse jõustumisest 15 tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima meditsiiniasutuse poolt määratud ajal esmase hindamise teenuse. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.10.2020 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 13.11.2020. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus on 28.07.2021 (tl 2-3) esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande, milles taotletakse K. Raudsepale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt süüdimõistetu ei käinud kokkulepitud ajal, s.o 1.04.2021 programmis „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamisel ning ei osalenud „Liiklusohutusprogrammi“ rühmatunnis 8.06.2021, mistõttu arvati programmist välja. K. Raudsepp on ka peale kahte kirjalikku hoiatust eiranud talle kohtu poolt seatud kohustusi ning tal puudub huvi tegeleda oma õigusrikkumiste põhjusriski – alkoholiprobleemi – maandamisega. Lisaks on isik alkoholijoobes toime pannud väärteokorras karistatavaid õigusrikkumisi. Täiendavate kohustuste lisamine või katseaja pikendamine pole kriminaalhooldusametniku hinnangul eesmärgipärased, sest ka senistesse kohustustesse, mis olid eelduseks tema vanglakaristuse täitmisele pööramata jätmiseks, on hooldusalune suhtunud ükskõikselt. K. Raudsepal puudub koostöötahe ning ametnikul puudub veendumus, et selline olukord võiks muutuda. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Lisaks palus ta arvestada süüdimõistetu täiendava rikkumisena ka registreerimiskohustuse rikkumist 7.09.2021, mil K.Raudsepp ilmus kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes, mistõttu polnud võimalik registreerimist läbi viia. Süüdimõistetu K. Raudsepp palub jätta vangistuse täitmisele pööramata.

§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab K. Raudsepale ette mitteosalemist 1.04.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamise teenusel. Ettekande kohaselt jäi K. Raudsepal 1.04.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamise teenusele minemata. 8.04.2021 kirjalikus seletuses (tl 6) põhjendas K. Raudsepp programmis mittekäimist sellega, et ta oli haige, kuid arsti poole ei pöördunud. Ka kohtuistungil jäi K. Raudsepp sama põhjenduse juurde. Süüdimõistetu ütluste kohaselt oli ta teadlik, et esmahindamine toimub 1.04.2021, kuid kohale ta ei läinud, kuna oli haige. Süüdimõistetu kirjalikku seletust ja kohtuistungil antud ütluseid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et K. Raudsepp rikkus 1.04.2021 tahtlikult kohustust osaleda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamise teenusel meditsiiniasutuse määratud ajal. 2

(5)Süüdimõistetu pole tõendanud oma väidet haigestumisest. Kuna pole tõendatud, et süüdimõistetul takistas 1.04.2021 esmahindamise teenusele minekut tervislik seisund, on ta kohustuse jätnud täitmata mõjuva põhjuseta. Eeltooduga on K. Raudsepp rikkunud kohustust läbida

§ 75

lg 4 alusel määratud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenus meditsiiniasutuse määratud ajal. Kriminaalhooldusametnik heidab süüdimõistetule ette sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ rühmatunnis. mitteosalemist 8.06.2021 Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku 10.06.2021 sissekandest (tl 15) nähtub, et K. Raudsepp ei ilmunud „Liiklusohutusprogrammi“ grupitundidesse, mitteilmumise põhjustest kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud ning telefonitsi temaga ametnik ühendust ei saanud. 1.07.2021 kirjalikus seletuses (tl 7) põhjendas süüdimõistetu sotsiaalprogrammi mittetulemist sellega, et kaotas ära rahakoti, kus oli paber kuupäevadega ning tema telefon oli katki. Kuigi kohtuistungil K. Raudsepp andis esmalt ütlusi, et ta käis kohal hilinemisega, jäi ta lõpuks siiski kriminaalhooldusametnikule antud seletuse juurde. 8.04.2021 allkirjastas K. Raudsepp kokkuleppe sotsiaalprogrammis osalemiseks (tl 13), millega muuhulgas kinnitas, et ilmub kohtumistele õigel ajal ja osaleb kõikidel kohtumistel ning osaleb aktiivselt kõikides individuaal- ja rühmatundides. 25.05.2021 kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku sissekandest (tl 14 pöördel) nähtub, et hooldusalune oli „Liiklusohutusprogrammi“ rühmatundide aegadest teadlik ning talle on edastatud informatsioon tundide toimumise aegade kohta. Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et talle olid „Liiklusohutusprogrammi“ rühmatundide ajad teatavaks tehtud. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtteid, süüdimõistetu kirjalikku seletust ja kohtuistungil antud ütluseid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et K. Raudsepp tahtlikult rikkus 8.06.2021 sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“ osalemise kohustust, mille tagajärjel tema programmis osalemine katkes. Väidetavalt sedeli kuupäevadega kaotamine ning katkine telefon ei ole vabanda kohtu hinnangul kohutuse rikkumist. Süüdimõistetu peab oma elu selliselt korraldama, et kriminaalhoolduse ajal saaksid kõik kohustused õigel ajal ja korrektselt täidetud (sh hoolitsema vajaliku informatsiooni talletamise ja säilitamise ning töökorras telefoni eest). Samuti ei ilmutanud K. Raudsepp ise aktiivsust, et väidetava rahakoti ja seega ka sedeli kaotamise korral küsida programmi toimumise ajad ametnikult üle, milleks vajadusel oleks saanud kasutada ka mõne tuttava telefoni. Kriminaalhooldusametnike telefoninumbrid on internetist leitavad, samuti on infot võimalik saada, pöördudes esindusse. Eeltooduga on K. Raudsepp rikkunud

§-s 75 lg 2 p 8 sätestatud sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Kriminaalhooldusametnik heidab süüdimõistetule ette registreerimiskohustuse rikkumist 7.09.2021. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida ei eitanud sisuliselt kohtuistungil ka süüdimõistetu, pidi K.Raudsepp registreerima ilmuma 7.09.2021, kuid ilmus alkoholijoobes. K.Raudsepa kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumist alkoholi tarvitamise tunnustega tõendab ka alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll ( tl 28). Süüdimõistetu ütluste kohaselt tarvitas alkoholi registreerimisele eelnenud õhtul. Seega viis süüdimõistetu ennast tahtlikult seisundisse, kus 7.09.2021 polnud võimalik registreerimist läbi viia. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et 3

(5)joobnuna registreerimisele ilmumist saab lugeda registreerimiskohustuse rikkumiseks. Eelduslikult on ametnikul toiminguid võimalik läbi viia siiski kaine ja adekvaatse isikuga. Eeltooduga on K. Raudsepp rikkunud

§-s 75 lg 1 p 2 sätestatud kohustust. Ettekande kohaselt on K. Raudsepp rikkunud registreerimiskohustust 20.11.2020 ( hilines üle poole tunni) ja rikkunud 10.02.2021 programmi „Kainem ja terve Eesti“ esmase hindamise teenusele pöördumise kohustust. Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik K. Raudseppa kirjalikult hoiatanud. Kuna K. Raudseppa on 20.11.2020 ja 10.02.2021 rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik kirjalikult hoiatanud (tl 8, 11), ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud

§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et K. Raudsepp on ka varasemalt jätnud mõjuva põhjuseta programmi „Kainem ja terve Eesti“ esmase hindamise teenusele ilmumata ja pole täpselt täitnud ka registreerimiskohustust. Seega pole käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste näol tegemist esmakordsete eksimustega. K. Raudseppa on karistusregistri andmetel (tl 16-17) katseajal kahel korral väärteomenetluse korras karistatud. Tartu Maakohtu 25.01.2021 otsusega on K.Raudseppa karistatud

§ 275lg 1 alusel arestiga 5 päeva 3.10.2020 aset leidnud süüteo eest.

Kuna süütegu ise pole katseajal toime pandud, ei oma see karistus käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähendust. PPA Lõuna prefektuuri 10.07.2021 otsusega on K.Raudseppa karistatud

§ 262lg 1 alusel rahatrahviga 40 eurot 10.07.2021 aset leidnud süüteo eest.

Nimetatud süüteo puhul ei ole tegemist K. Raudsepa karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteoga

§ 74

lg 4 mõttes, mistõttu ei saa see olla iseenesest karistuse täitmisele pööramise aluseks. Küll aga iseloomustab katseajal väärteo toimepanemine K. Raudseppa negatiivselt, sest süüdimõistetu ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt. Samuti nähtub Politsei- ja Piirivalveameti 14.12.2020 vastusest (tl 19-20) kriminaalhooldaja päringule, et K. Raudsepaga seoses on politseil olnud hulgaliselt väljakutseid, mille käigus on selgunud, et isik käitub alkoholijoobes kaasinimesi häirivalt ja agressiivselt, samuti on vennaga olnud arvukalt konflikte ning teda on ka politsei poolt korduvalt kainenema toimetatud. Nimetatud politseisündmuste kohta väitis isik oma 4.01.2021 kirjalikus seletuses (tl 21), et ei mäleta toimunut. 15.07.2021 edastas PPA kriminaalhooldusametnikule täiendava infona, et K. Raudsepp toimetati kainenemisele ka 12.07.2021 ja 15.07.2021 (tl 22). AS xxxxxxxxxxxx 2021. aasta aprilli epikriisist (tl 9) ilmneb, et K. Raudsepal on diagnoositud alkoholisõltuvus (aine pidev tarbimine), alkoholiga seotud xxxxxxxxxxxxxxxxxx, võõrutusseisund alkoholist xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eelnev viitab kohtu hinnangul selgelt sellele, et süüdimõistetu kuritarvitab alkoholi. K. Raudseppa iseloomustab positiivselt, et ta käesolevaks ajaks on siiski läbinud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamise teenuse, mida kinnitab AS Lõuna-Eesti Haigla 28.04.2021 tõend (tl 12). Samast nähtub, et süüdimõistetu otsustas programmis mitte edasi osaleda. Registreerimisleht (tl 10) tõendab, et süüdimõistetu on registreerimiskohustust valdavalt hästi täitnud. K. Raudsepale on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. K. Raudsepp neid tingimusi ei ole täitnud. Nagu kohus eespool tuvastas, on K. Raudsepp katseaja jooksul kahel korral rikkunud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele teenuse osutaja poolt määratud ajal pöördumise kohustust, 4

(5)sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“ osalemise kohustust ning kahel korral registreerimiskohustust. K. Raudseppa on karistatud alkoholi tarvitamisega seotud kuriteo eest (joobes juhtimine) ja ta on jätkanud ka katseajal alkoholi tarvitamist vaatamata isegi arsti poolt seatud absoluutsele alkoholi tarvitamise keelule. Samas K. Raudsepp ise alkoholisõltuvust ei tunnista, mida süüdimõistetu avaldas kohtuistungil. Ka vaatamata kirjalikele hoiatustele ei ole süüdimõistetu käitumine muutunud korrektsemaks, s.o kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumised on jätkunud. Järelikult suhtub K. Raudsepp kriminaalhooldusesse ilmselgelt ükskõikselt. Katseaja senise kulgemise põhjal on näha, et isik ei ole valmis oma alkoholiprobleemiga tegelema, ta eirab meedikute poolt antud alkoholi tarvitamise keeldu ning alkoholi tarvitamisega seonduvad intsidendid on jätkunud. Samuti on süüdimõistetu taasühiskonnastavate tegevuste puhul ilmutanud ükskõiksust, jättes korduvalt ilma põhjuseta minemata nii programmi „Kainem ja tervem Eesti“ kui „Liiklusohutusprogrammi“, rikkudes seega kohtu poolt pandud kohustusi. Seega K. Raudsepale täiendava lisakohustusena alkoholi tarvitamise keelu või sõltuvusravil osalemise ja ravile allumise kohustuse määramine ei ole otstarbekas, kuna süüdimõistetul on ka varasemalt olnud raviskeemi järgimisega probleeme ning ta on jätkanud alkoholi tarvitamist vaatamata isegi tõsiste terviseprobleemide esinemisele. Kohus ei ole süüdimõistetu varasemale käitumisele tuginedes veendunud, et edaspidi alkoholi tarvitamise keelu rakendamisel või ravil viibides K. Raudsepa poolsed rikkumised lõpevad. Kohtu hinnangul võib sõltuvusravist ainult siis loota tulemusi, kui inimene ise soovib enda alkoholi tarbimisharjumusi muuta. K. Raudsepa senisele käitumisele tuginedes kohus sellist motivatsiooni süüdimõistetul ei tähelda, kuna ta on jätkanud alkoholi liigtarvitamist. Sellest ei ole süüdimõistetut eemale hoidnud ka hirm karistuse täitmisele pööramise ees ning tõsised terviseprobleemid. Lubadust alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda ei suutnud süüdimõistetu anda ka kohtuistungil. Kuna K. Raudsepp väga suure tõenäosusega jätkab ka edaspidiselt alkoholi liigtarvitamist (millega suure tõenäosusega võivad kaasneda kriminaalhoolduse nõuete rikkumised ja suureneb ka uute süütegude toimepanemise oht), ei ole ka katseaja pikendamine õigustatud. Senise katseaja kulg osutab asjaolule, et K. Raudsepp ei ole võimeline käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kõrvalekaldumatult täitma. Kohus peab vajalikuks K. Raudsepale mõistetud karistuse täitmisele pöörata. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid K. Raudsepa rikkumised on korduvad, annab antud juhul piisavalt alust pöörata karistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.