lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel.
lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel
lg-s 3 nimetatud asjaolusid.
lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka taotleja ise (vt
1 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus). 8 17 (leitav arvutivõrgus:
lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.
lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate asjaoludena välja: 1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning ravimite mõju; 2) muud tervisehäired.
lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete, töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule 9 (metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta
lgs 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse
lg-s 3 nimetatud asjaolusid (
Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi. Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks arvestatud ning otsus on tema hinnangul rajatud ebaõigele eksperthinnangule. Kaebaja toob välja, et töövõime hindamisel oleks pidanud tuvastama tema terviseseisundi sh selle, et kaebuse esitaja tarvitab juba alates 2012 aastast ühes kuus 15 tabletti ravimit Tramadol 100, mille näol on tegemist narkojoovet ja sõltuvust tekitava ravimiga mis ei võimalda töötada, kuid seda ei tehtud. Lisaks on kogutud andmete põhjal tehtud vale järeldus. Kaebaja tervisenäitajad ei ole paranenud, vaid jäänud samaks. Neurokirurg tunnistas kaebaja osalist töövõimet, mitte ei tunnistanud teda terveks. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas vastustaja jõudis järeldusele, et kaebaja on töövõimeline ning millistele andmetele vastustaja seejuures tugines (otsus on seega põhjendamata). Lisaks ei ole kaebajat kutsutud täiendavatele uuringutele. Vastustaja rikkus oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28, jättes ta ilma osalisest töövõimetoetusest, ravikindlustusest, kvalifitseeritud eriarstide abist, tunnistades ta piiranguteta terveks inimeseks. Kohus märgib, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, kas vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud eksperthinnangust, samuti kas aluseks võetud eksperthinnangust nähtub ilmselgeid eksimusi, mis võisid mõjutada hinnangu andmist kaebaja töövõimele, sh kas otsuse aluseks olevas eksperthinnangus on arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Samuti on kontrollitav, kas TIS andmeid on õigesti kajastatud ning kust tulenevad vastavad järeldused. 13. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad, krooniline valu. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud terviseinfosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Taotlejal on raskendatud pikkade vahemaade läbimine, treppidest käimine, pikemaajaline kehaasendi säilitamine, kehaasendi muutmine vasakusse jalga kiirguvate nimmevalude tõttu. Taotlejal on piiratud küünitamine parema käe küünarliigese piirkonna valude tõttu. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. 10 Kui terviseandmete alusel kinnitust mitteleidnud piirangud esinevad püsivalt, on soovitatav pöörduda arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist tulenevaid piiranguid kinnitavad TIS kantud või muul moel tõendatud andmed, on võimalik esitada ETK-le uus töövõime hindamise taotlus. Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause). Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva eksperthinnangu (vastustaja 21.06.2021 vastuse lisa 3 KIS dok 5s) ja Töötukassa ekspertarsti L. Aug seisukohaga kaebaja poolt 08.02.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses ja 18.05.2021 kaebuses kirjeldatud piirangutele (vastustaja 21.06.2021 vastuse lisa 4 KIS dok 5s) põhijäreldustega. Samuti nähtub otsusest, et kaebaja taotluses kirjeldatud piiranguid on otsustamisel kaalutud. Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid tema hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud sätete alusel kinnitama ka terviseandmed. Järgnevalt kontrollib kohus, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus selgitab, et ta ei saa hinnata ekspertarvamust meditsiinilistes küsimustes sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. 14.
lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed: 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.
lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on hinnatud arvväärtusega
17. Eksperthinnangust nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt
§-s 6 kirjeldatule (
Eelnevast nähtub, et eksperthinnangus on põhjendatud kaebaja hinnangutega mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangus aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja väide, et neurokirurg tunnistas 2018 aastal ühemõtteliselt kaebaja osalist töövõimet, ei ole õige. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et epikriisi kohaselt on tegemist kroonilise nimmevaluga, mis ajuti kiirgub vasaku jala tagumisele pinnale. Obj: nimmelordoos lame, kerge painduvuse piiratus enam ette. Lasegue vasakul 50*+, paremal 70*+. Jalgade jõud ja tundlikkus ning refleksid korras. MRT nimmest toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks näidustust ei ole. Neurokirurg valuravi osas soovitusi ei teinud ning pidas oluliseks regulaarset võimlemist ja koormuse reguleerimist vastavalt enesetundele. Koormuse reguleerimise soovitus ei ole võrdsustatav osalise töövõimetusega. Kohus leiab, et kaebaja seisund, mis on terviseandmete alusel jälgitav ning vastavatest andmetest ei nähtu püsivaid funktsionaalse tegutsemisvõime piiranguid. Kaks ekspertarsti on kinnitanud, et kaebajal esinevad kerged piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ei põhjusta märkimisväärseid piiranguid üldisele töövõimele. Kaebaja ei ole vastavaid asjaolusid ümber lükanud. Seejuures ei nähtu ka kaebaja enda poolt Eesti Töötukassale esitatud töövõime hindamise taotlusest ega ka kohtukaebusest, et kaebajal oleks selliseid piiranguid, mis takistaksid teda töötamast. Asjaolu, et kaebajale on välja kirjutatud valuraviks Tramadol 100 ei tähenda, et kaebajal puudub töövõime, kui kaebajal diagnoositud haigusega ei kaasne italle selliseid funktsionaalseid tegutsemispiiranguid, mis takistaks teda töötamast. Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi ja selle suhtes välja kirjutatud ravimeid eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ka asjaolu, et kaebaja vaidlustatud haldusakti lõppjäreldustega ei nõustu, ei tähenda, et otsus oleks õigusvastane. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle kontrollinud Eesti Töötukassa ekspertarst (vt vastustaja 21.06.2021 vastuse lisa 4, KIS dok 5s). Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad eksperthinnangus märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Asjaolu, 13 et kaebaja tarvitab Tramadoli ei tähenda seda, et kaebaja oleks töövõimetu töövõimetoetuse seaduse tähenduses. Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnangut ja Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebaja tegutsemisvõime on mõnevõrra piiratud. Samas ei takista kaebaja piirangud oluliselt tema igapäevaelu, mis omakorda ei mõjuta kaebaja töövõimet ulatuses, et töötamine oleks üldiselt takistatud. Siinkohal tuleb arvestada, et ekspertarst töövõime vähenemist ei tuvastanud. Käesoleval juhul nähtub eksperdiarvamusest, et hinnatud valdkondade võtmetegevuste raskusastmete arvväärtused jäid 1 ja 0 piiresse, mistõttu on eksperdiarvamuse kokkuvõttes, kooskõlas
Ekspertarsti antud hinnangu kohaselt esinevad kaebajal piirangud, mis vajavad tähelepanu töötingimuste valikul. Kohtul puudub alus kahelda ekspertarsti arvamuse paikapidavuses. Kohus osundab, et eksperdiarvamuses on arvestatud nii kaebaja taotluses märgitud andmetega (sh taotleja enda hinnang piirangutele) ning tervise infosüsteemis olevate taotleja andmetega. Töötukassa oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (
Kuivõrd ekspertiisi käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, siis puudus töötukassal alus teha teistsuguse sisuga otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.