← Eesti

2-20-18381/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18381 Kohtuasi X ja C hagi Y vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. juuni
  4. a kohtuotsus Taotluse esitaja ja liik Y
  5. septembri
  6. a apellatsioonkaebusest loobumise avaldus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I (vastustaja I) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II (vastustaja II) C (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja I ja II seaduslik esindaja Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Võtta vastu Y
  8. septembri
  9. a apellatsioonkaebusest loobumine ning lõpetada apellatsioonimenetlus tsiviilasjas nr 2-20-
  10. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-20-18381 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. X (hageja I) ja C (hageja II) esitasid
  12. detsembril
  13. a Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu elatise saamiseks ja
  14. detsembril
  15. a hagi täpsustuse, milles palusid mõista kostjalt iga hageja ülalpidamiseks igakuise elatise alates
  16. juunist
  17. a poole ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  18. Kostja vaidles hagejate nõudele vastu.
  19. Harju Maakohus rahuldas
  20. juuni
  21. a osaliselt hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt iga hageja kasuks igakuise elatis lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ajavahemiku
  22. juuni
  23. a kuni
  24. detsember
  25. a eest summas 292 eurot kuus, kokku 1709.26 eurot, ajavahemiku
  26. detsember
  27. a kuni
  28. juuni
  29. a eest summas 292 eurot kuus, kokku 1930.98 eurot ja alates
  30. juulist
  31. a kuni
  32. oktoobrini
  33. a summas 292 eurot kuus. Maakohus määras hageja I ja hageja II kasuks alates
  34. juulist
  35. a välja mõistetud elatise tasumise iga kuu
  36. kuupäevaks Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega “laste elatis“ ning hageja I ja hageja II kasuks välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumise Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega “laste elatis“. Maakohus jättis jõusse Tallinna Ringkonnakohtu
  37. aprilli
  38. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18381 kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  39. Kostja esitas
  40. juulil
  41. a apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt rahuldada hagi osaliselt üksnes perioodi
  42. detsembri
  43. a kuni
  44. mai
  45. a osas, mõistes kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise 100 eurot ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  46. Tallinna Ringkonnakohus võttis kostja apellatsioonkaebuse
  47. augusti
  48. a määrusega menetlusse ning kohustas hagejaid esitama ringkonnakohtule enda seisukoht. Hagejad said määruse kätte
  49. augustil
  50. a.
  51. Hagejad esitasid
  52. augustil
  53. a vastuse apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebuse, millega palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata alates perioodist
  54. oktoober 2021 ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja I ja hageja II kasuks igakuine elatis lapse ülalpidamiseks alates
  55. oktoobrist
  56. a summas 292 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus võttis vastuapellatsioonkaebuse menetlusse
  57. augusti
  58. a määrusega.
  59. Kostja esitas
  60. septembril
  61. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest loobumise ja apellatsioonimenetluse lõpetamise taotluse. Hagejad olid nõus kostja taotlusega apellatsioonkaebusest loobumiseks ja apellatsioonmenetluse lõpetamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  62. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebusest loobumine tuleb TsMS § 644 lg 1 alusel vastu võtta ning apellatsioonimenetlus lõpetada. 2 2-20-18381
  63. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. TsMS § 644 lg 2 I lause kohaselt esitatakse avaldus ringkonnakohtule. Et vastuapellatsioonkaebuse esitamiseks antud tähtaega järgides, kuid pärast apellatsioonitähtaega esitatud vastuapellatsioonkaebust menetletaks üksnes seetõttu, et asjas on esitatud apellatsioonkaebus, ei oleks apellatsioonkaebusest loobumise korral õigustatud ka vastuapellatsioonkaebuse menetlemine. Kuivõrd asjas on esitatud vastuapellatsioon pärast apellatsioonitähtaega (
  64. juuli
  65. a), teeb ringkonnakohus TsMS § 644 lg 4 järgi apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse.
  66. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse TsMS § 644 lg 3 järgi, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud ning apellant ei saa esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.
  67. Apellatsioonkaebusest loobumise korral saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg-te 2 ja 4 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 tagastada pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Kuivõrd kostja oli RLS § 22 lg 1 p 2 koosmõjus RLS § 59 lg-ga 15 riigilõvu tasumisest vabastatud ning riigilõivu ei tasunud, siis riigilõivu ei tagastata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.