4-13-7777/4

4-13-7777 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-7777 (2317,13,007746) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik T.A, ik xxxxxxxxxxx, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. T.A süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja ja 3 alusel määrata mõistetud aresti ärakandmine ositi 3 (kolm) päeva kaupa korraga.
4. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.01.
5. Kui arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. T.A’lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.A, 4-13-7777, joobeekspertiis“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.11.
8. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 25.10.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364088 selles, et 25.09.2013 kella 14.50 ajal peeti Tallinnas, Järveotsa tee 19 maja trepikojas kinni T.A, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et tarvitas fentanüüli, sest oli sõltuvuses. Praegu käib metadooniravil, on kodus ja otsib interneti vahendusel tööd. Ravil on alates oktoobri algusest. Suurem osa areste on ära kantud, osa on veel kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud. Menetlusalune isik on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, ka arestidega, siis ei saaks järgnev karistus olla väiksem kui eelmine oli. Taotleb 10 päeva aresti. Mõistetav arest ära kanda hiljemalt 31.01.
9. Samuti välja mõista menetluskulu. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete väärtegude eest arestidega ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistustega, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ja ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, menetlusdalune isik on oma sõnade kohaselt asunud sõltuvusravile, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalune isik taotles karistuse ärakandmise määramist ositi seoses ravi vajadusega, leiab kohus, et esitatud taotluse võib rahuldada. Märt Toming kohtunik 2