) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 23.07.2021 temaga koos elava abikaasa kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 19.09.2019 järelmaksulepingu nr 5075536, mille alusel sai kostja laenu 874 eurot. Kostja ei teostanud ühtegi tagasimakset. Hageja ütles lepingu üles 24.07.2020. Põhivõlg on seega 874 eurot. Intressivõlgnevus on 149,22 eurot (35,04% aastas perioodil 10.04.2020-24.07.2020). Hageja saatis kostjale kolm meeldetuletuskirja. Hageja arvestas viivist kokkulepitud viivisemääras 24,15% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.07.2020 kuni hagi esitamiseni 28.06.2021 summas 195,78 eurot. 2 2-21-109554 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kohus leiab, et põhivõlgnevus, intress, sissenõudekulud ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad viivised 24,15% aastas. Kohtu hinnangul on see võimalik. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1259 eurot, millest 874 eurot moodustab põhivõlg, 149,22 eurot intress, 40 eurot sissenõudmiskulu ja 195,78 eurot 28.06.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks täiendava viivise 24,15% aastas alates 29.06.2021 tasumata põhivõlalt (874 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot. Kohus märgib, et hagihind on 1470,07 eurot (874€+149,22€+40€+195,78€+aastane viivis 211,07€), millelt RLS lisa 1 kohaselt tuleb riigilõivu maksta 200 eurot. Hageja on kokku tasunud 250 eurot. Seega 50 eurot rohkem. Enammakstud riigilõivu saab hageja
Kohus ei saa kostjalt hageja kasuks välja mõista rohkem riigilõivu kui hageja oli kohustatud hagi esitamisel tasuma. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot (3h x 120€/h, km-ta).
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 2-21-109554 Kohus hindab, et arvestades hageja lepinguliste esindajate eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud (ka tasumäär ja ajakulu). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 560 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 360 eurot (km-ta). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 560 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.