Obsah (7)

§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 168§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasi number 2-21-7225 T

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas

1. mail 2021 Tartu Maakohtule hagi M. O. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja lepingust nr 24723774 tulenev võlgnevus 9290 eurot 62 senti ning viivise põhinõudelt (6641 eurolt 25 sendilt) alates
2. jaanuarist 2019 kuni
3. maini 2021 summas 3355 eurot 16 senti ja sissenõudekulu 35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt (6641 eurolt 25 sendilt) alates
4. maist 2021 kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel
5. oktoobril 2018 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus nr
6. Hagejal oli eelnevalt kostja vastu nõue tulenevalt
7. aprillil 2018 sõlmitud laenulepingust nr L89001649520, mille alusel võlgnes kostja hagejale põhivõlana 6641 eurot 25 senti ning viivised summas 2970 eurot 62 senti. Kuna kostja eelnimetatud summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse summas 9280 eurot 62 senti. Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Praegusel ajal on kostjal tasumata kogu kompromissisumma ja lepingu sõlmimise tasu summas 10 eurot (seega 6641 eurot 25 senti + 2639 eurot 37 senti + 10 eurot). Kuna kostja ei ole enda lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud, luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks
8. jaanuari 2019 osamakse tähtaja möödumisest alates (vastavalt lepingu p 3.3).
9. Kohus võttis hagi
10. mai 2021 määrusega menetlusse ja küsis kostjalt kirjalikku vastust. Samal kuupäeval on kostja esitanud kohtule kirjaliku vastuse, milles kinnitab, et võtab hagi omaks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid (kostja vastuskirja p 2). Järgmises vastuskirja punktis on kostja viidanud nõude arvestuses liialt kõrgele intressimäärale. Kohus palus
11. juunil 2021 kostjat oma esitatud vastust täpsustada, et üheselt mõista, kas kostja võtab hagi õigeks või soovib sellele siiski esitada vastuväite. Kostja kinnitas
12. juunil 2021 teistkordselt kohtule, et võtab nõude omaks. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2 Vastavalt

§ 468

lõike 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. 4.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et kostja on võtnud hagi õigeks, on ta oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, seega tuleb menetluskulud

§ 168lg 6 alusel jätta kostja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 14 135 eurot 21 senti tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja on nõutud summas riigilõivu tasunud, seega on põhjendatud riigilõiv kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista. Lähtudes

§ 175

lg 1 ning arvestades asjaolu, et praegune tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot (1,5 tunni ulatuses) koos käibemaksuga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 830 eurot (650 + 180). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3