1-18-1162/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2021.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-1162 Kohtukoosseis kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Sergei Listov (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 18.08.2021 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Viktor Levakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Viktor Levakov, isikukood 38208262221, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Viktor Levakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.07.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Levakovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Levakov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.03.2018 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2; § 188 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, 3 alusel vangistusega 5 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise algus 03.11.2017 ja lõpp 03.05.
2. Kinnipidamisasutuses Viktor Levakov kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisjärgselt asub elama õe juurde aadressile xxx. Kinnipeetava õde andis nõusoleku Viktor Levakovi elamaasumiseks tema elukohta. Kinnipeetaval on xxx haridus, riigikeele oskus xxx tasemel. Isiku sõnul on töötanud erinevatel kohtadel, kuid töötamise registris andmed puuduvad. Enne vangistust sai xxx. Minevikus on toime pannud ka röövimised materiaalse kasu saamise eesmärgil ning sooritanud mitmeid varguseid. Nimetatud teod näitavad, et isik proovis oma majandusliku olukorra parandamiseks teenida kiiret tulu. Toimetulekut mõjutasid võlad ja 1 sõltuvusainete tarvitamine. Tasumata nõudeid on summas 8282,14 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Kinnipeetav on öelnud, et soovib võlgasid tasuda ja nendega lõpparve teha. Vangistuses on motiveeritud töötama, rahaliselt on kinnipeetavat toetanud ema, õde, vend ning abikaasa. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud koristajana, toidujagajana, köögitöölisena ning käesolevalt on hõivatud puidutsehhis puidutöötlejana. Isikul on garanteeritud vabanemisejärgne töökoht xxx-s. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde, vend, abikaasa ja 2 alaealist last. Lähedastega suhted head. On korduvalt toime pannud õigusrikkumisi, mida on sooritanud ka grupis. Arvestades kinnipeetava tausta, on alust arvata, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Viktor Levakovi senine elukäik viitab riskivale, hoolimatule ning teisi ära kasutavale elustiilile. Sugulased on nõus kinnipeetavat tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral aitama, materiaalselt ja moraalselt toetama. Isikul on diagnoositud alkoholi- ja narkootiline sõltuvus. Vanglas olles on läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna. 28.09.
3. a alustas Corrigo tugigrupi läbimist, mille lõpetas 28.12.
4. a. Lisaks on osa võtnud anonüümsed narkomaanid tugigrupist. 02.07.
5. a alustas sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningu läbimisega, 20.07.
6. a lõpetas programmi edukalt. Käesolevalt on avaldanud soovi liituda SÜTIK programmiga, vanglas on toimunud kohtumine kinnipeetava ja tugiisiku vahel, mis näitab teatud määral kinnipeetava motiveeritust. Isikul on krooniline haigus ja vabaduses sai xxx. Kuritegusid sooritades on käitunud impulsiivselt. Tihtipeale ei mõtle oma tegevusi läbi ja satub raskustesse. Puudub probleemide lahendamise oskus, mistõttu kordab tehtud vigu. Keskendub tihtipeale enda heaolule, arvestamata võimalikke negatiivseid tagajärgi. Kinnipeetava sõnul on tema eesmärgiks lapse kasvatamine ja pere ülalpidamine. Kuna isik on süstemaatiline õigusrikkuja, siis on alust tema poolt öeldus kahelda. Varasemalt kriminaalhooldusel olles on rikkunud katseaja kohustust mitte tarvitada narkootikume. Kinnipeetava suhtumist ühiskonda/kogukonda näitavad tema korduvad ühiskonnaohtlikud õigusrikkumised. Käitub enda heaolu nimel seadusevastaselt. Toob välja, et tunnistab muutuste vajalikkust ja tema ootused on realistlikud. On motiveeritud osalema kõikides programmides/sekkumistes, mida talle vanglas pakutakse, et vabaneda probleemidest ja elada seadusekuulekat elu. Isiku käitumist vabaduses mõjutab kõige enam, kas ta suudab säilitada kainet eluviisi, leida omale töökoht. Suureks riskifaktoriks vabaduses on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et Viktor Levakov muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Kinnipeetav on karistatud 10 korda, millest 2 on kehtivad, vanglas viibib kuuendat korda. Kuritegude toime panemise soodusteguriteks on sõltuvusainete tarvitamine ning materiaalse kasu saamise eesmärgil. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 43%. Viru Vangla ei toeta Viktor Levakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Viktor Levakov soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Viktor Levakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vangistust vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 2/
7. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viktor Levakov on kriminaalkorras karistatud 10 korda, millest 2 on kehtivad. Distsiplinaarkaristusi on
8. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Viktor Levakovil on vabenemisel olemas elukoht, garanteeritud töökoht ja toetav tugivõrgustik. Kohus leiab, et kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Isikul on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mis on ka kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Tegu on kõrgohtliku isikuga. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades Viktor Levakov kuriteo toimepanemise asjaolusid (suures koguses narkootikumide käitlemine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Viktor Levakovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.05.2023, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 8 kuu vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada või õppida. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning distsiplinaarkaristuse olemasolu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ja prokurör. Viktor Levakovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Viktor Levakovist tuleneva ohu. Viktor Levakovi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Viktor Levakovi vabastamisega temale Viru Maakohtu 07.03.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4