25.09.1997, isikukood 39709253723, xxx kodanik, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa, töökoht xxx Ermo REISKA Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Svjatoslav ROZENFELD
lg.2; §234 lg.1 ja §223 lg.1 järgi ning mõista talle Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega
Svjatoslav ROZENFELDI karistuse kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 29.05.2021 kell 19.
lg.1; §90 lg.1 p.1, 3; §94 lg.1; §33 lg.2 p.8 ja §14 lg.2 ning pani toime väärteod
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi IV vanemväärtomenetleja Asja Malahhova 31.05.2021 määrusega saadeti väärteoasja materjalid läbivaatamiseks maakohtule. Väärteoasja menetluses on selgunud, et menetlusalune isik on pannud toime neli rasket liiklusalast rikkumist, lisaks rikkumiste toimepanemisele ületas menetlusalune isik pidevalt lubatud sõidukiirust nii asulavälisel teel kui ka linnas. Kuna seaduse kohaselt puudub abipolitseinikel pädevus kiiruse mõõtmiseks ja fikseerimiseks, kiirus ei olnud mõõdetud kiirusmõõturiseadmega, ei saa antud rikkumist süüdistusse panna, kuid kuna see on tõendatud teiste tõenditega, raskendab see menetlusaluse isiku süüd. Tegemist on tahtlike rikkumistega, mis esmalt on toime pandud sõiduteel ja jätkatud tiheasustusega alas ehk Kohtla-Järve linnas, kus menetlusalune isik üritas mööda erinevaid tänavaid politseiametnike eest ära sõita. Menetlusalusele isikule anti pidevalt peatumismärguandeid, mida ta tahtlikult eiras. Menetlusalune isik põhjustas 2 kaks liiklusõnnetust ja peale esimese liiklusõnnetuse põhjustamist jätkas liikumist, rikkudes sellega Liiklusseadust ja põhjustades veel ühe liiklusõnnetuse. Menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, järelikult puudub ka vastav koolitus ja kogemus juhina liikluses osalemiseks. Oma vastutustundetu teoga seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda, teiste liiklejate ja kaasreisijate elu, tervise ja vara. Menetlusaluse isiku autos oli neli alaealist last. Karistusregistri andmetel on menetlusaluse isiku varasem liiklusalane taust puhas, tal vaid üks kehtiv väärteokaristus ÜTS §85 lg.1 alusel. Kuigi väärteoasjas nr.2330,16,003086 määratud karistus ei ole kehtiv, on kehtiv selle otsuse raames tehtud menetlusaluse isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, kuna kehtivus kestab kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse saamiseni, mida menetlusalune isik omandanud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestama peab menetlusaluse isiku tegusid, kus ei ole piirdutud üksnes ühe rikkumise toimepanemisega, vaid toime on pandud järjestikused teod ja raskenevas suunas. Menetlusalune isik liikus suurel kiirusel mööda linna tänavaid, tekitades sellega mitmeid ohtlikke olukordi, selle tõttu olid suurel kiirusel sunnitud sõitma ka mitmed teda peatada üritavad politseipatrullid. Lisaks sellele püüdis menetlusalune isik peale väärtegude toimepanemist politseinike eest põgeneda. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellises olukorras on riigi jõuline sekkumine rangeima karistusega hädavajalik. Menetlusalune isik on teadlikult rikkunud seadust, põhjustanud otsese ohu ja tekitanud materiaalse kahju. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et mootorsõiduk Mitsubishi Colt (registreerimismärk xxx) tuleb Karistusseadustiku §83 lg.1 alusel konfiskeerida kui väärtegude toimepanemise vahend. Antud sõiduk kuulub menetlusalusele isikule, s.t. ta ostis endale auto teades, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seoses sellega on olemas suur tõenäosus, et menetlusalune isik paneb sarnaseid või teisi rikkumisi toime ka tulevikus ja auto äravõtmine takistab tal uute väärtegude toimepanemist. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Ermo Reiska kohtualluvusse saatmise määruses toodud seisukohtadele ning palus mõista menetlusalusele isikule
lg.1 alusel karistuseks arest 15 päeva ja Karistusseadustiku §83 lg.1 alusel konfiskeerida sõiduk. Menetlusalune isik Svjatoslav Rozenfeld kahetses maakohtu istungil tehtut, soovis aresti asemel karistuseks rahatrahvi ja palus autot mitte konfiskeerida, kuna selle eest ei ole ta jõudnud veel lõplikult tasuda. Menetlusalune isik seletas, et 5 aasta jooksul on see tal esimene rikkumine, autokool on lõpetatud ja palus anda võimalus sooritada eksamid. Lisaks sellele avaldas maakohus järgmised väärteoasjas kogutud tõendid: - Liiklusõnnetuse akt koos liiklusõnnetuse skeemiga, mille kohaselt osalesid liiklusõnnetuses menetlusalune isik sõidukil Mitsubishi (registreerimismärk xxx) ja T. K. sõidukil Škoda (registreerimismärk xxx). Sõidukil Mitsubishi on kahjustatud tagumine parempoolne tiib ja tagastange parempoolne nurk, sõidukil Škoda on kahjustatud vasakpoolne stange nurk - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega - Sõiduki Škoda (registreerimismärk xxx) vaatlusprotokoll koos fototabelitega 3 - - - - - - - - Sõiduki Mitsubishi (registreerimismärk xxx) vaatlusprotokoll koos fototabelitega Isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti menetlusalune isik kinni 29.05.2021 kell 19.20 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 29.05.2021 otsus, mille kohaselt kõrvaldati menetlusalune isik sõiduki juhtimiselt, kuna ta puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus e-kirjaga edastatud 29.05.2021 müügileping, mille kohaselt müüs I. T. sõiduauto Mitsubishi Colt (registreerimismärk xxx) Svjatoslav Rozefeldile ning omandiõigus sõidukile läks müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Müügilepingu kohaselt on see allkirjastatud 29.05.2021 kell 10.51 Sõiduki teisaldamise 29.05.2021 akt, mille kohaselt teisaldati samal kuupäeval kell 20.17 sõiduk Škoda Superb (registreerimismärk xxx). Akti kohaselt on sõiduk avariiline politsei alarmsõiduk ning sellel esinesid järgmised nähtavad puudused ja vigastused: kõrvalistujapoolne esitiib, esituli, esistange avariiline ja kahjustunud. Sõiduki teisaldamise 29.05.2021 akt, mille kohaselt teisaldati samal kuupäeval kell 20.34 sõiduk Mitsubishi Colt (registreerimismärk xxx). Akti kohaselt esinesid sõidukil järgmised nähtavad puudused ja vigastused: sõiduki taguosa on kahjustunud, juhipoolne külg, sõiduk on avariiline Sõiduki hoiukohta teisaldamise teatis, mille kohaselt teisaldati sõiduk Mitsubishi Colt (registreerimismärk xxx) seoses korrarikkumisega ning sõiduki kättesaamiseks tuleb pöörduda Jõhvi politseijaoskonda Asitõendi 30.05.2021 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi politseisõiduki pardakaamera videofaile, mis olid seotud menetlusaluse isiku poolt 29.05.2021 toimepandud väärteoga
lg.2; §234 lg.1 ja §223 lg.1 järgi Transpordiameti e-teeninduse info menetlusaluse isiku juhiloa kehtivuse kohta – isikul puudub juhiluba Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 19.07.2016 otsus, mille kohaselt kõrvaldati menetlusalune isik samal kuupäeval sõiduki Audi A4 (registreerimismärk xxx) juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus ÜTS §85 lg.1 alusel. Karistus oli täidetud 31.03.2021. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti kohaldamiseks käesolevas väärteoasjas on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes on koostatud väärteoprotokoll
lg.1; §201 lg.2 ja §223 lg.1 rikkumise kohta.
lg.1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. 4
lg.1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik sõidukit Mitsubishi Colt ja eiras korduvalt sõiduki kohustusliku peatumise märguannet. Seda kinnitas ise menetlusalune isik. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule anti tema sõiduki taga sõitvast politseiautost korduvalt nii vilkurite kui helisignaaliga peatumismärguanne, mida menetlusalune isik ei täitnud. Juhtides sõidukit ja eirates talle antud peatumismärguannet, püüdis menetlusalune isik politseinike eest ära sõita ja ületas sellega seoses nii asulas sees kui asulavälisel teel pidevalt kiirust.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.
lg.1 p.1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja vastavalt sama sätte p.3 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt sama seaduse §91.
lg.1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seda kinnitas ise menetlusalune isik. Samuti on antud rikkumine tõendatud väljavõttega Transpordiameti e-teenindusest, kust nähtub, et menetlusalusel isikul puudub juhiluba. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 19.07.2016 otsusega on tõendatud ka asjaolu, et menetlusalune isik on 19.07.2016 kell 19.03 kuni juhtimisõiguse omandamiseni kõrvaldatud juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg.2 p.8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
lg.2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis nimetatud ajal, kohas ja asjaoludel põhjustas menetlusalune isik kahel korral varalise kahjuga 5 lõppenud liiklusõnnetuse. Seda kinnitas ise menetlusalune isik. Samuti on antud rikkumine tõendatud Liiklusõnnetuse aktiga, Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabelitega ja mõlema sõiduki vaatlusprotokollidega koos fototabelitega. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisu objektiivsest küljest, seejärel kontrollida subjektiivset koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See eeldab kohtu poolt kõikide tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolude korral otsustamist ja põhjendamist, millistele tõenditele kohus tugineb ja millised jätab tõendite kogumist välja. Hinnates kõiki maakohtule käesolevas väärteoasjas esitatud tõendeid kogumis leiab maakohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud teod
lg.1; §201 lg.2 ja §223 lg.1 järgi on toime pandud ja väärteod on õigesti kvalifitseeritud. Seega on nimetatud süüteokoosseisude objektiivsed küljed realiseeritud. Vastavalt Karistusseadustiku §15 lg.3 on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Maakohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteoprotokollis nimetatud väärteod toime otsese tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Eirates politsei poolt antud peatumismärguannet, asudes mootorsõidukit juhtima ilma juhtimisõiguseta ning põhjustades enda poolt valitud manöövritega kahel korral varalise kahjuga liiklusõnnetuse, pidi menetlusalune ilmselgelt aru saama, et tegemist on
nõuete rikkumistega. Jätkates peale esimese rikkumise toimepanemist väärtegude toimepanemisega näitab see ilmekalt menetlusaluse isiku otsest tahtlust. Maakohtu istungil seletas menetlusalune isik, et ei peatunud talle antud peatumismärguande peale, kuna kartis järgnevat karistust. Ka see seletus viitab sellele, et menetlusalune isik teadis väga selgelt, et paneb toime väärteo ja jätkates oli tegemist otsese tahtlusega. Eeltoodu alusel on realiseeritud ka toimepandud väärtegude subjektiivne külg. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus käesolevas väärteoasjas ei tuvastanud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 Karistuse mõistmisel tuleb liigi ja määra kohaldamisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke ning kõigepealt tuleb hinnata ja analüüsida toimepandud tegu, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel teo toimepannud isikut.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni; sama seaduse §201 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning sama seaduse §223 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegusid leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on suur. Tegemist on kolme raske liiklusalase väärteoga, mis kokkuvõtteks väärivad maksimaalset karistust. Samas arvestab maakohus ka seda, et Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul vaid üks kehtiv väärteokaristus, mis ei ole liiklusalase väärteo toimepanemise eest ning maakohtu istungil avaldas menetlusalune isik kahetsust. Nimetatud kaks asjaolu võimaldavad vähendada karistuse suurust. Maakohtu istungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja mõista menetlusalusele isikule liitkaristuseks aresti 15 päeva. Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud juhul vastab karistusliigina arest menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegudele. Rahatrahvi mõistmine karistusliigina ei ole ilmselgelt kooskõlas ja vastavuses toimepandud väärtegude arvu ja raskusastmega. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on aresti keskmine määr 15 päeva ja sellise suurusega karistust taotles menetlusalusele isikule ka kohtuvälise menetleja esindaja. Maakohus kohtuvälise menetleja poolt pakutud karistuse suurusega ei nõustu. Arvestades kõiki käesolevas kohtuotsuses eelpool väljatoodud asjaolusid leiab maakohus, et menetlusalusele isikule on põhjendatud mõista karistuseks arest 20 päeva. Kuna menetlusalune isik pani väärteod toime ühe teona, tuleb talle karistuse mõistmisel kohaldada Karistusseadustiku §63 lg.1 ning mõista karistus
Menetlusaluse isiku poolt aresti kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 29.05.2021 kell 19.20. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles nii Kohtualluvusse saatmise määruses kui ka maakohtu istungil menetlusalusele isikule kuuluva sõiduki konfiskeerimist Karistusseadustiku §83 lg.1 alusel. 7 Karistusseadustiku §83 lg.1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seega on konfiskeerimise kohaldamiseks vajalik täita kaks eeltingimust – tegemist peab olema vahendiga, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks ning see peab otsuse tegemise ajal kuuluma selle süüteo toimepanijale. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud mõlemad Karistusseadustiku §83 lg.1 sätestatud eeltingimused. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine kohtu diskretsiooniotsus, mille realiseerimine sõltub selle vahendi kasutamise intensiivsusest ja ohtlikkusest. Maakohus peab hindama tõenäosust, et seda vahendit kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Käesolevas väärteoasjas nähtub üheselt ja konkreetselt, et menetlusalune isik sõlmis müügilepingu sõiduki omandamiseks 29.05.2021 hommikul. Arvestamata isegi tahtlikku peatumismärguande eiramist ning kahel korral varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamist, nähtub sõiduki omandamisest, et menetlusalusel isikul oli selge eesmärk ja kavatsus seda sõidukit juhtida vaatamata sellele, et tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Igasugused tõendid selle kohta, et menetlusalune isik omandas sõiduki selleks, et keegi teine juhtimisõigusega isik peale tema asuks seda juhtima, käesoleva väärteoasja materjalides puuduvad. Seega peab maakohus eluliselt usutavaks ja ülimalt tõenäoliseks ka reaalset ohtu, et juhul, kui menetlusalusel isikul on sõiduk jätkuvalt olemas, jätkab ta selle juhtimist. See aga seab ohtu lisaks talle endale ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Maakohus ei pea vähetähtsaks ka asjaolu, et antud juhul oli väärtegude toimepanemise ajal menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukis neli alaealist, kelle tervis ja elu olid ilmselgelt ohus. Tänu politseipatrullide kindlale järjepidevale tegutsemisele lõppes väärtegude toimepanemine vaid varalise kahjuga. Vastavalt maakohtule esitatud Müügilepingu p.4 kuulus süüteo toimepanemise vahend – sõiduk Mitsubishi Colt (registreerimismärk xxx) - alates 29.05.2021 kell 10.51 menetlusalusele isikule. Menetlusaluse isiku viited asjaoludele, et tal on sõiduki eest osaliselt tasumata ja sõiduk on seetõttu Transpordiameti registris veel endise omaniku nimel, ei anna mingit alust selle sõiduki konfiskeerimata jätmiseks. Antud asjaolud ei kaalu kuidagi üles järjestikku toimepandud raskete liiklusalaste väärtegude raskust, samuti üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.