2-21-9154/7

Tsiviilasi nr 2-21-9154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad K. K. hagi L. L. vastu abielu lahutamiseks Hageja K. K. , ik XXX Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
2. september 2021 Istungisekretär Tiia Lepp Kostja L. L. , ik XXX RESOLUTSIOON Lahutada K. K. i ja L. L. i abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX vaimulik M. M. poolt. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuotsus saata pooltele. Pärast kohtuotsuse jõustumist teeb kohus kande rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud K. K. i (endise perekonnanimega K. K. ) ja L. L. i (endise perekonnanimega L.) abielu on registreeritud XX.XX.XXXX vaimulik M. M. poolt. Kohtusse
3. juunil 2021 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled alustasid oma kooselu alles pärast abielu sõlmimist. Peagi selgus, et abielu ei toiminud lisaks isiksuseomaduste sobimatusele ka seetõttu, et poolte elu oli erinevates riikides. Praeguseks on poolte abieluline suhe lõppenud ning hageja seda taastada ei soovi. Hageja ja kostja kooselu lõppes
4. a märtsis, mil hageja kolis tagasi XXX pärast seda, kui oli veendunud, et ta ei soovi kostjaga abielulist suhet taastada. Hageja ei soovi olla abielus, kus puudub abieluline suhe. Pooled elavad erinevates riikides. Hageja palub kohtul abielu lahutada. Kostja oma kirjalikus vastuses
5. juulist 2021 vaidleb abielu lahutamisele vastu. Abiellumine oli pooltele väga läbimõeldud otsus. Aastase tiheda läbikäimise ajal olid hageja ja kostja põhjalikult tutvunud teineteise iseloomude ja harjumuste, väärtushinnangute, maailmavaadete, töö- ja huvialade ning kõige muu olulise elu juurde käivaga. Ühise elu plaane hakati pidama XXX kuud enne abiellumist ehk alates XXXst XXXX. Abielu ja pereloomine on kostja jaoks elus väga oluline ning püha. Ta kaalus otsust põhjalikult ning oli valmis abielluma ainult mehega, kelles nägi kaaslast kogu eluks ning oma tulevaste laste isa. Erinev elukoht abielu toimimise takistuseks olla ei saanud, kuna kogu abielu ajal elasid abikaasad koos XXXs. Sissekirjutuse XXXs säilitas hageja põhjendusega, et tal oleks võimalik kasutada edaspidigi sealse riigi hüvesid. Alates XX.XX.XXXX viibib hageja taas alaliselt XXXs. Praeguseni ei ole hageja kostjale suutnud öelda lahutamise soovi põhjust. Ka poolte tutvuse ja kooselu ajast ei leia kostja viidet, et praegune probleem oleks vähimalgi määral omavahelistes suhtes või abielus. Kuna lahutus oleks antud juhul veel ühe uue ja tõsise probleemi tekitamine ega aitaks kuidagi kaasa tegelike probleemide lahendamisele, ei saa kostja anda nõusolekut abielu lahutamiseks. Kohtunik kuulas 25.08.2021 telefoni teel ära XXXs elava hageja, kes kinnitas, et ta Eestis ei käi ning kohtuistungile ilmumine oleks keeruline. Asja võib arutada hageja kohaolekuta ning ta ei soovi ka enda esindaja osalemist kohtuistungil. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde. Konkreetset põhjust hageja ei nimetanud, kuid ta on veendunud, et ei soovi abielu jätkata. Ta on sidunud oma edaspidise elu ja töö XXXga ning ka seetõttu on abielu muutunud formaalseks. Hageja leppimisaega ei soovi, kuid kui kostja siiski seda taotlema hakkab, ei saa hageja vastu vaielda. Samas on hageja kindel, et leppimisaeg tulemusi ei anna, hageja seisukoht on kindel ja muutumatu. Kohtuistungil
6. septembril 2021 jäi kostja kõikide vastuväidete juurde. Abikaasa võib olla psüühiliselt haige ning vajada ravi, selle asemel, et tekkinud probleeme püüda abielu lahutamisega lahendada. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus, kuid leppimisaega ei soovi, sest ühtegi võimalust hagejaga rääkida ei ole. Hageja ja kostja ei suhtle omavahel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus on seisukohal, et K. K. i ja L. L. i abielu tuleb lahutada. Abieluline kooselu on lõppenud XXXs XXXX, mil hageja asus alaliselt elama XXX. Kuigi abikaasadel võivad abielu ajal olla eraldi elukohad, ei tohi eraldi elamine kaasa tuua igasuguste omavaheliste suhete katkemist. Käesolevas vaidluses on kostja lahkunud abikaasade ühisest elukohast, asudes elama eraldi ja teise riiki eesmärgiga lõpetada abieluline suhe, mis hageja arvates ei toiminud. Formaalse abielu jätkumist hageja ei soovi, mida ta kinnitas telefoni teel kohtule ka pärast ligi 1,5 aasta möödumist eraldi elama asumisest ning pärast ligi 3 kuu möödumist hagiavalduse kohtusse esitamisest. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud abikaasade lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. 2 Kohus saab menetluse käigus soovitada abikaasadel pöörduda perelepitaja või pereterapeudi poole. Kuid see on võimalik ainult siis, kui abikaasad näevad leppimisvõimalust. Käesolevas asjas on abikaasade elukoht erinevates riikides, mistõttu lepituse või teraapia läbimine on keerukas. Kuid veel olulisem on abikaasade tahe osaleda lepituses või teraapias. Kostja poolt avaldatu kohaselt abikaasad ei suhtle enam. Hageja on kohtule avaldanud, et ta kindlasti ei soovi abielu jätkata. Seetõttu on käesolevas asjas ebamõistlik kohaldada leppimisaega või lepitusse suunamist. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3