Obsah (9)

§ 76§ 82§ 35§ 42§ 158§ 402§ 415§ 101§ 113

Tsiviilasi nr 2-20-141703 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

1. Liitumislepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste (dtl 40-51) p 7.1 järgi kohustus kostja tasuma teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Hageja on esitanud kostjale arved nr 2025675776 summas 82,18 eurot (dtl 58-59), nr 2025933520 summas 133,03 eurot 2 (dtl 56-57), nr 2026224931 summas 93,59 eurot (dtl 54-55) ja nr 2026466120 summas 610,35 eurot (dtl 52-53).
2. Kostja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
3. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingud, lepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused ja hinnakiri on tüüptingimustel sõlmitud

§ 35lg 1 tähenduses.

Kohtul on kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt. Riigikohtu otsused 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Seega tuleb tüüptingimuste võimalikku kasutamist kohtul kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel. 13.

§ 42

lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

1. Kostja poolt tasumata arve nr 2026466120 (dtl 52-53) koosneb muuhulgas käsitlustasust summas 94,50 eurot. Osamaksetega vara müügilepingust (dtl 38) nähtuvalt on Elisal õigus lõpetada ühepoolselt leping ja nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu summas 126 eurot ning antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist, kui p 2 järgi lõpetatakse liitumisleping Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu.
2. Kohus leiab, et hageja kehtestatud käsitlustasul on leppetrahvi tunnused

§ 158lg 1 mõttes.

Osamaksetega vara müügilepingu puhul on sisuliselt tegemist tarbijakrediidilepinguga

§ 402

tähenduses.

§ 415

lõike 1 viimane lause näeb ette, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohus leiab, et hageja poolt osamaksetega vara müügilepingus sätestatud kohustuse rikkumise tõttu lepingu lõpetamisega nõutava käsitlustasu näol on tegemist tühise tingimusega

§ 415lg 1 järgi.

Kuna käsitlustasu summas 94,50 eurot on tühine tuleb selles osas jätta hageja nõue rahuldamata. 16. Seega on kostjal tasumata arveid kokku summas 824,65 eurot (919,15 – 94,50). 17.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 18. Kohus leiab, et kuivõrd Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 7.10 sätestatud viivisemäär 0,07% päevas (s.o 25,55% aastas) ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on see tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu määrus 3-2-1-25-16, p 13).

Seega on hagejal õigus nõuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

19. Seega on seadusjärgne viivis arve nr 2025675776 summalt s.o 82,18 eurolt (maksetähtaeg 18.10.2019.

1. a)perioodi 19.10.2019. a kuni 19.02.2021. a eest 8,81 eurot, arve nr 2025933520 summalt 133,03 eurolt (maksetähtaeg 18.11.2019.
2. a)perioodi 19.11.2019. a kuni 19.02.2021. a eest 13,35 eurot, arve nr 2026224931 summalt 93,59 eurolt (maksetähtaeg 18.12.2019.
3. a)perioodi 19.12.2019. a kuni 19.02.2021. a eest 8,78 eurot ja arve nr 2026466120 summalt 610,35 eurolt (maksetähtaeg 18.01.2020.
4. a)perioodi 3 19.01.2020. a kuni 19.02.2021. a eest 53,12 eurot. Kokku on viivis seisuga 19.02.2021. a summas 84,06 eurot. 20. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue TsMS § 367 alusel alates 20.02.2021. a on põhjendatud. Kuna lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuulub kostjalt viivis väljamõistmisele

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras seisuga 19.02.2021.

a summas 84,06 eurot ja täiendavalt arvestatuna 824,65 eurolt alates 20.02.

1. a kuni põhinõude täitmiseni.
2. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 908,71 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 824,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 84,06 eurot ja viivisest arvestatuna 824,65 eurolt alates 20.02.
3. a

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

1. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg
3. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
5. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot.
6. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1410,07 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 138 eurot (200 eurost 69%).
7. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 180 eurot (1,5 tunni ulatuses arvestusega 120 eurot tund). Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 124,20 eurot (180 eurost 69%).
8. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 262,20 eurot (138 + 124,20).
9. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4