Obsah (8)

§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10354 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 30.06.2021 Pärnu Maakohtule hagi A.S. (kostja) vastu võlgnevuse, sissenõudekulu ja viivise nõudes. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 425 eurot. Kohus võttis hagi 14.07.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2 Hageja omas võlgniku vastu nõuet 06.06.2018 laenulepingust nr L06062018/0050, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3 486,89 eurot ja viivised summas 1486,21 eurot. Kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled 25.02.2019 Kompromissilepingu/Võlatunnistuse nr 24749211, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 51,89 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 4 921,21 eurot (sh põhivõlg 3 486,89 eurot ja viivised 1 434,32 eurot). Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõudest summa 977,89 eurot, millest 30 eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu 30 eurot katteks ning 947,89 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjal jäi tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2 539 eurot ja viivised 1 434,32 eurot. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks välja 25.02.2019 kompromissilepingust nr 24749211 tulenevat võlgnevust kompromissisummas 3 973,32 eurot, sh põhinõuet 2 539 eurot ja enne 25.02.2019 sissenõutavaks muutunud viiviseid 1 434,32 eurot, viiviseid põhinõudelt 2 539 eurot alates 16.10.2019 kuni 30.06.2021 summas 950,60 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Hageja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 14.07.2021 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte kostja elukoha aadressile xxx, dokumendid võttis 23.08.2021 vastu ema A.S. edasiandmise kohustusega kostjale. Hagile vastamise 14-päevane tähtaeg lõppes 06.09.2021 kell 23:
3. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud.
4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

5.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 6. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 2 töötunni eest, s.o 200 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 240 eurot.

7. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 665 eurot (425 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot). 8.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 9.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui 3 vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4