Obsah (7)

§ 189§ 176§ 185§ 177§ 280§ 1812§ 1892

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-347 Haldusasi X kaebus Politsei- ja

§ 189

lg 2 p 2 kohaselt ei peeta töötamise tingimuse muutmiseks seda, kui ta asub tööle teise tööandja juurde.

1. Kaebaja ei ole Eestis viibides tahtlikult seadust rikkunud,
2. aastal andsid PPA ja Eesti Töötukassa kaebaja töötamiseks nõusolekud. Kaebaja tööandja on nõus esitama PPA-le ja Eesti töötukassale vajalikud taotlused ja avaldused kaebajale tähtajalise elamisloa saamiseks töötamiseks New Fast Service OÜ-s, kuid kohaldatud sissesõidukeeld takistab seda.
3. Kaebajale ega kaebaja tööandjale ei esitatud kahe aasta jooksul märkusi ega nõuet seaduse rikkumise kohta, mistõttu kaebaja oli kindel, et töötab vastavalt seaduse nõuetele.
4. Ukrainas ei ole võimalik üldse tööd leida, mistõttu ei ole humaanne jätta kaebajat ja tema perekonda ilma sissetulekuta. 3-aastane sissesõidukeeld on arvestades kaebaja rikkumist ebaproportsionaalne, mistõttu tuleks see jätta kohaldamata või alternatiivselt kohaldada lühemat sissesõidukeeldu.
5. Vastustaja leiab, et lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga on õiguspärane ja sissesõidukeelu tühistamiseks puudub alus. Vastustaja põhjendused:
6. Sissesõidukeelu kohaldamisel võeti arvesse asjaolu, et isik on Eesti Vabariigis töötanud ilma seadusliku aluseta alates 01.09.2018 ning viibinud Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta 10 päeva. Kaebaja tegevus oli läinud vastuollu välismaalase enda kohustusega veenduda ise viibimiseks seadusliku aluse olemasolus (VSS § 2 lg 1). Kuivõrd kaebaja oli rikkunud VSS § 2 lg-st 1 tulenevat kohustust viibida Eesti Vabariigis selleks ettenähtud seadusliku alusega, on kaebaja näol tegemist ebasoovitava isikuga. Seega oli PPA-l õigus kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kohaldada.
7. PPA on tuvastanud sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud, need sedastanud ning kohaldatavat sissesõidukeeldu põhjendanud (ebaseaduslik töötamine; Eestis ilma seadusliku aluseta viibimine; lisaks tuvastati, et kaebajal puuduvad Eestis perekondlikud sidemed). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel. Kaebaja ei esitanud vastuväiteid sissesõidukeelu kohaldamise osas (sh sissesõidukeelu pikkuse määramise osas). Seega ei andnud kaebaja haldusmenetluse raames teada, et tema suhtes esineksid humaansed kaalutlused, miks jätta sissesõidukeeld kohaldamata; eeltoodud kaalutlusi ei tuvastanud ka PPA. Soov koheselt pärast lahkumisettekirjutuse täitmist tagasi Eestisse pöörduda, et siin tööd teha, ei ole humaanne kaalutlus, miks jätta välismaalasele sissesõidukeeld kohaldamata. Võimalus erialast tööd teha ning endale töötasu teenida on kaebajal ka oma kodakondsusjärgses riigis.
8. Kuna seadusliku viibimisaluse olemasolu kontroll on välismaalase enda kohustus (VSS § 2 lg 1), ei saa suurt kaalu anda asjaolule, et isik viibis Eestis ebaseaduslikult teadmatusest või juristi poolt antud valeinformatsiooni tõttu. Ka Siseministeerium on kaebaja sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või lühendamise taotluse lahendamisel leidnud, et sissesõidukeeld on proportsionaalne ja põhjendatud ning sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud, sh ei esine humaanseid kaalutlusi. KOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 189

lg 2 p 2 kohaselt ei peeta töötamise tingimuse muutmiseks seda, kui ta asub tööle teise tööandja juurde. Samuti järeldas ta seaduslikku Eestis töötamist sellest, et kahe aasta vältel peale töökoha vahetamist ei teavitanud PPA teda ega tööandjat, et tema Eestis viibimine ei vasta elamisloa tingimustele. 6. Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures üksnes elamisloas määratud tingimustel (

§ 176lg 2, § 185 lg 3).

Elamisloas määratakse kindlaks töötamise tingimused, sh vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht (

§ 185lg 1).

Esmakordselt töötamiseks antava elamisloa puhul peab töökoha täitmiseks olema tööandjal ka vastav nõusolek Eesti Töötukassast (

§ 177lg 1).

Eelnevast tuleneb, et välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks konkreetse tööandja juures. Kohus nõustub vastustajaga, et kohustus jälgiga oma riigis viibimise ja töötamise seaduslikkust on eelkõige välimaalasel endal. Kaebajal oli töötamiseks antud tähtajalise elamisloa omanikuna kohustus teavitada PPA-d elamisloa tingimuste muutumisest, sh lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest (

§ 280p 3).

Eelnimetatut on selgitatud ka elamisloa andmise otsuses (dtl 118). Kohtule nähtuvalt ei ole kaebaja seda teinud ja on seega oma kohustust rikkunud. Kaebajal ei ole võimalik oma kohustuse rikkumist vabandada sellega, et vastustaja seda õigeaegselt ei märganud. Eelneva tõttu ei saanud kaebajal PPA tegevusetusest tekkida ka õigustatud ootust, et tema Eestis töötamine on olenemata elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutumisest seaduslik. Töötamise tingimuste kindlaks tegemine ja järgimine on välimaalase ülesanne ning asjaolu, et isik on ise olnud töötamiste tingimuste järgimisel hooletu, ei tähenda, et VSS § 74 lõikes 1 sätestatud sissesõidukeeld oleks ebaproportsionaalne. Seetõttu ei tingi käesolevas asjas sissesõidukeelu tühistamist või lühendamist ka asjaolu, et vastustajal jäi

1. aastal tööandja teavitus, et kaebajaga on tööleping lõpetatud, tähelepanuta. Kohus märgib obiter dictum korras vastustajale, et mõnel teisel juhul – kui kohustuse sisu, selle kohta antud selgitused, viibitud aeg – on teistsugused, võib vastustaja pikaajaline tegevusetus tuua kaasa ka teistsuguse lõpptulemuse. Isik saaks õigustatud ootusele tugineda ka siis, kui vahepeal on isik käinud PPA juures toiminguid tegemas ja saanud positiivse tulemuse.
2. Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi (

§ 1812

lg 1) ja samaaegselt mitme tööandja juures töötamist ei peeta elamisloa tingimuse muutumiseks (

§ 189lg 2 p 2). 3

§ 189

lg 2 p 2 sõnastus võib jätta mulje, et välismaalasel on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal lubatud töökohta vahetada sellest PPA-d teavitamata ja uut elamisluba taotlemata. Siiski on sättes silmas peetud olukorda, kus välismaalane jätkab töötamist tööandja juures, kus töötamiseks talle elamisluba anti, ning asub samal ajal tööle veel täiendavalt ka teise tööandja juurde. Normi menetlemisel märgiti seletuskirjas1, et välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib töötada sama ajal mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaksmääratud tingimusi. Kui välismaalasele antakse elamisluba Eestis töötamiseks, tuleks eeldada, et välismaalane kasutab tähtajalist elamisluba töötamiseks ka eesmärgipäraselt ning töötab Eestis elamisloas kindlaksmääratud tingimustel.

-i § 185 lõike 1 järgi määratakse töötamiseks antavas elamisloas kindlaks vähemalt tema tööandja, töötamise koht ja töökoht. Seega on mõistlik eeldada, et välismaalane täidab oma tööaja, töötades selle tööandja juures, kelle juurde töötamiseks välismaalasele elamisluba anti (elamisloas kindlaksmääratud põhitööandja või kutsuja), ja kasutab temale antud elamisluba kui ka seadusest tulenevat õigust töötada samal ajal teise tööandja juures eesmärgipäraselt. Sellest tulenevalt ei ole teise tööandja juurde tööle asumisel avaliku võimu sekkumine töösuhte poolte õigusesse ise kokku leppida töötamise tingimustes eesmärgipärane. Kaebajale väljastatud elamisloal on elamisloa tingimustena kirjas tööandja, töökoht ja töökoha aadress (dtl 117). Elamisloa omamisega kaasnevates õigustes ja kohustustes on kirjas, et kaebajal oli kohustus teatada tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest. Välismaalasel on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel. Välismaalane võib sama tööandja juures asuda tööle teisele ametikohale tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi (dtl 118). Toodud selgitused on kooskõlas

§ 189

lg 2 p 2 andmisel seadusandja eesmärgiga ja ka isikule järgimiseks selgemad (kohustus töötada vaid elamisloas nimetatud töökohas, kohustus teavitada; mitmel kohal töötamine vaid siis, kui see on kooskõlas elamisloas tooduga). PPA selgitus ei kinnita kaebaja arusaama, et ta võis lõpetada töölepingu elamisloas märgitud tööandjaga ning asuda ilma elamisluba muutmata ja PPA-d teavitamata tööle teise tööandja juurde. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja tegi eksliku järelduse ise

§ 189

lg 2 p 2 tekstiga tutvudes ja jättis iseseisvalt normi tõlgendades PPA selgitused kõrvale. Pigem on tegemist teadmatusega, mis ei ole samas kaebajale seatud kohustusi arvestades vabandatav. Kaebajal on Eestis viibides kohustus tutvuda siin töötamise reeglite ja piirangutega. Kuigi

§ 189

lg 2 p 2 sõnastus on mitmeti mõistetav, oli kaebajal kohustus teavitada PPA-d elamisloa tingimustes märgitud tööandjaga töösuhte lõppemisest ka juhul, kui ta oleks samal ajal töötanud ka teise tööandja juures (

§ 280p 3).

Seega ei saanud kaebaja väär arusaam sätte tähendusest mõjutada tema teavitamiskohustust. 8. Sissesõidukeeldu ei muuda ebaproportsionaalseks ka kaebajaga töölepingu lõpetamise asjaolud.

ei seo kaebaja teavitamiskohustust töösuhte lõppemise asjaoludega. Seega olenemata sellest, kas kaebaja vallandati, lahkus omal soovil, ei ilmunud lihtsalt tööle või lõpetati tööleping tööandja majanduslike raskuste tõttu, oli kaebajal siiski kohustus PPA-d töösuhte lõpetamisest teavitada ning Eestis seadusliku töötamise jätkamiseks taotleda uut elamisluba või uue tööandja juures lühiajaline töötamine registreerida. Erandlikuna on sätestatud elamisloa kehtetuks tunnistamise aeg töötuks jäämisest arvates, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel (

§ 1892), kuid see säte ei ole käesolevas asjas asjakohane.

1 Välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (809 SE) esimese lugemise seletuskiri, lk-d 6 ja 7. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a53e8004-f54c-40db-b45dccb4b7924fdf 4