S § 199 lg 2 p 5,
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 06.04.2010.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 2 aasta 8 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 06.04.-08.04.2011.a s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada R.A vahistamisest, s.o. alates 22.07.2011.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista R.A’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot; - kaitsjale makstud tasu 76,71 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-4977, R.A ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o. alates 31.08.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUSE SISU R.A, olles varem toimepannud vargusi, sealhulgas 12.11.2010 ja 10.01.2011 , taas 06.04.2011 kell 17.15 ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata Sportland Eesti AS –le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn, Lootsi 7 võõra vallasasja - ühe paari pükse maksumusega 89.41 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud kaupluse töötaja poolt kinni. Seega alustas R.A vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani R.A toime KarS § 199 lg 2 p 5,
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo- võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, milline on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas süüdistatav R.A, et on süüdistusest aru saanud. Süüdistatav tunnistas end kohtus KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta seletas, et viimane karistus oli tal 2011.a. aprillis. Tal polnud kuriteo toimepanemise ajal tööd, tarbis palju alkoholi, pani ka toime vargusi. Ta kinnitas, et talle 2 selgitati, mis juhtub, kui ta katseajal uue kuriteo toime paneb. Samuti avaldas arvamust, et talle vabadusekaotusliku karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis R.A süüdistunnistamist ja KarS § 199 lg 2 p
lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, millest arvata lühimenetluse korras maha 1/3 ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust, samuti arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Prokurör palus mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, 2 aasta 8 kuu vangistuse, võrra ja lõpliku liitkaristusena mõista R.A’le karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada süüdistatava kinnipidamisest. R.A kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leidis, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja palus kohtul kaaluda kergema karistuse mõistmist. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et R.A tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud KarS § 199 lg 2 p 5,
Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning R.A poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.A süü kuriteokatsetes, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele avalikult, kuid vägivalda kasutamata, samuti süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et R.A pani kuriteokatse toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süütekoosseisule vastavat asjaolu (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ning ka möönis seda (R.A kinnitas seda, et sai oma teo keelatusest aru ka enda ülekuulamisel tl 12). R.A süüd tõendavad: - avaldus /tl 2/, mille kohaselt 06.04.2010.a. kella 17.15 ajal peeti Lootsi 7 asuvas Sportlandi kaupluses kinni R.A ja RK, kelle juurest avastati varastatud kaupu 105,32 euro väärtuses. Varastatud esemeteks olid püksid maksumusega 89,41 eurot ja sokid maksumusega 15,91 eurot. - tunnistaja TT ütlused /tl 3/, mille kohaselt teatati talle 06.04.2011.a. Sportlandi kauplusest, et 2 noormeest panid põue paari jalanõusid. Isikud peeti pärast kauplusest väljumist kinni ning turvakontrolli käigus selgus, et kinnipeetud R.A oli lahkunud Sportlandi kauplusest tasumata paari pükste eest ja RK paari sokkide eest. - kahtlustatava R.A ütlused /tl 11-12/, mille kohaselt on ta tunnistanud kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemist. Ta on lisanud, et 06.04.2011.a. läks koos RK’ga Nordic Centrum kaubanduskeskusse, Sportlandi kaupluses proovis ta jalanõusid. Seda, mida RK kaupluses tegi, ta ei tea, nad polnud kogu aeg kõrvuti. Poes pani ta tähele, et kauplusemüüjad jälgisid teda. Seejärel läks kauplusest välja ja möödaminnes võttis püksid, pani need omale põue. Turvatöötajad väljumisel ta kinni, seejärel väljus R, kes peeti samuti kinni. Turvakontrollis andis ta välja püksid ning R andis välja sokid. Ta on kinnitanud, et sai aru, et maksmata kaubaga kauplusest väljuda ta ei tohtinud. - asitõendi vaatlusprotokoll, fotod /tl 15,16-26/, millest nähtub, et 06.04.2011.a. kella 17.19 ajal sisenevad kauplusesse Sportland kaks meesterahvast. Ühel neist on seljas rohekas jope, jalas valged püksid ja valged tossud (R.A), teisel must jope, jalas sinised teksad ja valged tossud, peas must nokamüts (RK). Nähtub, et kell 17.31.32 võtab R.A riiulilt paari pükse ja paneb kaenla alla, kella 17.32.22 ajal läheb R.A turvaväravatest mööda, tema järel läheb Ka RK. Kell 17.32.23 väljub R.A kauplusest, jättes kauba eest maksma. Kell 17.32.25 läheb R.A kauplusesse tagasi ja kell 17.32.32 peetakse isikud kinni. 3 - karistusregistri väljavõte /tl 28-38/, mille kohaselt on R.A karistatud kriminaalkorras 11-l korral, viimati 06.04.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 142 lg 2 p 1, § 182, § 121 järgi mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat 8 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. R.A on karistatud korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, viimati 30.11.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2, KrMS § 238 lg 2, KarS § 74 alusel tingimisi vangistuse 30 päeva, katseajaga 1 a 6 k. Niisamuti nähtub, et R.A on karistatud korduvalt KarS § 218 lg 1 korras, s.o. varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu, viimati 10.12.2010.a. ja 10.01.2011.a. Põhja Prefektuuri otsustega. Väljavõtte kohaselt on R.A’l tasumata 15 viimast rahatrahvi alates 2008. aastast. - otsused väärteoasjades /tl 39-40, 41-42/, millede kohaselt karistati R.A 10.12.2010.a. Põhja Prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 360 krooni seoses 12.11.2010.a. Tallinnas, Lootsi 7 asuvast kauplusest 99 krooni väärtuses kauba eest tasumata jätmisega; samuti 10.01.2011.a. Põhja Prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 40 eurot seoses 10.01.2011.a. Tallinnas, Sõle 51 asuvast kauplusest 5,50 euro väärtuses kauba tasumata jätmisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo katse. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isikut iseloomustas tema käitumine kohtus – R.A kahetsust ei avaldanud, teatas kohtule, et „vangi ta küll minna ei kavatse“, õigustas enda tegu alkoholi sagedase tarbimisega (tl 94). Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et R.A karistati 2010.a. aprillis Harju Maakohtu poolt tingimusliku vangistusega. Süüdistatav ise kinnitas käesoleval istungil, et talle selgitati kohtu poolt ka katseajal kuritegude toimepanemise jätkamise tagajärgi, sellele vaatamata pani antud kuriteo isik toime katseajal. Ka on isiku väärtushinnanguid iseloomustavaks faktoriks asjaolu, et katseajal on ta toime pannud ka rohkelt (üheksa) väärtegusid (tl 36-38). Seega ei saavutatud varasema kohtuotsusega ning vangistuse reaalse mittekohaldamisega karistuse eesmärke. Süüdistatav on varem korduvalt ka kriminaalkorras karistatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et isik varjus kohtu eest, menetluse toimimise tagamiseks oli ta kuulutatud tagaotsitavaks ja vahistatud. Ka see iseloomustab ilmekalt isiku suhtumist õigusmõistmisesse ja tema väärtushinnanguid. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik käesoleval hetkel ei tööta, ta selgitas kohtus, et kuriteo toimepanemise ajal oli samuti töötu, ka on varasemad rahatrahvid tasumata. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades katse staadiumisse jäänud üheepisoodilist kuritegu ning asjaolu, et kahju ei tekitatud, on võimalik kohtu seisukoha kohaselt antud kuriteo puhul kohaldada vangistust minimaalmäärale lähedases määras. Antud karistusele kuulub liitmisele varasema kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Kohus märgib ka, et mõistetava vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole võimalik, kuna seda on võimalik KarS § 69 lg-st 1 tulenevalt kohaldada kuni kaheaastase vangistuse mõistmise või tingimusliku karistuse täitmisele pööramise korral, R.A’le liitkaristusena mõistetav vangistuse määr ületab aga kaht aastat. Kohus leiab, et R.A väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega, kuivõrd isik pani uue kuriteo toime katseajal, mil ta oli tingimuslikult 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse kandmiselt vabastatud, ei ole käesoleva otsusega mõistetava karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastamine enam võimalik. Karistusaja algust tuleb arvestada alates R.A kinnipidamisest 22.07.2011 (tl 71), ka kuulub KarS § 68 lg.1 alusel varasemalt eelvangistuses viibitud aeg (06.04-08.04.2011.a.) arvestamisele karistusaja hulka. Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud 4 hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad R.A’lt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine R.A’l erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Merle Parts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.