KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2021 Kohtuasja number 1-20-2790 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtuasi Ruslan Šemelevi (isikukood 37703053710) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- augusti 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Ruslan Šemelevi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Luga Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- augusti 2021 määrus ja vabastada Ruslan Šemelev temale Viru Maakohtu
- juuni 2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
- Määrata Ruslan Šemelevile katseaeg kuni
- maini 2022 ja allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
- Allutada Ruslan Šemelev elektroonilisele valvele neljaks kuuks alates valveseadme kinnitamisest tema keha külge.
- Käitumiskontrolli ajal on peab Ruslan Šemelev: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; määratud ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; lahkumiseks Eesti 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Keelata Ruslan Šemelevil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ja kohustada Ruslan Šemelevit asuma tööle või võtma end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest.
- Ruslan Šemelevi katseaeg ja käitumiskontroll algavad kohtumääruse jõustumisest.
- Määruskaebus rahuldada.
- Määrata osaühingule Ida-Viru Advokaadibüroo Ruslan Šemelevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 194,40 eurot, sealhulgas käibemaks 32,40 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- juuni 2020 otsusega tunnistati Ruslan Šemelev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 1 aasta ja 4 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R. Šemelevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1 päev ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Vangistuse kandmisele asus R. Šemelev
- jaanuaril
- Tema karistusaeg lõppeb
- mail
- Viru Vangla esitas
- juunil 2021 Viru Maakohtule materjalid R. Šemelevi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ja prokuratuur toetavad R. Šemelevi vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- augusti 2021 määrusega R. Šemelevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused R. Šemelevi vabastamiseks on täidetud.
- On positiivne, et R. Šemelevil on säilinud suhted oma lähedastega. Samas ei tekita vangla iseloomustusest nähtuvad R. Šemelovi väljakujunenud hoiakud ja arusaamad kohtus usaldust, et ta suudaks käituda vabaduses probleemivabalt.
- Karistusregistri kohaselt on R. Šemelevil üks kriminaalkaristus. Kuigi kohtuotsusest nähtub, et R. Šemelevi on kriminaalkorras karistatud ka varem, on varasemad karistused kustunud ja nendega kohus ei arvesta. Praegu kannab R. Šemelev karistust mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest. Ka karistuse kandmisele ilmus R. Šemelev alkoholijoobes. Kuigi R. Šemelevil ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, näitab tema käitumine, et ta ei ole suuteline tarvitama alkoholi vastutustundlikult. Mootorsõiduki juhtimine ja karistuse kandmisele ilmumine alkoholijoobes viitavad sellele, et R. Šemelevi tung alkoholi järele võib jääda alla tema enesekontrolli võimele. 2
(6)Ka kriminaalhooldaja on pidanud otstarbekaks ennetähtaegsel vabastamisel R. Šemelevil alkoholi tarvitamise keelamise.
- R. Šemelevil on
- veebruari 2021 seisuga 11 936,14 euro ulatuses võlgu. Vangla andmetele tuginedes ei kavatsegi R. Šemelev võlgu ära maksta. Veelgi enam, ta eelistab töötada mitteametlikult, et kohtutäiturid ei saaks tema vastu esitatud võlgu tema töötasust kinni pidada. Rahaliste kohustuste olemasolu ja nende jätkuv mittetäitmine raskendab R. Šemelevi toimetulekut vabaduses ja osutab tema sotsiaalsele ebaküpsusele, suurendades samas uute kuritegude toimepanemise riski. Sellist arvamust süvendab vangla hinnang, et R. Šemelevil puuduvad selged lühi- ja pikaajalised eesmärgid. Ta ei ole huvitatud poolelijäänud haridustee jätkamisest, eesti keele omandamisest ega muudest enesetäienduse võimalustest, mis avaks talle laiema võimaluse õiguskuulekal viisil elatusvahendeid saada. Kohtule ei ole esitatud infot selle kohta, milliste vahendite arvel hakkab R. Šemelov vabaduses elama.
- R. Šemelevi eelnev käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ja tema võimalused vabaduses näitavad, et uue kuriteo toimepanemine on tõenäoline ning on küsitav, kas R. Šemelev suudab järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja -kohustusi. Uue kuriteo toimepanemise riski ei maanda oluliselt sotsiaalprogrammi läbimine. Selle läbis R. Šemelev ka
- aastal, kuid tema käitumine ei paranenud ja ta jätkas joobes juhtimisega. Kohtul ei ole veendumust, et karistuse eesmärgid on R. Šemelevi puhul saavutatud ja ta võiks elada vabaduses seadusekuulekalt. Seda eelkõige varasemate korduvate süütegude ning alkoholi tarvitamisega kaasneva riski tõttu. Lisaks on olulised püsiva töökoha puudumine ja võlgnevused. Kriminaalhooldus ja elektrooniline valve ei taga R. Šemelevi õiguskuulekat käitumist ega välista kuritegude toimepanemist. Elektroonilise valve ei takista joovastavate ainete tarvitamist ja teiste inimestega konflikti sattumist. R. Šemelevilt ei saa oodata katseaja edukat läbimist. Katseajaga kaasnevad kontrollnõuded ja vajadusel täiendavad kohustused, kuid R. Šemelev ei olnud võimeline ilmuma kainena isegi karistuse kandmisele. Seetõttu puudub veendumus, et tema käitumist oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida piisaval määral, et hoida ära uusi kuritegusid ja tagada kriminaalhooldusnõuete täitmine. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas R. Šemelevi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Šemelevi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Kohtu järeldused on R. Šemelevi varasemate karistustega seoses vastuolulised. R. Šemelevil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Kohus märkis, et ei võta varasemaid kustunud karistusi arvesse, kuid samas leidis, et korduvad samalaadsed süüteod ei tekita veendumust karistuse eesmärkide täidetuse ja süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse osas.
- Kohus hindas ebaõigesti ja osutas põhjendamatult suurt kaalu püsiva töökoha puudumisele, alkoholi tarvitamisele ja võlgadele. Kohtuistungil teatas R. Šemelev, et tal on võimalus saada püsiv töökoht asutuses Extramaster OÜ. Määruskaebusele on lisatud töökoha garantiikiri. Kindel töökoht maandab uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti on peaaegu kõik R. Šemelevi võlad aegumise tõttu kustutatud. Vangla andmete kohaselt ei ole R. Šemelevil ka sõltuvust ei alkoholist ega narkootikumidest. R. Šemelev läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, töötas programmis kaasa ja oli avatud. Programmi tagasiside kohaselt tõusis R. Šemelevi eneseusk programmi läbimisel märkimisväärselt. Kui esimestel tundidel püüdis R. Šemelev enda süütegusid pisendada, siis hiljem hakkas ta mõistma, et tal probleemid siiski on. Programmi lõpupoole oli märgata arengut ning mõttevigade tekkimisel korrigeeris R. Šemelev ise oma lauseid. Seega oli programm R. Šemelevi jaoks tähtsaks ja tulemuslikuks eluetapiks, mis aitas tal ümber hinnata oma varasemat 3
(6)käitumist, suhtumist ühiskonda ning teiste inimeste õigustesse. Ta jõudis selgusele, et soovib alkoholist loobuda ja kindlustada endale seaduskuulekas elu. Et R. Šemelev tarvitas alkoholi, ei tähenda seda, et ta hakkab seda tegema ka tulevikus. See oht on minimaalne.
- R. Šemelevil ei ole distsiplinaarkaristusi ja ta on täitnud individuaalse täitmiskava. Tema karistus vastab kuriteo raskusele ja süü suurusele ning käitumine vanglas näitab, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Kohus ei arvestanud, et R. Šemelev paikneb alates
- juulist 2021 avavanglas. Samuti jättis kohus arvestamata, et R. Šemelev on olnud pidevalt tööga hõivatud. Pärast iseloomustuse koostamist läbis R. Šemelev vestlused ühiskonnas kehtivatest reeglitest ning kriminaalhoolduse vajalikkusest. Vestluste käigus jõudis R. Šemelev oma väärtuste osas varasemast märksa enam selgusele ja kohandas neid väärtusi ühiskonna normidega sobivaks. Vestlustega on maandatud valede väärtuste risk ja risk mitte järgida kriminaalhoolduse nõudeid. Vestluste läbiviija hinnangul on R. Šemelevil tekkinud vajalik arusaam ühiskonna reeglitest ja kriminaalhoolduse vajalikkusest. Seega on meelevaldne kohtu järeldus, et R. Šemelevi üle ei ole võimalik teostada järelevalvet.
- R. Šemelevil on säilinud suhted oma lähedastega. Arvestada tuleb, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe: R. Šemelev allub kuni karistusaja lõpuni katseaja nõuetele, on nõus temale määratavate kohustustega ning allub ka elektroonilisele valvele. Kohus ei arvestanud, et vangla ja prokurör toetavad R. Šemelevi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine eeldab nii vormiliste (formaalsete) kui ka sisuliste (materiaalsete) eelduste täidetust. Maakohus leidis õigesti, et täidetud on KarS § 76 lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused R. Šemelevi vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus aga vabastamise sisuliste eelduste, s.o KarS § 76 lg-s 4 toodud kriteeriumide hindamisel ning jättis R. Šemelevi seetõttu alusetult enne tähtaega vanglast vabastamata. Enda niisugust seisukoha põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt. Seega tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses prognoosida eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-112-17, p 20). Kui on põhjendatud eeldada, et süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusoht on väike ja piisava tõenäosusega käitub ta edaspidi seaduskuulekalt, siis tuleb ta ennetähtaegselt vanglast vabastada. Ka tuleb arvestada seda, millist laadi kuritegusid süüdimõistetult karta on: kui need on (suhteliselt) leebet laadi, tuleb vabastamine kõne alla ka sellise uute kuritegude tõenäosuse puhul, mille korral peab raskeid kuritegusid toime panna võiv inimene jääma vanglasse.
- R. Šemelevil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Ta kannab vangistust mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest. See näitab alkoholi tarvitamise seost R. Šemelevi kuritegeliku käitumisega ning annab alust karta vabaduses just sellise kuriteo kordumist. Kuigi see kuritegu ei ole karistusseadustikus sätestatutest kõige leebem, on see abstraktse ohudeliktina siiski väiksema ebaõigussisuga kui paljud muud kuriteod (nt mitmed vägivallateod). Seda silmas pidades ei pea R. Šemelevi kuritegevusvaba elu tõenäosus olema sedavõrd kõrge, nagu ta peaks olema nt mõne korduva vägivalla tarvitaja puhul.
- Kuna seniselt on R. Šemelevi kuritegelik käitumine olnud seotud just alkoholi tarvitamisega, tuleb alkoholi tarvitamist pidada ka tulevikus tema peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Selle riskiteguriga on R. Šemelev vangistuses tegelenud: ta läbis sõltuvusainete kuritarvitajatele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Iseenesest on põhjendatud 4
(6)maakohtu kahtlus, kas selle programmi läbimine on R. Šemelevi alkoholi tarvitamisega seonduvat riski piisavalt maandanud. Seda põhjusel, et sama sotsiaalprogrammi läbis R. Šemelev ka varasemalt, kuid see tema viimast kuritegu ära ei hoidnud. Siiski tuleb selle kahtluse kõrval ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka järgmiste asjaoludega.
- Enne viimast kuritegu suutis R. Šemelev olla enam kui seitse aastat ilma kuritegusid toime panemata. Seega on kõigiti võimalik, et viimane kuritegu oligi n-ö juhuslik episood ning enam ta vabaduses kuritegusid toime ei paneks. Ka ei tähenda pärast eelmist „Eluviisitreeningu“ läbimist uue kuriteo toimepanemine veel seda, et programm oli R. Šemelevi jaoks kasutu ning nii on see nüüdki. Nimelt on alust arvata, et juba eelmine „Eluviisitreeningu“ läbimine ei olnud ilma positiivse mõjuta: selle läbimise järel suutis R. Šemelev teadaolevalt ju mitme aasta vältel kuritegude toimepanemisest hoiduda. See annab alust loota vähemalt samasugust mõju ka seekordsest „Eluviisitreeningu“ läbimisest. Sellist lootust toetab programmi läbiviija tagasiside ning vanglas täiendavalt peetud vestluste tagasiside. Ka on R. Šemelev vähemalt sõnades saanud aru alkoholi tarvitamise kahjulikust mõjust ning on motiveeritud sellest vabaduses hoiduma. Kuna R. Šemelevil ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, mis raskendaks joomatungi kontrollimist, suurendab seegi tõenäosust, et vabaduses ta tõepoolest suudab soovi korral alkoholi tarvitamisest hoiduda. Alkoholist hoidumisel oleks uue kuriteo toimepanemine aga väga vähetõenäoline.
- R. Šemelevi vabastamist ei väära ka see, et vangistuse kandmisele ilmus ta joobnuna. R. Šemelevil ei olnud toona joobe tõttu midagi kaotada – ja polnud tal ka alkoholi tarvitamise keeldu. Praegu seatakse talle aga niisugune keeld ja selle rikkumisel võidakse ta uuesti vanglasse saata. On võimalik, et see motiveerib teda alkoholi tarvitamisest hoiduma.
- Maakohus nägi ohutegurina ka seda, et R. Šemelevil ei olnud pärast vabanemist oodata püsivat töökohta ja et tal olid suured võlad. Kuna R. Šemelevi on karistatud liikluskuriteo eest ning temalt on ka tulevikus alust karta eelkõige just seesuguse kuriteo toimepanemist, ei suurenda võlad iseenesest tema uue kuriteo toimepanemise ohtu. Küll võiks seda ohtu suurendada kaudselt püsiva töökoha puudumine. Seda põhjusel, et püsiva töise hõivatuse puudumisel oleks R. Šemelevil rohkem vaba aega alkoholi tarvitamiseks ning see võiks viia ka uuesti purjuspäi mootorsõiduki juhtimiseni. Ringkonnakohtule on aga esitatud garantiikiri selle kohta, et Extramaster OÜ on nõus võtma R. Šemelevi ametlikult tööle. Seetõttu saab eeldada, et töökoha puudumist enam retsidiivsusohtu suurendavana käsitleda ei saa. Pigem võiks see sellist ohtu vähendada, kuna töökoha olemasolu võib distsiplineerida R. Šemelevit alkoholi tarvitamisest hoiduma.
- Muid retsidiivsusohtu suurendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvasta. Vangistuses pole R. Šemelev käitunud halvasti: tal ei ole distsiplinaarkaristusi ning suures osas on ta täitnud ka individuaalse täitmiskava. Tõsi, ta ei ole motiveeritud eesti keelt õppima ega haridusteed jätkama, kuid need asjaolud tema retsidiivsusohtu ei mõjuta. Alates
- juulist 2021 on R. Šemelev paigutatud avavanglasse, mis näitab vangla usaldust R. Šemelevi suhtes. Ei ole teada, et ta oleks seda usaldust kuritarvitanud. Ka R. Šemelevi vabanemisjärgsed elutingimused on ennetähtaegset vabastamist toetavad. Nagu eelnevalt juba viidatud, on tal olemas kindel töökoht. Samuti on tal olemas kindel elukoht vanaema juures, kuhu saaks paigaldada ka elektroonilise valve seadme. Kuna vabanemisel allutataks R. Šemelev käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele, võib sellestki loota teda distsiplineerivat mõju. Samuti saab teda täiendavalt distsiplineerida kuriteoriskidega seonduvate lisakohustustega.
- Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et R. Šemelevi retsidiivsusoht on piisavalt madal, et ta ennetähtaegselt vanglast vabastada. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb R. Šemelevile määrata katseaeg kuni
- maini 2022, milliseks ajaks tuleb ta allutada ka käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli kestel peab R. Šemelev kõigepealt alluma KarS § 75 lg-st 1 tulenevatele üldistele kohustustele. Sellele lisaks tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata käitumiskontrolli 5
(6)ajal alkoholi tarvitamine ning KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb talle määrata kohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest. Lisaks tuleb R. Šemelev allutada elektroonilisele valvele. Kuigi kriminaalhooldusametnik soovitas R. Šemelevi elektroonilise valve kestuseks kuute kuud, leiab ringkonnakohus, et R. Šemelevi võrdlemisi vähest ohtlikkust silmas pidades on piisav ka nelja kuuline tähtaeg. See hakkab kulgema elektroonilise valve seadme kinnitamisest R. Šemelevi keha külge.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- augusti 2021 määruse, vabastab R. Šemelevi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning rahuldab tema kaitsja määruskaebuse.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, analüüsile, arutelule kliendiga, järelpäringute koostamisele ja edastamisele ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kulus tal kokku 180 minutit. Selle eest soovib ta tasu 162 eurot, millele lisandub käibemaks 32,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 1 kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)