Obsah (13)

§ 641§ 642§ 644§ 115§ 127§ 82§ 645§ 646§ 637§ 111§ 112§ 116§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-1083

) § 637 lg 4). Kuivõrd hageja ei ole arvet tasunud, siis tuleb kostja põhinõue rahuldada. Kuigi hageja tugineb sellele, et töö on puudustega, siis saab ta kasutada selles osas õiguskaitsevahendeid, mida ta kahju hüvitamise nõuet esitades on ka teinud. Kuivõrd arve tasumise tähtpäev oli vastavalt esitatud arvele

1. oktoober
2. a, siis on hageja viivituses alates
3. novembrist
4. Kuna kostja nõue tasaarvestusega lõpeb, siis tuleb viivist arvestada kuni otsuse tegemiseni, mitte põhinõude täitmiseni. Hageja kohtueelsed õigusabikulud 200 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Kohtueelse professionaalse õigusabi kasutamine oli põhjendatud, sest see oli suunatud sellele, et vaidlus kohtueelselt lahendada ning ka kostjat esindas kohtueelses kirjavahetuses lepingulise esindajana vandeadvokaat. Kostja on töövõtulepingut rikkunud, sest kostja värvitud plekkide paigaldamisel Soome ehitusobjektil maja fassaadile ilmnes, et plekkdetailide ühelt küljelt hakkas värv maha kooruma ning kostjalt värvimisteenust tellides võis hageja eeldada, et saab plekkdetailid, millel uus värv püsib mõlemal poolel (

§ 641lg 2 p 2).

Kostja ei hoiatanud hagejat, et värv ei pruugi jääda plekkdetailidele püsima ega ole kostja ka tõendanud, et värvi koorumise põhjuseks oli eelnevalt paigaldatud spetsiaalne värvikiht. Isegi kui plekkdetailid olid spetsiaalse värviga värvitud, oleks kostja pidanud sellise värvikihi olemasolu kohta hagejalt küsima või ise kindlaks tegema, et sellise kihi olemasolu takistab kvaliteetse töö tegemist ja seejärel hagejat hoiatama. Seega ei 4 ole kostja vastutus välistatud (

§ 641lg 3).

Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et puudus oleks tekkinud hagejast tulenevate asjaolude tõttu, mistõttu oli puudus olemas töö hagejale ülemineku hetkel, kuid ilmnes hiljem (

§ 642lg 1).

Hageja teatas kostjale lepingutingimustele mittevastavusest

1. oktoobri
2. a e-kirjaga, s.o mõistliku aja jooksul (

§ 644lg 1).

Hageja ei ole kostjalt puudusega töö parandamist nõudnud. Hagejal on aga õigus nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel (

§ 115

lg 3 ja § 647 lg-d 1 ja 3), kuna kostja ei nõustunud enda vastutusega ja täiendava tähtaja andmine ei oleks tulemust andnud. Tööjõulukulu hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hagejal on kohustus maksta oma töötajatele töötasu sõltumata kostja kohustuse rikkumisest. Ülejäänud osas on kahju tekkimine tõendatud ning esineb põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kuivõrd aga on tõendamata, et kostja oli teadlik värvitud detailide kasutamisest Soomes ning vaidlus puudub selles, et plekkdetailid lasi hageja transportida kostja tsehhi ja need võeti sealt vastu, siis ei olnud Soome transportimise kulud kostjale ettenähtavad, mistõttu ei kuulu need väljamõistmisele (

§ 127lg 3).

Hageja nõude sissenõutavaks muutumise aeg on mõistlik aeg vastava nõude esitamisest (

§ 82lg 7).

1. detsembri
2. a nõudekirjaga antud kahju hüvitamise täiendav tähtaeg
3. jaanuar
4. a on mõistlik aeg, seega on kostja viivituses alates
5. jaanuarist
6. Apellatsioonkaebus
7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi summas 5631 eurot ja viivisenõue sellelt, rahuldati vastuhagi osaliselt, mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 6389,73 eurot, tasaarvestati poolte vastastikused nõuded ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses, jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis ebaõigesti välja ebakvaliteetse töö eest tasu, kuigi tuvastas, et hageja avastas värvi koorumise plekkidelt
8. oktoobril 2017 nende paigaldamise käigus. Sellise mittevastavuse avastamise korral oli hagejal õigus kasutada kostja suhtes kõiki õiguskaitsevahendeid, sh keelduda ebakvaliteetse töö eest esitatud arve tasumisest. Kohus jättis arvestamata värvi koorumise avastamise osas esitatud tõenditega. Seejuures, kuna värvi koorumine plekkidelt on tingitud kostja raskest hooletusest, oleks hageja võinud töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda isegi siis, kui ta tööd üle ei vaadanud ja mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud (

§ 645lg 1 p 1).

Maakohus leidis ebaõigesti, et tööjõukulu 5631 eurot ei ole hageja kahjuks. Kui kostja oleks teinud töö nõuetekohaselt, siis ei oleks hagejal olnud vaja plekke hoone küljest demonteerida ja seejärel uued plekid hoone külge monteerida ning hageja oleks saanud tööjõudu kasutada teistel objektidel. Samuti tuleb kostjale tööjõukulu hüvitamise kohustus

§ 646lg-st 4.

Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks võlgnevuselt 4968,60 eurot välja
3. mai
4. a seisuga arvestatud viivise 1421,13 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab kostja viivisenõude selles osas rahuldamata. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitis 5631 eurot ja 5 sellelt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
5. Esmalt võtab kolleegium seisukoha apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatuse osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium märgib, et hageja on esitanud oma taotlused apellatsioonkaebuses vastuoluliselt. Apellatsioonkaebuse taotluste p-s 1 (vt ka selle täpsustus
6. juuli
7. a menetlusdokumendis) on hageja palunud tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata hageja tööjõukulu hüvitamise nõue summas 5631 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõue ning rahuldati vastuhagi. Samuti on apellatsioonkaebuse sissejuhatuses (vt p 2 kaebuse ulatuse ja aluse kohta) hageja selgelt märkinud, et vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles jäeti rahuldamata nõue 5631 euro välja mõistmiseks ja rahuldati vastuhagis esitatud nõuded. Ka apellatsioonkaebuse põhjendustes käsitleb hageja vaid nimetatud nõudeid. Samas apellatsioonkaebuse taotluste p-s 2 palub hageja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Kolleegium märgib, et maakohtu otsusest nähtuvalt jäeti rahuldamata ka hageja nõue transpordikulude ning nendelt arvestatud viivise välja mõistmiseks. Samas ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes märgitud midagi, mis TsMS § 633 lg 3 nõudeid arvestades puudutaks maakohtu järeldust transpordikulude rahuldamata jätmise kohta. Eeltoodust tulenevalt lähtub kolleegium asja lahendamisel hageja sõnaselgest soovist ja põhjendustest ning analüüsib maakohtu otsust vaid tööjõukulu hüvitamise nõude summas 5631 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõude ning maakohtu otsusega rahuldatud vastuhagi nõuete osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
8. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt töö eest tasu ja selle tasumisega viivitamise eest viivist ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tööjõukulu eest kahjuhüvitist. Maakohus rahuldas kostja tasunõude ja sellelt otsuse tegemise seisuga arvestatud viivise nõude, kuid jättis rahuldamata hageja tööjõukulu hüvitamise nõude koos viivisenõudega. Kolleegium on erinevalt maakohtust seisukohal, et kostja tasunõudelt arvestatud viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ülejäänud vaidlustatud osas on aga maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
9. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et tal on õigus keelduda kostjale tasu maksmisest, kuna tehtud töö oli puudustega. Arvestades asjas tuvastatud asjaolusid, asus maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult seisukohale, et hagejal ei ole alust keelduda kostja sissenõutavaks muutunud tasunõude täitmisest. 11.
10. Kolleegiumi hinnangul märkis maakohus õigesti, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud

§ 82

lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16, p 14). 11.
3. Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (

§ 637

lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (

§ 637lg-d 4 ja 5).

Hageja väitel leidis maakohus ebaõigesti, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kolleegium sellega ei nõustu. Apellatsioonkaebuses ega selle 6 vastuses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja võttis töö (kostja värvitud plekid) vastu hiljemalt

1. oktoobril
2. Samuti on maakohus järelduseni, et kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, jõudmisel kohaldanud õigesti materiaalõigust. Seega on tasu maksmise nõue töö vastuvõtmise tulemusena muutunud sissenõutavaks. 11.
3. Hageja heidab apellatsioonkaebuses ette, et maakohus jättis arvestamata plekkidelt värvi koorumise avastamise osas esitatud tõendid, mh tähelepanuta asjaolu, et plekkide kättesaamisel ei olnud värvi koorumine tuvastatav. Seejuures leiab hageja, et kuna kostja on käitunud raskelt hooletult, siis saab ta töö mittekohasele täitmisele tugineda isegi siis, kui ta mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Kolleegiumi hinnangul on hageja etteheide põhjendamatu. Maakohus hindas H. Lillipuu
4. märtsi
5. a e-kirja ja tunnistaja X ütlusi värvi koorumise avastamise aja kohta ning luges selle põhjal tõendatuks hageja väite, mille kohaselt ilmnes värvi plekkidelt maha koorumine plekkide paigaldamise käigus (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 12.4.1). Samuti leidis maakohus, et hageja täitis kohustuse teatada lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 12.7). Kolleegium selgitab, et apellatsiooniastmes ei ole enam vaidluse all, et kostja ei täitnud lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt ja ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Maakohus tuvastas, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ja kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja maakohtu otsust ega rikkumise või vastutuse aluseks olevaid asjaolusid ei vaidlustanud. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud. Samas märgib kolleegium, et ainuüksi see, et töö on puudusega, ei anna alust keelduda tasu maksmisest. 11.
6. Hageja märgib õigesti, et puudustega töö vastuvõtmine ei välista tellija õigust kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, nagu selgitas ka maakohus. Kui tellija on lepingutingimustele mittevastava töö juba vastu võtnud, võib ta pärast lepingutingimustele mittevastavuse avastamist keelduda

§ 111alusel töövõtjale tasu maksmisest.

Kohustuse täitmisest keeldumise õigus on siiski üksnes esialgne õiguskaitsevahend ega anna tellijale õigust tasu maksmisest lõplikult keelduda. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

§ 112lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.

Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest

§ 116lg 1 alusel lepingust taganedes (vt Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 32 ja 33). Kuna praegusel juhul ei ole hageja tuginenud hinna alandamisele ega väitnud, et ta on lepingust kas täielikult või osaliselt taganenud, siis ei olnud maakohtul alust jätta rahuldamata kostja tasu maksmise kohustuse täitmiseks esitatud vastuhagi. Kuivõrd maakohus rahuldas ühtlasi hageja rahalise nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115lg 1 järgi, siis tasaarvestas maakohus selle põhjendatult kostja tasunõudega.

11.

1. Täiendava põhjendusena toob kolleegium välja, et nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt viiks kostja tasunõude rahuldamata jätmine hageja põhjendamatu rikastumiseni. Arvestades, millises ulatuses on maakohtu otsusega rahuldatud hageja kahju hüvitamise nõue uute plekkdetailide soetamise ja töötlemisega seoses ning asjaolu, et hageja on lepingu täitmisena üleantu vastu võtnud ega ole kasutanud õiguskaitsevahendina lepingust taganemist, kaasneks kostja tasunõude rahuldamata jätmisega hagejale parem olukord võrreldes sellega, kus ta kohustuse rikkumiseta oleks olnud.
2. Apellatsioonkaebuse väite kohaselt on maakohus alusetult mõistnud hagejalt kostja kasuks välja
3. mai
4. a, s.o maakohtu otsuse tegemise seisuga arvestatud viivise 1421,13 eurot. 7 Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et maakohtu otsus tuleb selles osas materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise tõttu tühistada. 12.
5. Viivist võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

§ 113

lg 1 esimese lause järgi nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus tuvastas, et kostja tööde eest esitatud arve maksetähtpäevaks oli

1. oktoober
2. a. Seega on sellest arvest tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks
3. novembril
4. Maakohus jättis aga ebaõigesti kohaldamata

§ 113

lg 4, mille järgi ei pea võlgnik maksma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldub oma kohustuse täitmisest. 12.2. Hageja on läbivalt menetluses tuginenud sellele, et tal on õigus keelduda ebakvaliteetse töö eest esitatud arve tasumisest. Kolleegium nõustub, et hagejal on ajutise iseloomuga täitmisest keeldumise õigus. Töö vastuvõtmise puhul võib tellija keelduda sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest

§ 111

lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33 ja 34). Kuivõrd hageja esitas kostja lepingutingimustele mittevastava soorituse tõttu kostja vastu nõude, siis võis hageja oma soorituse tegemisest keelduda kuni on täidetud kohustus, mida tal on õigus kostjalt nõuda. Kostjal ei olnud õigust nõuda hagejalt tasu maksmist oma kohustust nõuetekohaselt täitmata. 12.
3. Hagejal oli õigus keelduda tööde eest tasu maksmisest kuni kohus on rahuldanud hageja kahju hüvitamise nõude puudustega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu
4. jaanuari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-06, p 12). Kuna hageja keeldus põhjendatult

§ 111

alusel kostjale tasu maksmisest, siis ei sattunud ta tasumise kohustuse täitmisega viivitusse. Seega ei olnud alust hagejalt

1. mai
2. a seisuga arvestatud viivist välja mõista.
3. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, mis on esitatud seoses tööjõukulu 5631 eurot hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõude rahuldamata jätmisega, märgib kolleegium järgmist. 13.
4. Hageja nõuab kostjalt plekkide monteerimise ja demonteerimise tööjõukulu hüvitamist perioodi
5. oktoober kuni
6. november
7. a eest summas 5631 eurot. Maakohus leidis õigesti, et hageja rahaline nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena

§ 115lg 1 alusel.

Kolleegium selgitab, et kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks on kahju tekkimine ehk varaline diferents

§ 127

lg 1 mõttes, mis eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist, st kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 22;
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-152-16, p 21). Kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, mh hagejale kahju tekkimist (

§ 127lg 1, § 128), peab Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. 13.

1. Hageja väite kohaselt, kui kostja oleks teinud töö nõuetekohaselt, siis ei oleks hagejal olnud vaja plekke hoone küljest demonteerida ja seejärel uued plekid hoone külge monteerida ning hageja oleks saanud tööjõudu kasutada teistel objektidel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole endale sellise kahju tekkimist tõendanud. Seda ei tõenda ka hageja maakohtus esitatud kinnitus töötajate tunnitasu ja ajakulu kohta vaidlusalusel perioodil (tl 14). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja kahjuna ei saa käsitleda tema enda töötajatele makstud töötasu (vt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 23). Hageja oleks pidanud maksma oma töötajatele töötasu ka juhul, kui ta ei oleks plekke ise monteerinud ja demonteerinud. Seega ei ole hagejal seoses oma tööjõu kasutamisega täiendavaid kulusid tekkinud. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal oleks olnud võimalik oma tööjõudu teisiti kasutada ning et ta seetõttu mõnest objektist või tööst 8 loobus. Kuigi hageja on leidnud, et sellise kahju tekkimine on ilmselge, siis ei nõustunud kostja hageja väidetega, mistõttu tulnuks hagejal oma väiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. 13.
4. Täiendavalt tugineb hageja sellele, et kostjal on tööjõukulu hüvitamise kohustus

§ 646lg 4 alusel.

Viidatud sätte kohaselt kohustub parandamiseks või asendamiseks kohustatud töövõtja kandma töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seonduvad kulud. Kolleegiumi hinnangul ei ole kõnealune säte praegusel juhul asjassepuutuv. Nimetatud paragrahv reguleerib tellijapoolset lepingu täitmise nõuet. Praegusel juhul nõuab hageja täitmise asemel kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel, mille rahuldamise eelduseks on kahju tekkimine.

Seejuures lasub kahju tekkimise tõendamiskoormis hagejal, kuid hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. 13.

1. Põhinõude summas 5631 eurot rahuldamata jätmise tõttu jäi õigesti rahuldamata ka sellelt arvestatud viivise nõue.
2. Kuna pooltel on vastastikused rahalised kohustused, teeb kolleegium otsuse resolutsioonis väljamõistetavate rahasummade osas vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1712,48 eurot (= 6681,08 – 4968,60). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1712,48 euro suuruselt põhivõlalt arvestatud viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.

maist 2021 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu tehtud lahendit, ei ole praegusel juhul vajadust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, mille kohaselt tuleb maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda, sest mõlema poole nõuded kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus rahuldab vastuhagi väiksemas ulatuses kui maakohus, ei ole pooltelt väljamõistetavad rahasummad märkimisväärselt erinevad, mistõttu on kolleegiumi hinnangul kohane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 163 lg-s 1 ja § 171 lg-s 1 sätestatust. Kuivõrd kohtul tuleb tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane, siis leiab kolleegium, et maakohtu otsuse vaidlustamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust arvestades tuleb ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud jätta 6% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 94% ulatuses hageja kanda.
3. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu menetluskulude jaotuse muutmata, siis määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 17.
4. Hageja menetluskulude nimekirja järgi seisnevad hageja menetluskulud apellatsiooniastmes lepingulise esindaja kuludes 466,66 eurot (käibemaksuta) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 600 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) hagejat esindades kokku toiminguid 4 tunni ja 40 minuti ulatuses, sh: maakohtu otsusega tutvumine 0,25 tundi; apellatsioonkaebuse koostamine 3 tundi ja 40 minutit; arvamuse koostamine 0,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kolleegium leiab, et arvestades asja keerukust ning menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, mh asjaolu, et apellatsioonkaebuses korratakse maakohtus esitatud seisukohti, on apellatsioonkaebuse koostamise ja sellele eelnenud maakohtu otsusega tutvumise ajakulu põhjendatud kokku 3,25 tunni ulatuses. Ülejäänud toimingute ajakulu on taotletud ulatuses 9 põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuivõrd hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), siis tuleb hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 400 eurot (= 4 tundi x 100 eurot), millele lisandub põhjendatud riigilõivu kulu 600 eurot ehk kokku 1000 eurot. Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb hageja menetluskuludest 6% kanda kostjal, siis tuleb kostjalt hageja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskuludena välja mõista 60 eurot (= 1000 x 0,06). 17.
5. Kostja menetluskulude nimekirja järgi seisnevad kostja menetluskulud apellatsiooniastmes lepingulise esindaja kuludes 637 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) kostjat esindades kokku toiminguid 4,9 tunni ulatuses, sh: maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs ning kohtumine kliendiga 2,2 tundi; vastuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule 1,5 tundi; kohtu selgituste analüüs, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ning esitamine 1,2 tundi. Arvestades, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, apellatsioonkaebuses ei tõstatanud hageja olulisel määral uusi õiguslikke probleeme, sama vandeadvokaat on kostjat esindanud kogu menetluse käigus ning apellatsioonkaebuse vastus ja seisukoht kohtu selgituste osas ei ole sisult mahukad ega keerukad, on apellatsioonkaebusele vastamise ja sellele eelnenud toimingute (sh kliendiga suhtlus) ajakulu põhjendatud 3 tunni ulatuses ning kohtu selgituste analüüs, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kolleegium märgib, et kuigi esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema, siis saab pidada sellega seonduvat esinduskulu vajalikuks menetluskuluks üksnes mõistlikus ajamahus. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 520 eurot (= 4 tundi x 130 eurot). Kuivõrd kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10), siis tuleb kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb kostja menetluskuludest 94% kanda hagejal, siis tuleb hagejalt kostja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskuludena välja mõista 488,80 eurot (= 520 x 0,94). 17.
6. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium otsuse resolutsioonis menetluskulude nõuete osas vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 428,80 eurot (= 488,80 – 60). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 10