Teate avaldamise tähtaeg on kolm kuud. 1
a esitada aruanne. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäimised ning keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Kohus avaldas sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 5. Ajutine pankrotihaldur Urmas Tross esitas 19.08.2021. a kohtule
Aruande kohaselt Axxx Axxxxx seoseid äriühingutega ei ole. Avaldaja on perekonnaseisult lahutatud xxxxxxxxxx. a ning tal on üks alaealine ülalpeetav (sünd. xxxxxxxxxx.a). Axxx Axxxxx puudub töövõime ning ta on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuni xxxxxxxxxx. a. Axxx Axxxx raamatupidamist pidama ei pea ning seisuga 18.08.
Pankrotiavalduses on märgitud kohustuste võtmist avaldaja nimel endise abikaasa poolt. Kui nimetatud asjaolu õnnestub tõendada, on võimalik esitada nõue endise abikaasa vastu. Kui lahutamisel vara ei jagatud, võib kujuneda olukord, kus pankrotimenetluses tuleb seda teha ning osa kohustusi jääb endise abikaasa kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, hinnates ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Axxx Axxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu 3 ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 4127,84 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Varaks on üksnes sülearvuti Lenovo V V130 ligikaudse väärtusega 150 eurot, kuid sülearvuti asukoht on teadmata. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara ei ole võimalik ka tagasi võita ega tagasi nõuda, on tegemist
lg.1 nimetatud olukorraga, mil pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja
lg.11 alusel.
Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29. septembril 2021 algusega kell 15.30 halduri büroos. Võlausaldajate üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalsete kanalite vahendusel kohus osaleb virtuaalruumis. Kohus määrab pankrotihalduriks Urmas Trossi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (
lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (
lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (
lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (
- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (
4 - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (
) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (
). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos ajutise halduri aruandega taotluse kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesolevas menetluses ajutise halduri aruande koostamise ajal oli ajutise halduri tunnitasu 116,80 eurot.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks 584 eurot.
lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
lg.51 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ajutine haldur taotleb tasu määramist riigi vahenditest summas 584 eurot, millele käibemaksu ei lisandu.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu käesolevas menetluses ja keerukust, ei ole põhjendatud ajutise halduri tunnitasu määramine seaduses ettenähtud maksimaalmääras. Tegemist on väga väikese mahuga menetlusega (4 võlausaldajat), menetluses vajalike kogutud andmete maht on väike ja keeruka analüüsi vajadus on puudunud. Seetõttu ei saa lähtuda tunnitasu ülemmäärast, vaid põhjendatud tunnitasu on 90 eurot tund. Lähtudes ajutise halduri ülesannete mahust, tegemisele kuulunud toimingutest ja kogunenud käsitletava materjali mahust, loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri ajakuluks selles menetluses 4 tundi. Kokku ajutise halduri tasu 4x90=360 eurot (käibemaksu ei lisandu). 5
lg 51 sätestab, et
lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei kuulu rakendamisele viidatud justiitsministri määruses ettenähtud tasumäärad tulenevalt viidatud määruse § 2 lg.-st 4 (Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.) Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et ajutise halduri tasu 360 eurot (käibemaksu ei lisandu) tuleb hüvitada riigi vahenditest. Tasu hüvitada vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb s.o OÜ Konkurss. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.