RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 2 lg-t 11 tuleb tõlgendada koostoimes lg-ga

1. Puude raskusastme määramisel on otsustava tähtsusega, kas regulaarne kõrvalabi või juhendamine inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tõkestab ühiskonnaelus tervete inimestega võrdset osalemist. Seetõttu tuleb puude raskusastme määramisel silmas pidada, kui suures ulatuses kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet laps vajab. Oluline on pakutava hoolitsuse ja järelevalve intensiivsuse erinevus võrreldes teiste samaealiste ühiskonnaliikmetega; 3) kaebaja oli vastustajale taotluse esitamise ajal üheksa-aastane. Ta ei vajanud toitumisel kõrvalabi või juhendamist rohkem kui tema eakaaslased. Abi ravimite manustamisel eraldivõetuna pole kõrvalabi, mis nõuaks sellise intensiivsusega hoolitsust ja järelevalvet, et tuvastada kaebajal keskmist puuet. Funktsioonipiiranguid hinnatakse olukorras, kus isik saab vajalikke ravimeid, ravi ja kasutab tegutsemisvõimet säilitavaid abivahendeid (sotsiaalministri
2. veebruari
3. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lg 2). Viimaste hulka kuuluvad ka inhalaatori kasutamine ja füsioteraapia. Siiski ei saa määruse § 4 lg-st 2 järeldada, et arvestada ei tule seda, kui suur on kõrvalabi vajadus isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamisel ja määratud ravi järgimisel, sest ka selline kõrvalabi, kui see on püsiva iseloomuga, tuleneb organismi talitluse piirangutest ega lase ühiskonnaelus teistega võrdselt osaleda; 4) kaebaja vajas tavapärasest oluliselt intensiivsemat hoolitsust, et ära hoida funktsiooni kaotust või kõrvalekallet, mis tema haigustega võivad tulevikus kaasneda. Kõrvalabi võib olla vajalik ka selleks, et füsioloogiline struktuur, funktsiooni kaotus või kõrvalekalle ei hakkaks tõkestama ühiskonnaelus 2

§ 2

lg-s 2 on ammendavalt defineeritud, mida tuleb mõista kõrvalabi ja juhendamise all, et tuvastada lapsel puude raskusaste. Kõrvalabi ja juhendamine ei hõlma kõrvalabi, mis seisneb isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamises ja määratud ravi järgimises; 2) tsüstilist fibroosi ja kroonilist sinusiidi põdevad lapsed võivad haigestuda infektsioonidesse sagedamini ja vajada sagedamini antibakteriaalset ravi, mistõttu nende osalemine ühiskonnaelus on teatud aegadel piiratud. Kuid see ei muuda nende osalemist võimatuks võrreldes teiste samaealistega. Sagedasem haigestumine ja vajadus saada sagedamini ravi pole puude raskusastme tuvastamise alus. Puude raskusaste eeldab, et laps ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Kaebaja puhul pole ka alust väita, et ta oleks haigestunud sagedamini ja vajanud sagedamini antibakteriaalset ravi kui tema eakaaslased; 3) puude raskusastme tuvastamine pole diagnoosipõhine. Tsüstilise fibroosi puhul on haiguse kontrolli all hoidmiseks vaja järgida ravirežiimi ja olenevalt sellest, kuidas haigus ravile allub, võib tsüstilise fibroosi põdejal olla põhjendatud puude raskusastme tuvastamine või ka mittetuvastamine. 3

§ 2lg 2 esimeses lauses sätestatud loetelu on ammendav.

Veel väidab SKA, et puude raskusastme tuvastamisel tuleb eristada järelevalvet ravi kohaldamise üle ja järelevalvet, mis on puude raskusastme tuvastamise aluseks. Jälgimine, et lapsele saaks vajalikud ravimid manustatud ja raviprotseduurid tehtud, on järelevalve ravi kohaldamise üle. Selline järelevalve ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Eakohasest suurem järelevalve vajadus peab olema tingitud püsiva iseloomuga funktsioonipiirangust, mida ei saa olulisel määral ohjata ravi või dieedi muutmisega. Kaebajal on haigus, mis oli puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemise ajal ravirežiimi järgimisel ohjatav, ning puude raskusastme tuvastamisel ei ole oluline, et ravirežiimi järgimiseks tuleb vanematel lapse järele valvata. Ravi kohaldamise üle tehtava järelevalve eristamine puude raskusastme tuvastamise aluseks olevast järelevalvest on olnud seadusandja sotsiaalpoliitiline valik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Vaidlus tekkis sellest, et SKA jättis rahuldamata

§ 6

lg 1 alusel esitatud kaebaja taotluse määrata talle puude raskusaste ja puudega lapse toetus. Taotluse rahuldamata jätmise peamiseks põhjuseks oli see, et SKA ekspertarstid ei tuvastanud kaebajal

§ 2

lg-le 11 vastavat puude raskusastet, sest kaebaja ei vajanud

§ 2lg-s 2 nimetatud kõrvalabi või juhendamist.

Ta tuleb iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega. Ringkonnakohus tühistas SKA otsuse. Ringkonnakohus selgitas, et ta lähtub asja lahendamisel sellest, et kaebajal on puue, sest vastustaja selgitas halduskohtus, et ta ei eita kaebajal puude olemasolu. Kuid puudega lapse toetus määratakse

§ 6

lg 1 alusel, kui on tuvastatud puude raskusaste (keskmine, raske või sügav puue). SKA pole piisavalt põhjendanud, miks jäeti vähemalt keskmine puue määramata. Taotluse lahendamisel ei hinnatud kroonilisi haigusi põdeva kaebaja väiteid, et ta vajab ja kasutab kõrvalabi ravimite manustamisel, inhalaatori kasutamisel ja ravivõimlemisharjutuste tegemisel selleks, et osaleda omaealistega võrdselt eakohastes tegevustes, ja selleks, et vältida tervise halvenemisest tingitud elu lõpuni kestvate piirangute süvenemist. Ringkonnakohus kasutas otsuse kaebajat puudutavates põhjendustes mõisteid „kõrvalabi“ ja „abi“. Üldisemal, seaduse sätteid kirjeldaval tasandil kirjutas ringkonnakohus kõrvalabist, juhendamisest ja järelevalvest. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus mõistis kaebajat konkreetselt puudutavas osas kõrvalabi nii, et see sisaldab juhendamist. Kõrvalabi ja juhendamine on kaebaja puhul läbi põimunud ning pole otstarbekas neid jäigalt eristada. Raske on ette kujutada, et lapsevanem abistab last ravimite manustamisel, inhalaatori kasutamisel ja ravivõimlemisel, ent ei selgita lapsele üldse, kuidas seda iseseisvalt teha tuleb. Seepärast kasutab ka kolleegium kaebaja puhul mõistet „kõrvalabi“ nii, et see sisaldab ka juhendamist. 10. SKA põhiväited kassatsioonkaebuses on, et ringkonnakohtu otsus pole kooskõlas seadusega, sest

§ 2

lg 2 esimeses lauses on puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku kõrvalabi ja juhendamise liigid loetletud ammendavalt ega hõlma kõrvalabi kaebajale ravimite manustamisel, inhalaatori kasutamisel ja ravivõimlemisharjutuste tegemisel. Ka väidab kassaator, et puude raskusastet ei saa tuvastada diagnoosipõhiselt ega ennetavalt selle põhjal, et kunagi võivad tekkida tüsistused. Hinnatakse isiku praegust tervislikku seisundit. Kaebaja haigus on hästi kontrolli all ja 4

§ 2lg 2 teise lause mõttes (otsuse punkt 21).

11. Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (

§ 2

lg 1).

§ 2

lg 2 esimene lause seostab puude raskusastme määramise vajadusega osutada kõrvalabi või juhendamist lapsele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. See loetelu on tõesti sõnastatud suletuna.

1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärk on seaduse § 1 lg 2 järgi puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Kolleegium on seisukohal, et haigus, mis on tänu vanemate intensiivsele kõrvalabile ja juhendamisele veel kontrolli all ega tõkesta tänu sellisele abile teiste lastega eakohastes tegevustes võrdset osalemist, on hõlmatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärgi ja selles seaduses sätestatud puude mõistega.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on puue ja ta vajab igapäevast abi. Vaidluse lahendamisel on määrav tähtsus sellel, kas

§ 2

lg 2 esimeses lauses sätestatud loetelu tuleb mõista laiemalt, kui on kirjas selle sätte sõnastuses.

§ 2

lg 2 esimene lause sätestab, et kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et ringkonnakohus väljus

§ 2

lg-s 2 loetletud kõrvalabi ja juhendamise liikide ammendavalt sõnastatud loetelu piiridest.

§ 2

lg 2 esimeses lauses suletuna esitatud loetelu ei hõlma lapsele kõrvalabi või juhendamise osutamise vajadust ravimite manustamisel, meditsiiniliste abivahendite kasutamisel ja füsioteraapiliste harjutuste tegemisel. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses ei olegi sätet, mis võimaldaks tuvastada puude raskusastet, kui kuni 16-aastasel lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel on kõrvalabi või juhendamise vajadus ravitoimingute tegemiseks.

§ 2

lg 2 teine lause võimaldab kuni 16-aastasel lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel tuvastada puude raskusastme vaid siis, kui ravitoimingute tegemise üle on vajalik järelevalve selle sätte mõttes (käesoleva otsuse punkt 21). Kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve on erinevad tegevused ning

§ 2lg 2 esimene ja teine lause on puude raskusastme tuvastamise iseseisvad alused.

Kolleegiumil ei ole alust pidada sellist olukorda seadusandja teadliku valiku tulemuseks, sest ravitoimingute tegemiseks vajaliku kõrvalabi või juhendamise puudumine võib ohustada inimese elu või tervist. 14.

§ 2

lg 2 esimeses lauses sätestatud loetelus on kolleegiumi arvates lünk, mida on võimalik täita

§ 2lg 2 esimesest lausest võetava analoogia abil.

Analoogia kasutamine on võimalik, sest sellise olukorra seaduses reguleerimata jätmine ei vasta kolleegiumi arvates seaduse eesmärgile. Kolleegium kasutab lünga täitmiseks analoogiat kõrvalabi ja juhendamise vajadusega söömisel. Nii kõrvalabi või juhendamine söömisel kui ka kõrvalabi või juhendamine raviks vajalikes tegevustes on tarvilikud juba puudega lapse esmaste eluvajaduste rahuldamiseks. Seepärast on see analoogia lünga täitmiseks kohane vahend. 15. Puudest tulenev kõrvalabi või juhendamine söömisel ei ole vajalik mitte ainult puudega lapse eakohaseks osalemiseks ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel, nagu võiks järeldada 5

§ 1lg-st 2.

Kõrvalabi ja juhendamine söömisel on vajalik ennekõike selleks, et lapse tervis ja isegi elu ei satuks ohtu. Kolleegiumi arvates on puudega lapse tervise ja elu kaitse söömisel osutatava kõrvalabi ja juhendamise esmane eesmärk, hoolimata sellest, et seaduses ei ole isiku tervise ja elu kaitset seaduse eesmärkide sõnastamisel ja puude mõiste avamisel sõnaselgelt nimetatud. Tervis annab võimaluse osaleda ühiskonnaelus võrdselt teistega. Söömiseks osutatava kõrvalabi või juhendamise vajaduse tuvastamisel poleks seaduse eesmärgiga kooskõlas ära oodata, kas kõrvalabi või juhendamise osutamata jätmine või nende osutamise lõpetamine ohustab lapse tervist või isegi elu. Kui laps oma tervise tõttu vajab ja kasutab söömisel

§ 2

lg-s 11 sätestatud intensiivsusega kõrvalabi või juhendamist, siis tuleb eeldada, et käegakatsutavas tulevikus on ilma selleta ohus tema tervis või elu ja ta ei saa käegakatsutavas tulevikus ilma kõrvalabi või juhendamiseta teistega võrdselt osaleda ühiskonnaelus.

1. Söömisel osutatava kõrvalabi või juhendamise vajadusega analoogiline vajadus on puudest tuleneva kõrvalabi või juhendamise vajadus raviks vajalikes tegevustes, näiteks ravimite manustamisel, meditsiiniliste abivahendite kasutamisel ja füsioteraapiliste harjutuste tegemisel. Ka nendel juhtudel võib kõrvalabi või juhendamise lakkamine või osutamata jätmine ohustada lapse tervist või elu, mitte üksnes takistada tal omaealistega võrdselt ühiskonnaelus osaleda. Asjaolu, et puudega lapse tervislik seisund on hetkel stabiilne tänu osutatavale kõrvalabile ja juhendamisele, pole puude raskusastme tuvastamisel määrav.
2. Oluline on hinnata, kas vajadus kõrvalabi ja juhendamise järele on püsiv, samuti abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki lapse tervisliku seisundi tõttu vajaliku püsiva iseloomuga kõrvalabi või juhendamise liike nende kogumis. Kuna seaduses on lünk, mis välistab üldse puude raskusastme tuvastamise ravitoimingute tegemiseks kõrvalabi või juhendamise vajaduse korral, siis mõjutab see kolleegiumi arvates ka

§ 23lg 6 p 3 kohaldamist.

See säte seostab puude raskusastme tuvastamise eakohasest suurema kõrvalabi või juhendamise vajadusega. Selles sättes peetakse silmas lapsele tavapäraseid eakohaseid tegevusi: söömist, suhtlemist, liikumist, hügieenitoimingute tegemist. Mõõdupuuks on seaduses mõeldud samaealise terve lapse keskmist võimekust teha neid igapäevaseid toiminguid. Püsivalt vajalikud keerukad ravitoimingud, mida tuleb teha mitu korda igal ööpäeval või pidevalt ööpäevaringselt ning mille tegemise vajaduse jätkumise tõenäosus on veel vähemalt kuus kuud (

§ 24lg 3 p 3), pole lapse eakohane tegevus.

Ravitoimingute puhul tuleb hinnata konkreetse lapse oskust ja suutlikkust teha vajalikke ravitoiminguid. Kui laps vajalikke ravitoiminguid ise ei oska ega suuda teha ning vajab selleks kõrvalabi või juhendamist, siis võib kõne alla tulla puude raskusastme tuvastamine kõrvalabi või juhendamise vajaduse tõttu (

§ 2lg 2 esimene lause).

Kui laps üldjuhul oskab ja suudab ravitoiminguid ise teha, siis võib kõne alla tulla puude raskusastme tuvastamine järelevalve vajaduse tõttu (

§ 2lg 2 teine lause).

18. Ringkonnakohtu hinnangul vajab kaebaja tavapärasest oluliselt intensiivsemat hoolitsust mitte ainult teistega võrdseks osalemiseks talle eakohases tegevuses. Kaebaja vajab tavapärasest intensiivsemat kõrvalabi ka selleks, et ära hoida füsioloogilise funktsiooni kaotust või pöördumatut kõrvalekallet. Ringkonnakohus lähtus kogu kõrvalabist, mida kaebaja ema sõnul kaebajale osutatakse. Kaebaja ema kinnitusel peab kaebaja haiguse tõttu iga päev tegema füsioterapeudi määratud harjutusi ning toetama kopsufunktsiooni hommikul ja õhtul (vajaduse korral ka sagedamini) ravimi Pulmozyme inhaleerimise protseduuridega, mis võtavad aega ja vajavad eraldi tähelepanu nii rohu doseerimisel kui ka hügieeninõuete järgimisel. Inhalaatori abil manustatavat ravimit tuleb hoida lapsele kättesaamatus kohas. Kaebaja ema väidetest tulenevalt on tegemist igapäevase ning üheksa-aastase lapse jaoks tavapärasest intensiivsema kõrvalabi vajaduse ning sellise kõrvalabi tegeliku osutamisega. 6

§ 2

lg 2 järgi on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puude mõiste on

§ 2

lg 2 järgi selgelt seotud puude raskusastme määramist taotleva inimese tervise ja seega ka talle pandud diagnoosidega. Kaebajale pandud diagnoosid olid vaid üks asjaoludest, mida ringkonnakohus võttis otsuse tegemisel arvesse. Ringkonnakohus lähtus halduskohtus antud SKA selgitustest, et SKA ei eita kaebajal puude olemasolu. Kuna SKA ei võtnud puude raskusastme tuvastamisel arvesse kõrvalabi ravimite manustamisel, meditsiinilise abivahendi kasutamisel ja füsioteraapiliste harjutuste tegemisel, siis leidis ringkonnakohus õigesti, et SKA peab uuesti otsustama kaebajale puude raskusastme määramise. 21. Kuna menetluses on esitatud väiteid ka järelevalve vajaduse kohta ja SKA-l tuleb kaebaja puude raskusastme üle uuesti otsustada, siis käsitleb kolleegium seda, mida mõista järelevalvena

§ 2lg 2 teise lause mõttes.

Järelevalve vajadus on kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme määramise iseseisva alusena sätestatud

§ 2

lg 2 teises lauses järgmiselt: „Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.“

§ 2

lg 11 p-d 1 ja 2 seostavad järelevalve vajaduse inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekaldega, millest tingituna vajab isik järelevalvet. Seega saab eeldada, et inimene võib kõigil loetletud juhtudel vajada järelevalvet.

§ 2

lg 2 teine lause seostab järelevalve vajaduse ohuga elule või tervisele, mida loob inimene enda tegevuse või tegevusetusega, s.o enda iseseisva käitumisega, tegemata erandit ravitoimingutele. Ravitoimingute puhul eeldab järelevalve vajadus, et inimene oskab ja suudab neid ise teha, kuid on oht, et need jäävad anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tegemata. Järelevalve ravitoimingute tegemise üle hõlmab paratamatult ka inimese tervise ja käitumise jälgimist selleks, et otsustada ohu suuruse, selle realiseerumise tõenäosuse ja selle üle, kuidas ohu korral sekkuda. Sellisena hõlmab järelevalve

§ 2lg 2 teise lause mõttes ka ravitoiminguid, mida teeb puudega inimene ise.

Järelevalve ravitoimingute üle ei hõlma ravimite peitmist. Ravimite peitmise vajadus on seostatav kõrvalabi või juhendamise vajaduse tuvastamisega. Järelevalve ravitoimingute üle on vajalik, kui puudega isik oskab ja suudab neid üldjuhul teha, kuid on oht, et need jäävad anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tegemata või tehakse valesti ning see loob ohu tema elule või tervisele. Nende ohtude hindamisel tuleb teha prognoosotsuseid. Hinnata tuleb ohte ja nende realiseerumise 7

§ 2

lg 2 teise lause mõttes on vajalik, kui ohtude realiseerumise vältimise vajadus on igal ööpäeval või pidevalt ööpäevaringselt.

1. Kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, täiendades ringkonnakohtu otsust käesoleva otsuse põhjendustega.
2. Avaldatavas otsuses asendatakse kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimi tähemärgiga (halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 8