1-20-6089/82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-6089 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määrus Jaanus Lusti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaanus Lusti (isikukood 37212016527) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega tunnistati Jaanus Lusti süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Jaanus Lusti eelvangistuses viibitud aeg
9. juulist kuni
10. septembrini
11. a, s.o 1 kuu ja 27 päeva karistusaja hulka ning Jaanus Lustile jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
12. märtsi
13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu 12 päeva vangistuse võrra ning Jaanus Lustile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust karistuse kandmise algusega
14. detsember
15. Kohtuotsus jõustus
16. veebruaril
18. Jaanus Lusti karistusaeg algas
19. detsembril 2020 ja lõppeb
20. mail
22. Tartu Vangla esitas
23. juunil
24. a Tartu Maakohtule materjalid Jaanus Lusti enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Nii Tartu Vangla kui prokuratuur toetavad Jaanus Lusti tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 1
25. Tartu Maakohus jättis
26. juuli
27. a määrusega Jaanus Lusti vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgnevad. 4.
28. Täidetud on formaalsed eeldused Jaanus Lusti vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 4.
29. Süüdimõistetut iseloomustab positiivselt distsiplinaarkaristuste puudumine ja vangla tööhõives osalemine, samuti toetav lähivõrgustik, kuhu kuuluvad ema ja vend. Jaanus Lusti on omandanud keskhariduse ja põlduri kutse, samuti on tal tõstukijuhi load ja keevituslitsents. Jaanus Lustile on määratud puuduv töövõime, mis tagab talle vabanemisel toetuste näol sissetuleku. 4.
30. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Jaanus Lustit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Tartu Vangla ja prokuröri arvamused süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse kohta kohtule siduvad ei ole. 4.
31. Jaanus Lustil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Ka varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest, samuti ähvardamise eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. Jaanus Lusti on ka varasemalt viibinud lühemat aega (Tartu Maakohtu
32. märtsi
33. a otsuse alusel 2 kuud) vangistuses. 2 kuud vangistust tuli süüdimõistetul ära kanda koheselt ja ülejäänud karistus, s.o 10 kuud vangistust pöörati Tartu Maakohtu
34. juuni
35. a määrusega täitmisele, kuna Jaanus Lusti rikkus korduvalt käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid, s.h kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, kahel korral registreerimiskohustust, ei allunud kahel korral oma elukohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning rikkus vereanalüüsi andmise kohustust. Pärast šokivangistuse kandmiselt vabanemist vaid 3 kuud hiljem, s.o katseajal pani Jaanus Lusti toime uue samaliigilise liikluskuriteo, s.o korduva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. Eelöeldu osutab sellele, et nii kriminaalhooldus kui ka lühiajaline šokivangistus ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Jaanus Lusti on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist lühikeste ajavahemike järel, ta on kuriteo toime pannud katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas šokivangistuses viibimine ja hirm ülejäänud karistuse täitmisele pööramise ees. Seega ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on Jaanus Lusti selgelt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole J. Lusti aru saanud, et ta pani toime kuriteo ja et ta oleks käitunud valesti – süüdimõistetu ei tunnista kuriteo toimepanemist ja väidab, et on alusetult süüdi tunnistatud ning süüdistab teisi ja enda süüd selles ei näe. Sama seisukohta avaldas Jaanus Lusti ka kohtuistungil. Kahes kohtuastmes tõendamist leidnud kuriteo mittetunnistamine iseloomustab süüdimõistetut negatiivselt, osutades, et ta ei ole oma käitumisest senise vangistuse jooksul tegelikult mingeid järeldusi teinud. Jaanus Lusti ei ole senise vangistuse jooksul veel ilmselgelt aru saanud, et joobes juhtimine on ülimalt taunimisväärne, kuna selline käitumine seab ohtu ka kõrvaliste isikute elu, tervise ja vara. Varasema käitumise valguses jäävad süüdimõistetu poolt kohtuistungil antud lubadused elada edaspidi õiguskuulekalt paljasõnalisteks. 2 4.
36. Vangla iseloomustuse kohaselt on Jaanus Lusti käitumist ja toimetulekut tugevalt mõjutanud alkoholi kuritarvitamine, sh on tal diagnoositud alkoholisõltuvus. Kriminaalhooldusametniku hinnangul puudub kinnipeetaval motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest vabaneda, kuna ei ta tunnista enda sõltuvusprobleemi ega näe liigtarvitamisel seost kuritegude sooritamisega. J. Lusti ei pea enda alkoholi kuritarvitamist probleemiks. Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et alkoholiga ta ei liialda ja probleemid on tekkinud üksnes asjaolude valest kokkusattumisest. Arvestades Jaanus Lusti senist suhtumist alkoholi, ei ole tõenäoline, et ta vanglast vabanedes alkoholi liigtarvitamise lõpetaks. Ta ei ole ka varem vabaduses olles pidanud vajalikuks pöörduda sõltuvusravile ning sõltuvusest vabaneda ei ole aidanud ka šokivangistuses viibimine. Samuti on senise vangistuse jooksul läbimata täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm ja vestlused. Seega ei ole suure tõenäosusega senine vangistuse pikkus avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. Jaanus Lusti senist suhtumist arvestades ei oleks ilmselt perspektiivne ka tema allutamine sõltuvusravile. 4.
37. Ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei maanda käesoleval juhul uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on süüdimõistetul võimalik tarvitada alkoholi ning panna toime teatud liiki süütegusid (nt liiklussüütegusid). Vabanemise korral jätkaks Jaanus Lusti arvestatava tõenäosusega oma senist elustiili, mille osaks on ka alkoholi kuritarvitamine. Määruskaebus
38. Tartu Maakohtu
39. juuli
40. a määruse peale esitas määruskaebuse Jaanus Lusti, kes palub vaadata üle maakohtu määrus. 5.
41. Määruskaebuses osutatakse asjaolule, et Jaanus Lusti tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla toetavad nii Tartu Vangla, abiprokurör, kriminaalhooldaja, ema T.L, naaber H ning endine abikaasa A.L. Asjaolu, et sotsiaalprogramm on läbimata jäänud, pole Jaanus Lusti süü. 5.
43. augustil 2021 laekus Tartu Ringkonnakohtule Jaanus Lusti määruskaebuse lisa, milles ta kordab määruskaebuses esitatut ning selgitab, et ei ole süüdi ja soovib kriminaalasjas nr 1-20-6089 esitada Riigikohtule teistmisavalduse. Samuti selgitab Jaanus Lusti, et on teinud vanglale järelepärimisi, miks ei ole ta saanud sotsiaalprogramme läbida. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
44. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Jaanus Lusti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
45. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
46. aprilli
47. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
48. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole avaldatud asjaolusid, mis tooksid kaasa 3 maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii on maakohus välja toonud Jaanus Lustit iseloomustavad positiivsed asjaolud, kuid sealjuures ka selgitanud, millest tulenevalt peab süüdimõistetu siiski jätkama karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebuses soovitakse sisuliselt faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu andmist, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu seisukohti ja põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega. Sellegipoolest toob välja olulisema.
49. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kõik Jaanus Lusti väited selle kohta, et ta on alusetult süüdi mõistetud jäävad tähelepanuta, kuna käesolevas menetluses saab otsustada vaid selle üle, kas Jaanus Lusti ennetähtaegne vangistuse kandmiselt vabastamine on võimalik või mitte. Samuti puudub vajadus peatuda sotsiaalprogrammide ja individuaalse täitmiskava temaatikal, kuna maakohus ei võtnud Jaanus Lusti vabastamata jätmisel arvesse, et tal on sotsiaalprogramm läbimata, vaid leidis, et programmis ja vestlustes mitteosalemine pole tingitud süüdimõistetust.
50. Ringkonnakohus leiab, et Jaanus Lusti käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav – tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samuti on ta läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi ning vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Kahtlemata iseloomustab eelnimetatu Jaanus Lustit positiivselt. Küll ei tingi see tema vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, sest arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
51. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
52. aprilli
53. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
54. Maakohus on asjakohaselt leidnud, et juba Jaanus Lusti lähiminevik annab aluse kõrgendatud retsidiivsusriskist rääkimiseks. Kinnipeetaval on kaks kehtivat kriminaalkaristust, teda on karistatud joobes juhtimise ja ähvardamise eest. Käesolevalt on tegemist teise reaalse vanglakaristusega. Esimene vanglakaristus mõisteti Jaanus Lustile Tartu Maakohtu
55. märtsi
56. a otsusega, millega karistati teda 1 aasta pikkuse vangistusega, millest koheselt tuli ära kanda kahe kuu pikkune vangistus. Jaanus Lusti vabanes vanglast
57. märtsil 2020, kuid juba
58. juunil 2020 pöörati talle mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Lisaks kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisele pani Jaanus Lusti lühikeseks kujunenud katseaja jooksul toime ka uue kuriteo –
59. juunil 2020 juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et Jaanus Lustit pole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud ka šokivangistuses viibimine ja hirm ülejäänud karistuse täitmisele pööramise ees. Niisiis on eelminegi vangistus osutunud viljatuks: see pole hoidnud Jaanus Lustit õiguskuulekal teel. Seetõttu pole ka alust arvata, et praegune vangistus saab olema edukam. Eelöeldu tähendab sedagi, et varasemalt on Jaanus Lustile antud võimalus karistust vabaduses kanda, kuid selle on ta käest lasknud. Sellest tulenevalt on põhjust karta, et selliseid kuritegusid on temalt edaspidigi oodata.
60. Maakohus on põhjendatult pööranud tähelepanu asjaolule, et Jaanus Lustil on diagnoositud alkoholisõltuvus, samuti korrektselt leidnud, et alkoholi võib pidada kuriteo toimepanemist soodustavaks teguriks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul puudub Jaanus Lustil motivatsioon alkoholiprobleemiga tegelemiseks, ta ei tunnista sõltuvusprobleemi. Ka maakohtus on Jaanus Lusti öelnud, et alkoholi tarvitamisega ta ei liialda. Õigustatult on leitud, 4 et korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud süütegude eest ja katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine osutavad Jaanus Lusti kalduvusele alkoholiga liialdada. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ise oma alkoholiprobleemi ei adu, pole tõenäoline, et ta alkoholitarvitamist piiraks. Puuduva motivatsiooni korral ei saada edu ka sõltuvusravile suunamine. Juba väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske, seda ka pärast vangistust, sest nõuab tõsist pingutust tagasilangusest hoidumiseks. Sõltuvuskäitumine aga suurendab tõsiselt uute kuritegude riski.
61. Kahtlusi, et Jaanus Lusti suudab edaspidi järgida reegleid korrektselt, sealjuures alluda elektroonilise valve nõuetele, ning käitumiskontrolliga kaasnevatele kohustustele, suurendab ka asjaolu, et Jaanus Lusti pole varasemalt suutnud järgida käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid: mitmel korral on ta rikkunud nii alkoholi tarvitamise keeldu kui registreerimiskohustust, samuti pole ta allunud oma elukohas kriminaalhooldusametniku kontrollile. Kuivõrd käitumiskontrolliga kaasnevate kohustuste järgimine on Jaanus Lustile käinud üle jõu, on vähetõenäoline, et ta sel korral suudaks rangemaid elektroonilise valve nõudeid korrektselt järgida.
62. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Jaanus Lusti puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
63. juuli
64. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Erkki Hirsnik