KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-1366 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu Valeri Näppi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamine Prokurör Abiprokurör Margit Pärn (kohtuistungil ei osalenud) Süüdimõistetu Valeri Näppi (isikukood 37308075731; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg
- september 2021 RESOLUTSIOON Jätta Valeri Näppi Tartu Maakohtu 15.07.2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 15.07.2020 otsusega mõisteti Valeri Näppi süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati V. Näppile mõistetavat karistust, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust Tartu Maakohtu 5.03.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust võrra ning V. Näppile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 15.09.
- Käesoleval ajal kannab V. Näppi karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 12.10.2020 ja lõpp 12.04.
- 21.07.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule V. Näppi isikliku toimiku, otsustamaks V. Näppi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla toetab V. Näppi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V. Näppi soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab V. Näppi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtu põhjendused V. Näppi kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et V. Näppi tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Käesolevaks ajaks on V. Näppi teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Peale selle on süüdimõistetu nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla kinnitusel on V. Näppil enne tähtaega vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, kus on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused (on olemas elukoha omaniku kirjalik nõusolek, on tagatud elektrienergiaga varustatus, asub GSM-i levialas). Samas iseloomustusele lisatud kriminaalhooldusametniku kontroll-lehest nähtub ( tl 6), et kinnistul elava x. xxxxxx eestkostja Rõuge valla Mõniste piirkonna sotsiaaltöö spetsialist x. xxxxx ei ole andnud nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks nimetatud elukohta. Seega ei ole kõik samas elukohas püsivalt elavad täisealised isikud süüdimõistetu ennetähtaegse vabanemisega koos elektroonilise valve kohaldamisega nõus. Kuigi oma arvamuse andmisel on 2
(5)kriminaalhooldusametnik avaldanud, et süüdimõistetu elukohas on võimalik elektroonilist valvet kohaldada, on ta oma 20.09.2021 vastuses kohtu järelepärimisele kinnitanud, et elektroonilist valvet V.Näppi suhtes pole siiski võimalik kohaldada just asjaolu tõttu, et puudub ühe samas elukohas elava täisealise isiku x.xxxxxx eestkostja nõusolek. Ka kohtu hinnangul ei ole täidetud formaalsed eeldused V. Näppi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 5-1 lg 2 p 4 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks oma nõusoleku andma kõik selles elukohas elavad täisealised isikud. Käesoleval juhul on see tingimus kriminaalhooldusametniku kinnitusel täitmata. Isegi kui formaalsed eeldused V. Näppi ennetähtaegseks vabanemiseks oleksid täidetud, siis üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi V. Näppi vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. Kohtu arvates KarS § 76 lg 4 kohaselt välistab V. Näppi ennetähtaegse vabastamise ka süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Kohtu hinnangul iseloomustab süüdimõistetut positiivselt, et vangla kinnitusel puuduvad tal vangistuses distsiplinaarkaristused ja ta osaleb vangla majandustöödel. Samuti on V. Näppi läbinud aktiivselt osaledes sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning struktureeritud vestlused pere- ja paarisuhte vägivalla teemadel. Vangla kinnitusel kuuluvad V. Näppi lähivõrgustikku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kellega suhted on head. Suhtlus on jätkunud ka vangistuses viibides. Kinnipeetav on omandanud keskhariduse ja müürsepabetoneerija kutse. Samuti on isikul mitmekülgne töökogemus. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, kuid V. Näppi on kindel, et leiab endale sobiva töökoha. Laitmatu käitumine vanglas, osalemine vangla tööhõives ja sotsiaalprogrammis ning vestlustes, lähedaste toetus ja erialased oskused iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles V. Näppit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal. Tartu Vangla ja prokuröri arvamused süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse kohta ei ole kohtule siduvad. V. Näppi isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et V. Näppil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab V. Näppi liitkaristust vägivallakuritegude (sh xxxxxxxxxxx korduva kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise) eest ning mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Vangla kinnitusel ei ole tegemist tema esimese vangistusega. V. Näppi on ka varasemalt viibinud lühemat aega (Tartu Maakohtu 5.03.2019 otsuse alusel 3 kuud) vangistuses. 3 kuud vangistust tuli süüdimõistetul ära kanda koheselt ja ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 3 kuud vangistust liideti Tartu Maakohtu 15.07.2020 otsusega mõistetud karistusele, kuna V. Näppi pani uue kuriteo toime pärast šokivangistuse kandmiselt vabanemist veidi enam kui 3 kuud hiljem, s.o katseajal. Eelnev osutab sellele, et nii kriminaalhooldus kui ka lühiajaline šokivangistus ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. V. Näppi on 3
(5)vabaduses jätkanud eriliigiliste kuritegude toimepanemist lühikeste ajavahemike järel, ta on kuriteo toime pannud katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas šokivangistuses viibimine ja hirm ülejäänud karistuse täitmisele pööramise ees. Seega ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (veidi üle 11 kuu) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on V. Näppi selgelt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Vangla iseloomustuse kohaselt V. Näppi ei tunnista xxxxxxxxxxx vastu toimepandud vägivallakuritegusid ning leiab, et need on olnud lihtsalt arusaamatused. Kinnipeetav arvab, et teised on süüdi tema probleemides ja kõik on tema vastu ning süüdistab kannatanuid ja riiki tegematuses. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et on käesolevaks ajaks siiski oma käitumise lubamatusest aru saanud ning edaspidi on kõik hästi. Varasema käitumise valguses jääb süüdimõistetu poolt kohtuistungil antud lubadus elada edaspidi õiguskuulekalt siiski paljasõnaliseks. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab V. Näppi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Näppi käitumist ja toimetulekut tugevalt mõjutanud alkoholi liigtarvitamine. Ka varasemad kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes ning katseajal rikkus V. Näppi korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kuigi süüdimõistetul on motivatsioon alkoholist loobuda, siis ta ei näe iseenesest alkoholis probleemi ning ei pea enda tarvitamist sõltuvuseks. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et tema probleemid on tekkinud siiski alkoholi pärast. Kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et süüdimõistetu hoiakutes on toimunud muutused ja see iseloomustab teda positiivselt. Ent arvestades V. Näppi varasemat suhtumist alkoholi, pole kohus veendunud, et ta vanglast vabanedes alkoholi liigtarvitamise lõpetaks. Ta ei ole ka varem vabaduses olles pidanud vajalikuks pöörduda sõltuvusravile ning sõltuvusest vabaneda ei ole aidanud ka šokivangistuses viibimine. Seega ei ole suure tõenäosusega senine vangistuse pikkus ja toimunud sekkumised avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. V. Näppi senise käitumise valguses (alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemine, kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine) esineb kohtu hinnangul jätkuvalt väga suur oht, et V. Näppi jätkab vabaduses alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemist. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. Kohtu hinnangul ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei maandaks käesoleval juhul uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on süüdimõistetul võimalik tarvitada alkoholi ning panna toime teatud liiki süütegusid (nt vägivalla- ja liiklussüütegusid). Vabanemise korral V. Näppi arvestatava tõenäosusega jätkaks oma senist elustiili, mille osaks on ka alkoholi kuritarvitamine. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Valeri Näppi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. V. Näppi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Kohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise 4
(5)aja jooksul saaks V. Näppi positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. V. Näppi peab mõistma, et sõiduki alkoholijoobes juhtimine seab ohtu nii tema enda kui ka teiste inimeste kaalukad õigushüved (elu, tervise, vara) ning inimeste vahelistes suhetes ei ole vägivalla tarvitamine aktsepteeritav. Karistusaja pikkus võimaldab V. Näppi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist kohtul kaaluda veel edaspidigi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)