22.06.2021.a esitas Xxx OÜ Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse eeltoodud otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt Maksu- ja Tolliameti väljastatud väärteootsustus asjas nr 9300210020123 rikub vaide esitaja õigusi kuivõrd on vastuolus direktiiviga 1999/62/EÜ. Kaebaja hinnangul on vaneminspektor Aivi Sauga ebaõigesti tõlgendanud teekasutus tasu maksmise korda. Liiklusseaduses on teekasutustasu objekt määratletud ühemõtteliselt kui veose vedamiseks ettenähtud auto, mille täismass on üle 3500 kilogrammi ja selle haagis. Direktiiv 1999/62/EÜ ei võimalda teekasutustasuga maksustada sõidukeid, mis ei ole ette nähtud ja mida ei kasutata kaupade autoveoks. Kaebaja selgitab, et Xxx OÜ ei vedanud 29.01.2021 kaupa liiklusseaduse mõttes, vaid osutas teenust teel õnnetusse sattunud sõidukile, mille puhul ei tule teekasutusmaksu tasuda. Seda on kinnitanud ka õiguskantsler oma hinnangus nr 74/190409/1901532. Kaebaja selgitab, et puksiir tellitakse sõiduteel rikki läinud sõidukile tagamaks liiklusohutuse ning ühtlase liikluse toimimise kõrvaldades ohuallika teelt. Kaebaja hinnangul tuleb lähtuda seadusandja poolsest tõlgendusest, mis on sõnastatud liiklusseaduses ning kaebaja hinnangul ei ole Xxx OÜ teekasutustasu tasuma kohustatud isikuks liiklusseaduse mõttes (§ 1905 järgi). Alternatiivselt palub kaebaja üle vaadata kohtul süüküsimus. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsustuses puudub süü suuruse analüüs, ning karistusena rahatrahvi suurusest on süü suurused erinevad. Ühel juhul on kohtuväline menetleja hinnanud süü suureks (
järgi) ning teisel juhul on süü hinnatud väikeseks (
Kaebaja hinnangul tekitab taoline käsitlus segadust õigusselguse mõttes ning kaebaja ei ole nõus asjaoluga, et kohtuväline menetleja pole põhjendanud kuidas süü on kujunenud, tegemist on väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Samuti on kohtuväline menetleja asunud ekslikule järeldusele, et kaebaja ohustab riigi maksulaekumisi jätmata põhjendamata, kuidas on kaebaja käesoleval juhul õiguskorra kaitsmise huve rikkunud. Kaebaja selgitab, et tasub kõiki makse vastavalt kehtivatele õigusnormidele. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et Maksu- ja Tolliamet 07.06.2021 otsus väärteoasjas nr 9300210020123 tuleb tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas 19.08.2021.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja 07.06.2021 koostatud üldmenetluse otsus 930021000123/5 Xxx OÜ ja M K`i suhtes on seaduspärane ja õige. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud asuda seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole täidetud süüteokoosseis ning väärteomenetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Olukorras, kus Xxx OÜ / M K on pannud toime järjestikku kaks sarnast väärtegu ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul kuidagi põhjendatud vähendada üldmenetluse otsusega määratud trahvi. 2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Xxx OÜ-le heidetakse ette teekasutustasu tasuma kohustatud juriidilise isiku poolt veoautot avalikult kasutataval teel juhtima lubamist, kui teekasutustasu on tasumata (
M K`ile heidetakse ette sõiduki juhtimist, mille eest oli teekasutustasu tasumata (
). Vaidlus puudub selles, et 29.01.2021 liikus Tallinn-Paldiski maantee 45 km sõiduk registreerimisnumbriga xxx, mida juhtis Xxx OÜ juhatuse liige M K. Kontrollimise hetkel oli sõiduki eest tasumata teekasutustasu
Teekasutustasu on kohustatud maksma sõiduki eest vastutav kasutaja (
Sõiduki xxx vastutava kasutajana on väärteomenetluses tuvastatud Xxx OÜ (väärteoprotokoll, tl 14-17). Lisaks kinnitavad eeltoodut järgmised tõendid: - Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist nähtuvalt peatasid MTA ametnikud 29.01.2021 kell 09.35 Paldiski mnt
Kohus pöörab veel kord kaebaja tähelepanu asjaolule, et direktiivi nr 1999/62/EÜ sätetega jäeti teekasutusmaksu kehtestamisel liikmesriigile õiguse ise otsustada, millistele raskeveokitele ja millises suuruses makse kehtestada. Eestis on teekasutustasu tasumine sätestatud järgnevalt:
lg 1 tuleneb, et teekasutustasu tasumine annab isikule õiguse kasutada
§-s 1902 nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul.
sätestab, et teekasutustasu tasutakse üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 5 järgi on veoautod N-kategooria sõidukid. Täismassist sõltuvalt eristatakse N1, N2 ja N3 kategooria sõidukeid. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et sõiduki registreerimisnumbriga xxx puhul on tegemist N2 kategooria sõidukiga. Tulenevalt sõiduki kategooria määratlusest N2 (veoauto) on antud juhul tegemist mootorsõidukiga, mille täismass on üle 3500-kilogrammi, kuid ei ületa 12 tonni. Seega on tegemist veoautoga, mille eest tuleb tasuda teekasutustasu. Asjakohatu on siinkohal öelda, et pukseerimisauto ei vea veost, ka sõidukid on veos. Samuti varasem kohtupraktika (vt RKKK 25.10.2019 otsus nr 4-18-6507 p-d 17-25) kinnitab, et ka pukseerimissõiduk loetakse teekasutustasu objektiks
S § 95 lg 5 mõttes. Lisaks puuduvad antud juhul
Nagu kohus ka varasemalt pööras kaebaja tähelepanu, ei saa puksiirautot võrdsustada päästetööl kasutatava veoautoga
Liiklusregistri andmete kohaselt ei nähtu, et tegemist oleks päästeautoga. Samuti puuduvad andmed, et Xxx OÜ kasutuses olevat autot oleks kunagi rakendatud päästetöödele päästeseaduse § 3 lg 11 mõttes, st et auto oleks kaasatud näiteks inimeste elu ja tervist ohustanud ning viivitamatut lahendamist nõudvasse olukorda. Ka ei ole Xxx OÜ kasutatav pukseerimissõiduk käsitletav rahvusvahelist abi osutava veoautona
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sõidukit registreerimisnumbriga xxx tuleb käsitleda teekasutustasu objektina
mõttes.
lg 1 on teekasutustasu kohustatud tasuma vastutav kasutaja, kelleks käesoleval juhul on Xxx OÜ. On tuvastatud, et M K on Xxx OÜ juhatuse liige, ta teadis, et seisuga 29.01.2021 oli sõiduki registreerimismärgiga xxx eest tasumata teekasutustasu ja ta juhtis ise nimetatud sõidukit avalikul teel. Väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu mõlema menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalustele isikutele süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalused isikud (§ 133 p 3). Seega kohus leiab, et OÜ Xxxu tegevus on õigesti kvalifitseeritud järgi juriidilise isiku poolt teekasutustasu tasumata veoautot avalikult kasutataval teel juhtima lubamisena
lg 2 järgi ning M K`i tegevus on õigesti kvalifitseeritud
M. K juhtis puksiirsõidukit avalikul teel ja ta teadis, et sõiduki eest oli tasumata teekasutustasu
järgi.
§-des 2616 ja 2618 sätestatud väärteod on võimalik toime panna tahtlikult või ettevaatamatusest. Xxx OÜ juhatuse liige M K`i ütlustest nähtub, et ta teadis veoauto teekasutustasu maksmise kohustusest, kuid jättis selle siiski tasumata. Ta oli ka teadlik, et sõiduki kategooriana on liiklusregistris märgitud N2 ning kasutusalaks sõidukite vedu, mis üheselt viitavad sõiduki veoautode klassi kuulumisele. Samuti on ka varasemalt Xxx OÜ-d ja M K`it samade rikkumiste eest karistatud ning ka siis oli tegemist sama sõidukiga (Harju Maakohtu 26.01.2021 otsus). Asjaolu, et teod on toimepannud kavatsetult, ei väära ka see, et M.K on suhelnud õiguskantsleri või muu ametnikuga. Nimetatut väitis M.K ka juba Maksu ja Tolliameti 11.11.2020 otsusele kaebust esitades Harju Maakohtule. Harju Maakohus selgitas 26.01.2021 otsuses üksikasjalikult, miks õiguskantsleri seisukoht ei ole antud olukorras siduv ja ametniku arvamus nii kõikumatu, et sellest peaks üksnes lähtuma. Samuti tõi kohus välja, kust on võimalik lisateavet hankida. Seega kohus leiab, et Xxx OÜ ja M.K on neile etteheidetava teod toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, kuivõrd nad seadsid eesmärgiks teekasutustasu maksmata jätmise.
lg 2 näeb juriidilisele isikule võimaliku põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 1800 eurot.
Väärteoasjas on vaidlus ka mõistetud karistuste osas. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja Xxx OÜ-le ja M K´ile karistuse määranud kooskõlas KarS § 56 märgituga ning kohtupraktikas omaksvõetud arusaamadega. Nimelt kohtuvälise menetleja otsusega on Xxx OÜ-le määratud põhikaristuseks 500 eurot ning M K´ile 30 trahviühikut s.o 120 eurot. Seega Xxx OÜ-le on määratud trahv alla sanktsiooni keskmist määra ning M.K´ile määratud karistus on sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt karistati Xxx OÜ-d ja M K´it Harju Maakohtu 26.01.2021 otsusega samalaadse rikkumiste eest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et samalaadse rikkumiste eest karistatud isikute eelnevast rangem karistamine on põhjendatud, kuivõrd see näitab üheselt, et isik ei ole teinud temale mõistetud varasematest karistustest vajalikke järeldusi. Karistust kergendavate asjaolude puudumise ning varasema karistatuse tõttu ongi menetlusalustele isikutele mõistetud karistused kohased ning kohus ei näe võimalust ega ka vajadust nende korrigeerimiseks. Samuti on kohtu hinnangul alus arvata, et mõistetud karistused (Xxx OÜ-le keskmises määras ja M K´ile keskmisest määrast suurema karistus) mõjutab menetlusaluseid isikuid edaspidi selliste süütegude korduvast toimepanemisest hoiduma ja mõistetud karistus saavutab preventiivse eesmärgi. Lisaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohtul puudub seega alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.