Obsah (5)
§ 424§ 68§ 74§ 76§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-20-6089 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär
§ 424
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.
§ 68lg 1 alusel arvati J.
Lusti eelvangistuses viibitud aeg 17.07. – 14.09.2020, s.o 1 kuu ja 27 päeva karistusaja hulka ning J. Lustile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 3 päeva vangistust.
§ 74
lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.03.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ning J. Lustile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. J. Lusti karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 4.12.
- Kohtuotsus jõustus 6.02.
- Käesoleval ajal kannab J. Lusti karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 4.12.2020 ja lõpp 19.05.
- 17.06.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule J. Lusti isikliku toimiku, otsustamaks J. Lusti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla toetab J. Lusti tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. Lusti soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab J. Lusti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtu põhjendused J. Lusti kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
§ 76
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J. Lusti teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Peale selle on süüdimõistetu nõustunud
§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
Tartu Vangla kinnitusel on J. Lustil enne tähtaega vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused (on olemas elukoha omaniku kirjalik nõusolek, on tagatud elektrienergiaga varustatus, asub GSM-i levialas). Seega on täidetud formaalsed eeldused J. Lusti vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates 2
(5)tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et J. Lusti tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata.
§ 76lg 4 kohaselt välistab J.
Lusti ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Kohtu hinnangul iseloomustab süüdimõistetut positiivselt, et vangla kinnitusel puuduvad tal vangistuses distsiplinaarkaristused ja ta osaleb vangla tööhõives. Vangla kinnitusel J. Lusti lähivõrgustikku kuuluvad xxxxxxxxxxx, kellega kinnipeetav on ka vangistuses suhtlemist jätkanud. Ema toetab vangistuses viibivat poega ka materiaalselt. Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Lusti omandanud keskhariduse ja põlduri kutse, samuti on tal tõstukijuhi load ja keevituslitsents. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole, kuid süüdimõistetu on valmis endale rakendust leidma. J. Lustile on määratud puuduv töövõime, mis tagab isikule vabanemisel toetuste näol sissetuleku. Iseloomustuse koostamise ajal (10.06.2021) polnud süüdimõistetu veel osalenud täitmiskavas ette nähtud ja 2021. aasta III kvartalisse planeeritud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning struktureeritud pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise teemalistel vestlustel. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et ei ole nimetatud programmis ja vestlustes saanud osaleda käesoleva ajani, kuna koroona tõttu lükati need edasi ja vangla pole tal võimaldanud siiani osaleda. Süüdimõistetu avaldatu alusel leiab kohus, et programmis ja vestlustes mitteosalemine pole olnud tingitud süüdimõistetust. Laitmatu käitumine vanglas, lähedaste toetus, tagatud sissetulek, elukoha olemasolu ja erialased oskused iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles J. Lustit positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal. Tartu Vangla ja prokuröri arvamused süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse kohta ei ole kohtule siduvad. J.Lusti isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et J. Lustil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab J. Lusti liitkaristust mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest. Kinnipeetavat on ka varasemalt karistatud mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest, samuti ähvardamise eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. J. Lusti on ka varasemalt viibinud lühemat aega (Tartu Maakohtu 18.03.2020 otsuse alusel 2 kuud) vangistuses. 2 kuud vangistust tuli süüdimõistetul ära kanda koheselt ja ülejäänud karistus, s.o 10 kuud vangistust pöörati Tartu Maakohtu 8.06.2020 määrusega täitmisele, kuna J. Lusti rikkus korduvalt käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid (s.h kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, kahel korral registreerimiskohustust, ei allunud kahel korral oma elukohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning rikkus vereanalüüsi andmise kohustust). Pärast šokivangistuse kandmiselt vabanemist vaid 3 kuud hiljem, s.o katseajal pani J. Lusti toime ka uue samaliigilise liikluskuriteo, s.o korduva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. Eelnev 3
(5)osutab sellele, et nii kriminaalhooldus kui ka lühiajaline šokivangistus ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. J. Lusti on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist (mis on valdavalt liikluskuriteod, s.o mootorsõiduki joobes juhtimised) lühikeste ajavahemike järel, ta on kuriteo toime pannud katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas šokivangistuses viibimine ja hirm ülejäänud karistuse täitmisele pööramise ees. Seega ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (veidi üle 7 kuu) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on J. Lusti selgelt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole J. Lusti aru saanud, et ta pani toime kuriteo ja et ta oleks käitunud valesti - süüdimõistetu ei tunnista kuriteo toimepanemist ja väidab, et on alusetult süüdi tunnistatud ning süüdistab teisi ja enda süüd selles ei näe. Sama seisukohta ( teda on alusetult süüdi mõistetud) avaldas J.Lusti ka kohtuistungil. Kahes kohtuastmes tõendamist leidnud kuriteo mittetunnistamine iseloomustab J. Lustit negatiivselt, osutades, et ta ei ole oma käitumisest senise vangistuse jooksul tegelikult mingeid järeldusi teinud. J. Lusti ei ole senise vangistuse jooksul veel ilmselgelt aru saanud, et joobes juhtimine on ülimalt taunimisväärne, kuna selline käitumine seab ohtu ka kõrvaliste isikute elu, tervise ja vara. Varasema käitumise valguses jäävad süüdimõistetu poolt kohtuistungil antud lubadused elada edaspidi õiguskuulekalt paljasõnalisteks. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab J. Lusti tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Lusti käitumist ja toimetulekut tugevalt mõjutanud alkoholi kuritarvitamine ja tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kriminaalhooldusametniku hinnangul kinnipeetaval puudub motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest, kuna ei ta tunnista enda sõltuvusprobleemi ega näe liigtarvitamisel seost kuritegude sooritamisega. J. Lusti ei pea enda alkoholi kuritarvitamist probleemiks. Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et alkoholiga ta ei liialda ja probleemid on tekkinud üksnes asjaolude valest kokkusattumisest. Samuti ei tea ta midagi alkoholisõltuvuse diagnoosimisest. Olenemata asjaolust, kas süüdimõistetul on alkoholisõltuvust diagnoositud või mitte, leiab kohus, et korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud süütegude eest, katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine osutavad ilmselgelt J.Lusti kalduvusele alkoholiga liialdada. Kohus nõustub siinkohal vanglaga selles, et arvestades J. Lusti senist suhtumist alkoholi, ei ole tõenäoline, et ta vanglast vabanedes alkoholi liigtarvitamise lõpetaks. Ta ei ole ka varem vabaduses olles pidanud vajalikuks pöörduda sõltuvusravile ning sõltuvusest vabaneda ei ole aidanud ka šokivangistuses viibimine. Samuti on senise vangistuse jooksul läbimata täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm ja vestlused. Seega ei ole suure tõenäosusega senine vangistuse pikkus avaldanud kinnipeetavale loodetud mõju. J. Lusti senist suhtumist arvestades ei oleks ilmselt perspektiivne ka tema allutamine sõltuvusravile. Sotsiaalprogrammides ja sõltuvusravis osalemine võib ainult siis olla tulemuslik, kui inimene ise soovib enda sõltuvuskäitumist muuta. J. Lusti senisele käitumisele tuginedes (korduv mootorsõiduki joobes juhtimine, kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine) kohus sellist motivatsiooni süüdimõistetul ei sedasta. On tõenäolisem, et sotsiaalprogrammidest on J. Lusti puhul rohkem kasu vangla range järelevalve tingimustes kui kriminaalhoolduse raames, kuna kinnipeetav võib hakata programmis osalemisest kõrvale hoidma ja alkoholi tarvitamise keeldu rikkuma. Sellisele võimalusele viitab süüdimõistetu käitumine varasema kriminaalhoolduse ajal, kui ta pani toime arvukaid erinevaid 4
(5)käitumiskontrolli nõuete rikkumisi. J. Lusti varasema käitumise valguses esineb kohtu hinnangul jätkuvalt väga suur oht, et J. Lusti jätkab vabaduses alkoholijoobes olles kuritegude toimepanemist. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. Kohtu hinnangul ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei maanda käesoleval juhul uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on süüdimõistetul võimalik tarvitada alkoholi ning panna toime teatud liiki süütegusid (nt liiklussüütegusid). Vabanemise korral J. Lusti arvestatava tõenäosusega jätkaks oma senist elustiili, mille osaks on ka alkoholi kuritarvitamine. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Jaanus Lusti ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. J. Lusti puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks. Kohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks J. Lusti positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Samuti tuleb süüdimõistetul läbida temale täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm ja vestlused, maandamaks uute kuritegude toimepanemise ohtu ning saavutamaks vangistusega seatud eesmärgid. J. Lusti peab mõistma, et sõiduki alkoholijoobes juhtimine seab ohtu nii tema enda kui ka teiste inimeste kaalukad õigushüved (elu, tervise, vara). Karistusaja pikkus võimaldab J.Lusti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist kohtul kaaluda veel edaspidigi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)