lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ning
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat.
§-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning U. Paabutile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 21.07.2016, s.o 1 päev karistusaja hulka ning U. Paabuti lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust.
Paabut täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ning määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab
lg 2 p-des 2, 21 ja 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte tarvitada narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ja osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.11.2016 ning käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 21.12.
lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on U. Paabut esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Tartu Maakohtu 30.11.2020 määruse jõustumisest, millega U. Paabut jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, on möödunud vähemalt 6 kuud, on täidetud ka vangistusseaduse § 76 lg-st 2 tulenev alus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused U. Paabuti vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et U. Paabut tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad ning ta osaleb vangla tööhõives. Samuti on U. Paabut aktiivselt ja motiveeritult osaledes läbinud tagasilanguse ennetamise tugigrupi kohtumised, vestlused probleemide sihipärasest lahendamisest ja kuritegelikust käitumisest, uimastite tarvitamisest ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmide ja vestluste mõjul on kinnipeetav hakanud mõtlema ja planeerima, milline võiks olla uimastivaba elu ja kuidas seda saavutada ning kuidas tulla toime oma himudega. Samuti on süüdimõistetu endale teadvustanud, millised olukorrad võivad endast välja ajada ja kuidas selliseid situatsioone vältida. U. Paabutil on vabanemisel võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. U. Paabut on omandanud põhihariduse ja traktoristi kutse. Samuti oskab isik keevitada ja töötada erinevate masinatega. Vabanedes on U. Paabutil võimalik asuda tööle xxx xxxx xxxxxxxx juures xxxx talus xxxxxxxxxxxx – ka tööandja on telefonivestluses kriminaalhooldajale kinnitanud, et on valmis U. Paabutile tööalast rakendust pakkuma. U. Paabut on varem saanud töövõimetuspensioni, mida saab terviseprobleemide püsimisel uuesti taotleda. Rahaliselt on kinnipeetavat aidanud ka sõbrad ja tuttavad. Õiguskuulekas käitumine vanglas, vangla tööhõives ja sotsiaalprogrammis osalemine, elukoha olemasolu, võimalus asuda vabanemisel tööle, lähedaste toetus ja erinevad kutseoskused iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. U. Paabuti isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest tuleneb, et U. Paabutil on 1 kehtiv kriminaalkaristus. Käesoleval ajal kannab U. Paabut liitkaristust varguste ja suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Tartu Maakohtu 29.11.2016 otsusega määrati U. Paabutile muuhulgas kohustus hoiduda katseaja jooksul narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest. U. Paabut aga rikkus korduvalt (3.02.2017, 25.02.2017, 27.12.2017, 27.09.2018) narkootiliste ainete tarvitamise keeldu, mille tulemusena pöörati talle mõistetud karistus Tartu Maakohtu 18.12.2018 määrusega täitmisele. Vangla iseloomustuse kohaselt on U. Paabuti käitumist ja toimetulekut tugevalt mõjutanud aastatepikkune (alates aastast 1996) sõltuvus narkootikumidest. U.Paabuti kalduvus tarvitada narkootilisi aineid ja käitumine katseajal iseloomustab teda negatiivselt ja teeb kaheldavaks määratava katseaja edukuse. Samas ei pea kohus neid asjaolusid käesoleval ajal enam nii kaalukaks, mis iseenesest välistaks U.Paabuti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise. Vangistuses olles on süüdimõistetu aktiivselt oma narkosõltuvuse probleemiga tegelenud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral allutatakse süüdimõistetu
§-st 76 lg 5 tulenevalt käitumiskontrollile ja katseaeg määratakse ära kandmata karistusaja 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.