p 1, § 133-135, kohus otsustas: Daniel Käisi kaebus jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 27.04.2021.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,21,004452 muutmata. Rahatrahv (200 eurot) tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220215031731 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-21-2197“. 1 Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrulligrupi liikluspolitseinik Karl–Erik Pärn poolt on 04.04.2021.a. koostatud väärteoprotokoll nr 20210404438205 selle kohta, et 04.04.2021.a. kella 20:51 ajal Harjumaal Tallinna linnas Pirita linnaosas Merivälja teel (Väina tee ja Ranniku tee vahel) juhtis Daniel Käis mootorsõidukit BMW reg.nr xxxxxx kiirusega 82 km/h +/- 7 km/h asulasisesel teel. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus Daniel Käis LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs on koostanud 27.04.2021.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,21,004452, millega määrati Daniel Käisile karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Määratud rahatrahv tuli tasuda hiljemalt 20.05.2021.a. Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 20.05.2021.a. Kaebuse sisu Eelpool nimetatud otsusele esitas Daniel Käis kaebuse, milles ta küll tunnistab, et ta kiirust ületas, kuid kaebuse esitaja on kindel, et ta ei sõitnud nii kiiresti ja ei ületanud niipalju kiirust nagu politsei väidab. Kaebaja leiab, et tuleb kontrollida mõõteseadet, millega kiiruse mõõtmist teostati. Kinni pidamisel ei olnud politseil talle esitada dokumenti, mis tõestaks kiiruse mõõteaparaadi kontrolli läbimist, mille peavad läbima iga 6 kuu tagant, vastavalt Mõõteseadusele § 10 lg 2. Kaebaja leiab, et kiirus fikseeriti seaduse rikkumisega ja seda palubki kohtul tuvastada ja kontrollida. Kaebaja leiab, et ta oskab teha vahet, kas kiirus on 50 km või 82 km/h aga sel päeval ei sõitnud ta nii kiiresti nagu politsei väidab. Kui politsei lülitas sisse vilkurid, siis vaatas ta spidomeetrit, mille näit oli 62 km/h. Kohtuistung Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et Mõõteseaduses § 10 lg 2 on kirjas, et kõik mõõteseadmed peavad läbima iga 6 kuu tagant kontrolli ning lg 5 räägib sellest, et sisemine kordus ülevaatus selle kohta, et mõõteseade vastab nõuetele peab olema teostatud vastava labori poolt ehk siis mõõteseadme kontrollimine peab olema teostatud iga 6 2 kuu tagant. Politsei esitas talle mingi paberi, mis oli vähemalt aasta vana ja seal oli kirjas, et selle aparaadil on kiirusemõõtmiseks lubatud piirmäärad, millest ei ole talle aru saada kes kontrollib ja miks ei täideta kontrollimisel tähtaegu ja sellepärast ei usalda aparaadi mõõtmise tulemust. Autoga sõites vaatab ta tee peale aga kui nägi politseid vilkuritega vaatas spidomeetri näitu ja see oli pisut üle 60 km/h. Politsei teatas, et ta ületas kiirust 32 km/h. Tal tekkis küsimus ja palus näidata videot ja seejärel küsis mõõteseadme tunnistuse korrasoleku kohta paberit, mida ei saanud. Selle üle ei vaidle, et mõõtmist teostas pädev mõõtja Jevgeni Kljujev. Tootja soovitusel peab aparaat kalibreeritud olema iga päev ja see oli ka varasemalt seaduses olema aga 2018 aastal politsei tegi kõik selleks, et see punkt oleks seadusest välja võetud ja nüüd tuleb välja antud olukord. Tuleb välja, et loeme kohtuvälise menetlejaga erinevaid pabereid. Kohtuväline menetleja jääb otsuse juurde ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd mõõtmine on teostatud vastavalt mõõteseadusele ja vastavalt seadme kasutusjuhendile. Video salvestuselt on näha, et sõiduk liigub politseiautole vastu. Selle seadme tööpõhimõte on mõõta kiiremini liikuvat ja suuremat objekti. Antud juhul menetlusaluse isiku sõiduk oli teistest eespool ehk siis suurem ja liikus ka kiiremini. Oleks mõne tagumise sõiduki kiirus olnud suurem, siis oleks ilmunud tablool see teises aknas. Kaebaja ei ole ka vaielnud põhimõtteliselt selle üle, et ta kiirust ületas, vaid pigem, kas mõõtmist on teostatud korrektselt. Kohtuväline menetleja leiab, et mingeid anomaaliat mõõtmisel ei toimunud. Antud seade oli 21.05.2020 taatlustunistuse kohaselt taadeldud ja Majandus – ja taristusministri 18.12.2018.a. määruse 65 lisa alusel kehtib see taatlustunnistus 1 aasta ehk 04.04.2021.a. rikkumise ajal oli taatlus kehtiv. Seetõttu menetlejal ei ole põhjust kahelda, et kiirust oleks mõõdetud kuidagi valesti või kõrvale hoitud nõuetest, mis on seadmetele või isikutele pandud kes mõõtmist teostavad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: • Taatlustunnistus nr TTRS – 20/00100, mille kohaselt on kiirusmõõtur Stalker DSR 2x taadeldud 21.05.2020.a.; • Tõend, millest nähtub, Jevgeni Kljujev on läbinud 16.01.2017 tõendusliku alkomeetri, laser- ja radarikiirusemõõturi koolituse, seeg on mõõtmist teostanud pädev ametnik; • Transpordiameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et Daniel Käis omab kehtivat juhiluba. Juhiluba on väljastatud 20.03.2013.a. ja kehtib 19.03.2023.a.; • Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt Daniel Käisil varasemad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. Kehtivaks väärteoks on märgitud vaidlustatud lahend; • CD plaat videotõend kiiruse mõõtmise kohta. • Majandus – ja taristusministri 18.12.2018.a. määrus nr 65 Lisa „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja staatiliste taatluse täpsustatud nõuded“, mille kohaselt kiirusmõõturid liiklusjärelevalves on kohustuslik riigisisest tüübikinnitusetunnistust omava mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine, mis kehtib 1 aasta. Maakohtu seisukoht 3 Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et
lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama
loetletud küsimused.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks. Antud väärteoasjas on koostatud 04.04.2021 väärteoprotokoll selle kohta, et 04.04.2021.a. kella 20:51 ajal Harjumaal Tallinna linnas Pirita linnaosas Merivälja teel (Väina tee ja Ranniku tee vahel) juhtis Daniel Käis mootorsõidukit BMW reg.nr xxxxxx kiirusega 82 km/h +/- 7 km/h asulasisesel teel. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus Daniel Käis LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku ütluste järgi ta tunnistab, et ta ületas kiirust, kuid mitte nii suures ulatuses nagu politsei väidab ja samuti seab kahtluse alla, kas mõõteseade vastas nõuetele ja oli läbinud vastava mõõteseadme kontrolli. Kohtule esitatud videosalvestiselt on näha, et liikluspolitseinik Jevgeni Kljujev pärast sõiduki peatumist väljub politseisõidukist ja läheb peatatud sõiduki juurde. Samal ajal aga teine politseiametnik Karl–Erik Pärn loetleb protokolli märgitavaid andmeid, et teostati Tallinna linnas Merivälja teel (Väina tee ja Ranniku tee vahel) mootorsõiduki BMW reg.nr xxxxxx liikumiskiiruse mõõtmist 04.04.2021.a. kell 20:51. Suurim lubatud kiirus oli antud teelõigul 50 km/h. Mõõtmiseks kasutati mõõteseadet Stalker DSR 2x S.N DB014243. Antud seade on testitud 04.04.2021.a. kell 10:20 ja on töökorras. Mõõtmist teostati vastutulevale sõidukile ning Doppleri helisignaal oli mõõtmisel ühtlane. Kiiruseks mõõdeti 82 km/h.
lg 11 kohaselt, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga (p 1), millal ja millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud (p 2) ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud (p 3). Väärteotoimikus leiduvast ja kohtuistungil vaadeldud videosalvestisest on üheselt tuvastatav salvestise aeg, sh nii kuupäev kui ka kellaaeg, samuti tuvastatav salvestise tegemise koht Merivälja teel Tallinnas. Tegemist on politseisõiduki statsionaarse pardakaameraga, mis salvestab liiklusjärelevalve käigus teel toimuvat ja sõiduki salongis toimuvat ning seda sõltumata sõidukis viibivate politseiametnike käitumisest. Seejuures on salvestisel ühene seos väärteoasjaga ja salvestisel olev informatsioon sisaldab väärteoasja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Videosalvestiselt nähtub, et politsei patrullsõiduk liigub Merivälja teel suunaga Kesklinna, talle liigub vastu sõiduk, mille sõidukiirus on 82 km/h, milline näit ka lukustatakse. Kohtu arvates on videosalvestiselt üheselt tajutav ja jälgitav menetlusaluse isiku juhitud sõiduki liikumiskiirus. Väärteotoimikus asuva kiirusmõõturi kasutamise videosalvestuselt nähtub, et kaebuse esitaja Daniel Käisi juhitud sõiduki BMW reg.nr xxxxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 04.04.2021 kella 20:51 ajal mõõtevahendit Stalker DSR 2X. DB014243, millise kohta on 21.05.2020.a. väljastatud taatlustunnistus nr TTRS – 20/00100. Politsei-ja Piirivalveameti teatise kohaselt on mõõtmist läbi viinud politseiametnik (Jevgeni Kljujev) läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“. Menetlusaluse isiku 4 juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 82 km/h +/- 7 km/h asulasisesel teel, kus LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt oli lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 7 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 82 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 25 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmisel kasutati taadeldud mõõtevahendit, mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või kui mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Majandus – ja taristusministri 18.12.2018.a. määrus nr 65 Lisa „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja staatiliste taatluse täpsustatud nõuded“ kohaselt kiirusmõõturitele on taatluskehtivuse aeg 1 aasta. Kaebaja väidab, et lähtudes mõõteseaduse § 10 lg 2 kohaselt on mõõtevahendi taatluskehtivusaeg kuus kuud ja leidis, et taatlustunnistus on kehtetu. Kohus selgitab, et antud säte ütleb, et taatluskehtivusaeg on vähemalt 6 kuud ja maksimum aeg vastavalt määruse lisa nr 65 alusel 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal 04.04.2021.a. oli kiirusmõõturi Stalker DSR 2X S.N DB014243 taadeldud. Samuti peab kiirusemõõtmist läbi viinud politseiametnik olema läbinud pädeva mõõtja koolituse. Toimiku materjalidest nähtub, et kiiruse mõõtja Jevgeni Kljujev on 16.01.2017.a. pädeva mõõtja koolituse ja tõendusliku alkomeetri, laser- ja radarikiirusemõõturi koolituse läbinud. Sõidukite kiiruse mõõtmine reguleerivad eriseadused ja nende alusel välja antud õigusaktid mõõteprotseduuri nõudeid. Sõidukite kiiruse mõõtmist vastavalt LS alusel kehtestatud VV 16.06.2011 määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § lg 3 p 1 kohaselt kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev ametnik peab olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Ametnike väljaõppe osas nö kehtivusaega ei ole määratletud. Kui ametnik on väljaõppe saanud ning mõõtevaldkonnas jätkuvat tööalaselt kokku puutuv/tegutsev, siis hoiab ametnik edaspidiste muudatustega ennast ise kursis (seda nii ise õigusaktidega tutvudes kui PPA-s saadetavate muudatuste infoga tutvudes). Eraldi täiendavat väljaõpet tehakse vastavalt vajadusele, näiteks uute mõõtevahendite kasutuselevõtu puhul, kui need erinevad seni kasutuses olevatest. Kaebuse esitaja ütlused ja oletused tema enda sõidukiiruse kohta ei asenda taadeldud kiirusmõõteseadme näitu. Kohtu arvates ei saa kaebuse esitajale omistada ei kiirusmõõturi omadusi ega mõõtja pädevust. Sellest tulenevalt jäävad kaebuse esitaja ütlused tema sõidukiiruse kohta tagajärjetuks ning mõõtetulemuse osas tuleb lähtuda kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (video) andmetest. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et vaidlusalune kiirusmõõturi kasutamise protokolli (videotõend) märgitud kiirusmõõturi näit tuleb lugeda usaldusväärseks, mistõttu on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud
Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik 5 juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 25 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik
p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so summas 200 eurot. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud sanktsioonimäära keskmises määras. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks
Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks
Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 25 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis sellises ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust saab ületada vaid tahtlikult. Seetõttu leiab kohus süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas, et Daniel Käis on pannud LS § 15 lg 1 p 2 rikkumise toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Sõites kiirusega 82 km/h (+- 7 km/h) asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 50 km/h, pidi Daniel Käis teadma, et sellega ületab ta lubatud sõidukiirust ning sellist kiiruseületamist tahtma või vähemalt möönma. Juhtimisõigust omava isikuna oli ta teadlik kehtivatest eeskirjadest, s.h. kohustusest jälgida maanteel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte seda ületada. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ega kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt Daniel Käisil varasemad liiklusalased karistused puuduvad. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 6 Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida välja toodud isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud menetlusalusele isiku suhtes rahatrahvi sanktsiooniraami keskmises määras - 50 trahviühikut. Arvestades, et kiirust ületati asulasisesel teel ja liiklus oli õhtusele ajale küllaltki tihe, tuleb hinnata isiku süüd keskmiseks. Samas süüd vähendavatele asjaoludele vastukaaluks tuleb märkida, et tegu pandi toime tahtlikult. Vaatamata väljatoodud üksteist tasakaalustavatele andmetele on aga eelkõige just kiiruse ületamise numbrilise näidu põhjal, mille kohaselt ületati kiirust veidi alla rikutud normi keskmise määra (ületati aga 25 km/h), põhjendatud karistuse mõistmine keskmise trahvimääraga. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus, rahatrahv 50 trahviühikut, so 200 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus Daniel Käisi karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Rahatrahv (200 eurot) tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220215031731 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-21-2197“. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.