R. P., Eesti Puu OÜ (registrikood: 11022393) juhatuse liikmena ja tegutsedes juriidilise isiku huvides, korraldas tasulist veose vedu ilma nõutava tegevusloata. Märgitud tegevusega menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja LS § 1904 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud
S § 372 lg 3 järgi. Kohtuvälise menetleja 24.03.2021.a kiirmenetluse otsusega nr 10220172705469 karistati menetlusalust isikut Eesti Puu OÜ-d autoveoseaduse (edaspidi
) § 69 lg 2; liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2616 lg 2 ja karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 372 lg 3 järgi, KarS § 63 lg 1aluse, juhindudes KarS § 372 lg 3 järgi rahatrahviga 8000.- eurot (kohtuvälise menetleja väärteoasja toimik tl 1-2). Selle otsuse peale esitas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 08.04.2021.a kaebuse menetlusaluse isiku Eesti Puu OÜ lepinguline kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes tuginedes ja juhindudes VTMS § 23, 29 lg 1 p 1, 132 p 3 taotles tühistada otsus väärteoasjas nr 1020172705469, lõpetada KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise motiivil väärteomenetlus, alternatiivselt taotleti kaebaja väärteo ümberkvalifitseerimist
Samuti taotleti lõpetada menetlus Autoveoseaduse § 69 lg 2 ja liiklusseaduse § 261.6 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteoasjas VTMS § 30 lg 1 p 1 otstarbekuse kaalutlusel või kohaldada mõistlikus määras rahatrahvi 2 arvestades, et menetlusalune isik kahetseb rikkumisi ning on kõik rikkumised viivitamatult kõrvaldanud ning hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud (kohtutoimik tl 2-4). Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et Eesti Puu OÜ vaidlustab otsust osaliselt ning palub lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise motiivil süüdistustes KarS § 372 lg 3 järgi. Süüdistus
lg 2 ja LS § 2616 lg 2 alusel on kaebuse esitaja esindaja hinnangul õige, neid rikkumisi menetlusalune isik tunnistab. Autoveoseaduse § 69 rikkumine on menetlusaluse isiku poolt toime pandud. Eesti Puu OÜ on metsandusettevõte ning tema töötaja on R. K.
lg 3 sätestab - autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimise nõuet ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib traktorit või trolli.
lg 4 p 11 kohaselt laieneb see vabastus ka metsandusettevõtja autojuhile kaubaveoks oma äritegevuses kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala. Kaebuse esitaja tõdeb, et R. K.l on ka muid tööülesandeid, kuid üha rohkem tema töö on seotud auto juhtimisega. Seetõttu ei allu R. K. käesoleval ajal enam sellele erandile, mistõttu on tal kohustuslik läbida autojuhi ameti- ja täienduskoolitus. Nimetatud koolitus on tähtajaline. R. K. on koolituse läbinud, kuid selle koolituse tähtaeg oli lõppenud. Uuele koolitusele R. K. ei läinud, kuna tema põhitegevuseks ei olnud autojuhtimine. Käesolevaks hetkeks on R. K. läbinud vajaliku koolituse. Politsei määras ka R. K.le selle rikkumise eest karistuse. Koolitustunnistuse esitas menetlusalune isik kiirmenetluse otsuse koostamisel. Kaebuses märgitakse, et Eesti Puu OÜ avaldab kahetsust selle rikkumise pärast (kohtutoimik tl 2-3). Kaebuse esitaja märgib, et Liiklusseaduse § 261.6 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumine on Eesti Puu OÜ poolt toime pandud. Teekasutustasu maksmine, aga ka selle üle järelevalve pidamine on olnud raamatupidaja ülesanne, kuid kahjuks oli see ununenud. Unustamine ei ole õigusvastutust välistav asjaolu ning R. P. ettevõtte juhatuse liikmena oleks pidanud olema ka ise tähelepanelik. Saades kõne sündmuskohalt tasus Eesti Puu OÜ koheselt teekasutustasu. Maksekorraldus on esitatud kiirmenetluse otsuse koostamisel. Eesti Puu OÜ avaldab kahetsust selle rikkumise pärast (kohtutoimik tl 3). Kaebuse esitaja väidab, et Eesti Puu OÜ ei ole toime pannud KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Menetlusaluse isiku esindaja hinnangul KarS § 372 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisuliste tunnuste tuvastamisel tuleb esmalt hinnata, kas Eesti Puu OÜ tegevus nõudis tegevusluba. Teiseks tuleb anda hinnang, kas selline tegu on karistatav KarS § 372 alusel, kuna samasuguse teo eest on ette nähtud karistus
S § 372 on üldnorm,
S § 372 dispositsiooni. Kohtule antakse teada, et Eesti Puu OÜ on metsandusettevõte, kes veab klientidele laiali enda pakutavat toodangut. Osaliselt on laiali veetava kauba hulgas ka teiste metsandusettevõtete toodangut.
lg 1 sätestab - tegevusloata võib korraldada tasulist veosevedu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõikes 5, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 p 3 sätestab - tegevusloata võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldada järgmisi tasulisi riigisiseseid veosevedusid: puidutööstusettevõtja teostatav kütte- või hakkpuidu vedu ostja või töötleja juurde 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub puidutööstusettevõtja tegevuskoht. Kaebuses selgitatakse, et Eesti Puu OÜ tegevuskoht on Veerme 34, Tallinn. R. K. juhitud sõiduk peatati ettevõtte asukohast vähem kui nelja kilomeetri kaugusel ehk 50 km raadiuses. Kuna puidutööstusettevõtja jaoks ei kehti sellises olukorras tegevusloa nõue, siis on kaebuse esitaja esindaja hinnangul väär karistada Eesti Puu OÜ-d tegevusloa puudumises. Kohtuvälisele menetlejale oli algusest peale teada ja näha, et tegemist on metsandus- ja puidutööstusettevõtjaga – ettevõtte nimi on Eesti 3 Puu OÜ, veoautos oli alus pelletitega ehk hakkpuiduga. Seega oli juba auto peatamisel R. K.lt tegevusloa nõudmine kaebuse esitaja hinnangul põhjendamatu. Kaebuse esitaja hinnangul tuleb kvalifikatsiooni hindamisel analüüsida seda, millise seaduse alusel on Eesti Puu OÜ-le etteheidetav tegu üldse karistatav. KarS § 372 on üldnorm, mis näeb ette vastutuse järgmise tegude eest - majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Asutud on seisukohale, et kuna KarS § 372 kehtestab mitu alternatiivset koosseisu, siis tuleb karistusmäära valikul erinevad koosseisud astmestada rikkumiste raskuse järgi. Sama teo vastamisel kahele erinevale väärteokoosseisule ei saa eelistada seda koosseisu, mis sätestab rangema karistuse. Selles osas kehtib üld- ja erinormi vahekord ehk kui seadusandja on erinormis sätestanud karistatava teo kirjelduse täpsemalt, kui üldnormis, siis tuleb kohaldada erinormi. Kaebuse esitaja esindaja on asunud seisukohale, et
lg 2 p 3 alusel ei olnud Eesti Puu OÜ-l kohustust omada tegevusluba tasuliseks autoveoks, kuna tegemist on puidutööstusettevõttega, kes vedas kütte- või hakkpuitu. Selline erand kehtibki tasulisele veole. Tasuta vedu ei allu üldse autoveoseaduse regulatsioonile.
lg 3 kohaselt on tasuline autovedu veose või sõitja kohale toimetamine tasu eest. Seega puuduvad menetlusaluse isiku tegevuses väärteotunnused ja menetlus peaks kuuluma lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses märgitakse, et isegi kui Eesti Puu OÜ tegevus tõepoolest nõudis tasulise autoveo tegevusluba, siis on karistus kohaldatav üksnes
Märgitust tulenevalt on ka kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus liialt karm. (kohtutoimik tl 4) Menetlus kohtus: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 26.04.2021.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja Eesti Puu OÜ juhatuse liige R. P. ja kaebuse esitaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk jäid kohtule esitatud kaebuse juurde, paludes see rahuldada kaebuses välja toodud motiividel. Kaebuse esitaja lepinguline esitaja jäi kaebuses toodud seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritavas väärteos tuleks menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest tegevusluba ei olnud nõutav. Alternatiivselt taotleti KarS § 372 lg 3 ümber kvalifitseerimist
Menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegude, millised on kvalifitseeritud
lg 2 ja LS § 2616 lg 2 järgi osas taotletakse menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ning seda põhjusel, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata ja on talle etteheidetud rikkumised kõrvaldanud. Kohtuliku uurimise käigus kaebuse esitaja esindaja tõdes, et antud kaasuses ei saa pidada tähtsaks mitte ainult seda, kus menetlusaluse isiku sõiduk kinni peeti ning, kus otsus vormistati, vaid oluline on ka tuvastada, kuhu sõiduk liikvel oli ja kui kaugele sõideti s.t tähtis on sihtkoht ning selle osas on neil olemas ka saatelehed, milledelt tulevad välja klientide aadressid, ostjate andmed (kohtutoimik tk 19-24). Kohtuliku uurimise käigus kuulati menetlusaluse isiku Eesti Puu OÜ esindajana üle ettevõtte juhatuse liige R. P., kes andis ütlusi selles, et Eesti Puu OÜ on metsandus - ja puidutööstusettevõte. Märgitud ettevõte veab laiali enda kaupa, mõnikord võetakse samale ringile ka mõne rentniku alused, sest viimased võtavad neil angaaris rendipinda. Laiali veavad nad saepurust pressitud graanuleid, tegemist on hakkepuidutootega. Nende ettevõte varub metsamaterjali palgina, seejärel töötlevad nad seda ümber, toodetakse küttepuid, hakkepuitu ja 4 viimasel paaril aastal pressivad nad puitu ka briketiks ja pelletiks ning viivad seda siis klientidele. R. K. tuli nende firmasse aastaid tagasi, tal on olnud tööalaselt erinevaid funktsioone, algselt ta autojuht ei olnud, on seda tööd teinud viimastel aastatel. R. K.l oli autojuhikoolitus varasemalt tehtud, aga seda on vaja täiendada mingite aastate tagant ja see sai ka käesolevaks ajaks tehtud. R. P. selgitas kohtus, et ise ta ei teadnud, et R. K.l on ametikoolitustunnistus aegunud, ta teadis, et viimane on kunagi koolituse läbinud. Eesti Puu OÜ juhatuse liige R. P. kinnitas kohtus, et teekasutustasu maksmata jätmine oli eksitus. Nimelt on selle tasumist kohustatud kontrollima raamatupidaja, kes asub Pärnus, kuid seda ei tehtud. Ise ta seda juhatuse liikmena 09.03 hommikul ei kontrollinud. Nende ettevõttes on tavaks, et raamatupidamine kannab selle eest hoolt, et maksud on tasutud, nii teekasutus, kindlustusmaksud kui ka riigimaksed. Teekasutustasu sai raamatupidamise poolt koheselt makstud, kui ilmnes, et see on tegemata, seda tehti enne, kui auto sealt kuhugi liikuma hakkas. Kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk kinnitas, et menetlusaluse isiku poolt oli teekasutustasu maksmata s.t
sätestatud rikkumine oli toime pandud, arvestades teadmist, et märgitud viga sai Eesti Puu OÜ poolt kohe kõrvaldatud tuleks menetlus lõpetada. Samuti tõdes kaebuse esitaja kaitsja, et R. K. jaoks oli autojuhtimine muutunud viimastel aastatel põhitegevusalaks. Käesolevaks hetkeks on isikul täiendkoolitus läbitud, rikkumine kõrvaldatud, menetlus tuleks lõpetada. Menetlusaluse isiku kaitsja selgitas, et tegelikult pöörduti kohtusse seetõttu, et Eesti Puu OÜ-d karistati rahatrahviga summas 8000.- eurot, mis on liialt karm. Menetlusalust isikut süüdistatakse selles, et ta tegutses tegevusloata valdkonnas, kus tegevusluba kohtuvälise menetleja hinnangul oli nõutav. Eesti Puu OÜ asub aga seisukohale, et tegevusluba oleks pidanud nõutav olema tasulise veoseveo valdkonnas. Kohtu tähelepanu juhti sellele, et nende hinnangul Eesti Puu OÜ jaoks kohaldub
tulenev erinorm, mis sätestab selle, et tegevusluba ei pea olema puidutööstusettevõtjal, kes teostab kütte- või hakkpuidu vedu ostja või töötleja juurde 50 km raadiuses kohast, kus asub puidutööstusettevõte tegevuskoht. Rikkumise koht oli tegevuskohast paari km kaugusel ja umbes sama kaugel olid nende ostjate aadressid, kuhu parasjagu kaupa viidi, see jäi 50 km raadiusesse. Kaubana oli Eesti Puu OÜ-l kaasas ka ettevõttele mitte kuuluv kaup. Nende hinnangul kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks Eesti Puu OÜ-l oleks pidanud olema tegevusluba. Nende hinnangul tasulist kaubavedu ei saa osutada iseendale, kui ikka kaupa veetakse, siis tehakse seda kellegi teise jaoks. Märgitust tulenevalt, kui puidutööstus ettevõtja veab ka teisele puidutöötlus ettevõttele kuuluvat kaupa ehk siis antud juhul kütte- või hakkpuitu, siis sellisel juhul ei rakendu siia tegevusloa nõue. Märgitu tähendab, et etteheide tegevusloa puudumise osas on põhjendamatu. Kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk märkis, et kui leiab kohus, et need kaks võõras alust, mis olid seal veokorras ja alluvad tegevusloale, siis on kvalifikatsioon vale nende hinnangul on Eesti Puu OÜ tegu kvalifitseeritav kahe erineva seaduse ja paragrahvi alusel. Seetõttu taotlevad nad kiirmenetluse otsuse tühistamist, paludes KarS § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritavas väärteoasjas menetluse lõpetada või alternatiivselt kvalifitseerida menetlusaluse isiku tegu
Teiseks
lg 2 ja LS § 2616 lg 2 järgi paluvad isikut mitte karistada ja lõpetada menetluse otstarbekuse kaalutlusel, kuna need eksimused on esimesel võimalusel kõrvaldatud. Samuti taotleti kohtus hüvitada ka menetlusaluse aluse isiku poolt kantud õigusteenuse kulud 20 % ulatuses. Eesti Puu OÜ seaduslik esindaja R. P. kohtulike vaidluste käigus midagi lisada ei soovinud. Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor märkis, et kohtuväline menetleja Eesti Puu OÜ esitatud kaebust õigeks ei võta. 5 Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et veoseveo korraldamisel lähtutakse
-st ja MSÜS-st ning kõvale tuleb võtta ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1071/
lg 2 p 3 sätestatud erand, sest täidetud ei olnud määrust nr 1072/2009 p 5 alapunktis D sätestatud nõuded. Kohtuväline menetleja kohtulike vaidluste käigus märkis, et Liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et sõiduk, millega pelletit veeti, kuulub Eesti Puu OÜ’le. Veost vedas ettevõtte poolt tööle võetud töötaja, kuid saatelehtedelt nähtus, et veetav veos ei olnud Eesti Puu OÜ omand ehk kaup ei olnud Eesti Puu OÜ poolt toodetud või töödeldud. Lisaks ei olnud reisi eesmärk veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veos ettevõtte sisene või väline ümber paigutamine ettevõtja oma tarbeks. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul, kuivõrd kõik nõuded ei olnud täidetud, lisaks ei olnud tegemist ettevõtte enda kulul korraldava juriidilise veoga, oli tegevusluba vajalik. Eesti Puu OÜ rikkus
Kohtuväline menetleja pidas oluliseks viidata
seletuskirjale RT 11.01.2018.a, jõustunud 01.06.2018.a. Nimetatud kehtiva dokumendi olemasolev kohustus on käesolevas eelnõus sätestatud §-s 5 lg 1. Kuna tegevusloa ärakirja puhul on tegemist dokumendiga, mis antakse vedaja kasutuses oleva iga üle 3,5 t täismassiga auto kohta ning selle dokumendi puudumist ei saa käsitleda kui tegevusloa puudumist, siis ei kohaldata kohtuvälise menetleja hinnangul tegevusloa ärakirja puudumise korral KarS § 372 sätestatud karistusi, vaid vastavad karistused sätestatakse
-s. Eesti Puu OÜ-le ei ole veoteenuse osutamiseks tegevusluba väljastatud. Veoteenus, mida Eesti Puu OÜ osutas, ei olnud seotud mitte kuidagi metsandusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul Eesti Puu OÜ osutab transporditeenust kasutades oma tegevusala ära. Kui sellist olukorda lubada, et registreeritakse metsandusettevõtte ja hakatakse osutama transporditeenust, luuakse sellise ettevõtte puhul konkurentsieelis teiste veoteenust osutavate ettevõtete suhtes. Seetõttu ongi seadusandja pidanud vajalikuks luua erand üksnes juhul sellisele ettevõttele, kes teeb vedu oma majandustegevuse raames. Käesoleval juhul Eesti Puu OÜ seda kohtuvälise menetleja hinnangul ei teinud. Märgitu tähendab, et Eesti Puu OÜ-le etteheidetud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 372 lg 3 järgi, kui keelatud majandustegevus. Fakti, et käesolevaks ajahetkeks on ettevõte tasunud ära teekasutustasu ja autojuht on läbinud täiendava autojuhi koolituse on pidas kohtuvälise menetleja esindaja positiivseks ning nende asjaoludega kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistust määrates ka arvestas. Kohtuväline menetleja kohaldas menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi, mis on poolest sanktsiooni keskmisest määrast pool, 8000€. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel arvestati seda, et keelatud majandustegevust peetakse raskeks rikkumiseks, ühe teoga pandi 6 toime kolm õigusrikkumist. Ettevõte, kes tegutseb valdkonnas, kus on vajalikud erinevad load, kus tuleb tasuda veo teostamise puhul makse, tuleb olla tähelepanelik enne, kui ta asub oma teenust osutama, peab kontrollima, et kõik nõuded oleks täidetud - ei saa kohtuvälise menetleja hinnangul eeldada, et raamatupidaja on maksud maksnud, et autojuhi ametikoolitus on kehtiv – ettevõtte juhi kohustus oleks olnud seda kontrollida. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteo ümberkvalifitseerimiseks alused puuduvad, samuti puuduvad alused kiirmenetlusotsuse tühistamiseks või muutmiseks ja ka menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel s.t Eesti Puu OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Repliigi korras kaebuse esitaja Eesti Puu OÜ esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk asus seisukohale, et käesolevas kaasuses erinevad seadused reguleerivad erinevaid termineid. Põhjus, miks Eesti Puu OÜ-l tegevusluba ei olnud nõutav, on reguleeritud
§-s 6 lg 2 p 3. Tegevusluba ei olnud nõutav seetõttu, et
ei nõua puidutööstusettevõtjale tegevusluba. Täiesti ebaõigeks pidas kaebuse esitaja esindaja kohtuvälise menetleja seisukohts nagu peaks puidutööstusettevõtja poolt teostatav vedu vastama ka Euroopa Parlamendi määrusele 1072/
R. P., Eesti Puu OÜ (registrikood: 11022393) juhatuse liikmena ja tegutsedes juriidilise isiku huvides, korraldas tasulist veose vedu ilma nõutava tegevusloata. Märgitud tegevusega Menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja LS § 1904 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud
S § 372 lg 3 järgi. Käesoleval hetkel puudub vaidlus selles, et Eesti Puu OÜ pani toime
lg 1 ja LS § 1904 lg 1 nõuete rikkumised s.t väärteod, millised on kvalifitseeritud
lg 2; LS § 2616 lg 2 järgi.
nähakse ette väärteovastutus ameti- või täienduskoolitust mitteläbinud autojuhi autovedu teostama lubamise eest. Nimelt
lg 2 tulenevalt auto omaniku poolt ameti – või täienduskoolitust mitteläbinud autojuhi autovedu teostama lubamise eest näeb seadusandja juriidilisele isikule karistusena ette rahatrahvi ning seda kuni 13 000.- euro ulatuses. Käesoleval hetkel on kohtule esitatud äriregistri andmebaasi väljavõttega tõendamist leidnud fakt, et Eesti Puu OÜ (registrikoodiga: 11022393), registriaadressiga: Sitska tee 22, Tallinn juhatuse liikmeks on R. P. (väärteotoimik tl 10), märgitud teadmist on kinnitanud ka R. P. 26.04.2021.a kohtus ise. Antud väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust ka selles, et väärteoasja nr 2302,21,002849 raames, kiirmenetluse otsuses nr 10220172705469 märgitud isik R. K. oli ja on Eesti Puu OÜ töötaja, autojuht. Kohtu hinnangul on märgitud fakt tõendamist leidnud Eesti Puu OÜ juhatuse liikme R. P. kohtus antud ütlusega selle kohta, et R. K.l on erinevatel ajaperioodidel olnud ettevõttes töötajana erinev roll, kuid käesoleval hetkel on autojuht. Kohus asub seisukohale, et R. P. kohtus antud sellekohaseid ütlusi saab pidada usaldusväärseteks, sest need haakuvad käesolevas väärteoasjas kogutud ja kohtus uuritud dokumentaalsetes tõendites sisalduva teabega. Kohtule on teada, et R. K.le oli 10.03.2021.a seisuga väljastatud B, C, D kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kinnitab antud fakti Transpordiameti Liiklusregistri väljavõte (väärteotoimik tl 12). Fakti, et Eesti Puu OÜ autojuhil R. K.l 09.03.2021.a kella 11:30 ajal puudus
lg 2 sätestatud nõuetekohane ameti- või täienduskoolitust tunnistus tõendab kohtu hinnangul viimase nimele alles 22.03.2021.a Autosert kompetentskeskuse väljastatud sellekohane tunnistus nr XXXXXXX. Märgitud tõendist nähtub, et R. K. on ajavahemikul 18-21.03.2021.a läbinud kutselise veoautojuhi 35 tunnise täiendkoolituse koodiga 95 (väärteotoimik tl 17). Kohtu hinnangul saab antud tõendit pidada lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks, seda vaatamata sellele, et kohtuliku uurimise käigus menetlusosalised ei pidanud vajalikuks R. K. kohtusse kutsumist ja viimase üle kuulamist, sest eelpool märgitud tõendis sisalduv teave kinnitab ka R. P. kohtus antud ütlusi selle kohta, et temale teadaolevalt R. K. käesolevaks ajahetkeks on koolituse läbinud. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust ka selles, et sõiduk Volvo FE-320, reg nr xxxxx, mida R. K. 09.03.2021.a kella 11:30 ajal Harku Rannamõisa tee 1 km juhtis, kuulus Eesti Puu OÜle, märgitud fakti loeb kohus tõendatuks transpordiameti Liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et sõiduk on liiklusregistris registreeritud Eesti Puu OÜ nimele (väärteotoimik tl 11). Käesolevas väärteoasja menetluse raames on Eesti Puu OÜ juhatuse liige R. P. andnud ütlusi selle kohta, et märgitud kuupäeval, kui R. K. kinni peeti sõidukil peal teise ettevõtte kaup, mida plaaniti transportida klientideni. Oma sellekohaste väidete tõendamiseks on kohtule esitatud, kohtu poolt väärteoasja materjalide juurde lisatud ja kohtuliku uurimise käigus uuritud Xxx OÜ kahe saatelehe nr xxxxxxxx ja nr xxxxxxxx koopiad (kohtutoimik tl 25-26). Märgitud tõenditest nähtub, et kaup, milline sõidukil oli, kuulus Xxx OÜ-le ning Eesti Puu OÜ autojuht oli transportimas kaupa arvetel märgitud klientideni. Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse selle 8 kohta, et R. K. tegutses Eesti Puu OÜ huvides, sh R. P. juhtimisel ja teadmisel antud fakti on viimane ka kohtus ise kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks
lg 1 väärteokoosseisus välja toodud objektiivsete asjaolude esinemise antud kaasuses s.t auto omanik lubas täiendkoolitust mitteläbinud autojuhi autovedu teostama. Samuti on Eesti Puu OÜ-e etteheidetud seda, et 09.03.2021.a juriidiline isik oma juhatuse liikme R. P. kaudu võimaldas ettevõtte autojuhti R. K.t veoautot juhtima teekasutustasu tasumata. Antud hetkel ei ole vaidlust tekkinud selles, et 09.03.2021.a , kui Eesti Puu OÜ autojuht R. K. kella 11:30 ajal politsei poolt kinni peeti, oli Eesti Puu OÜ-l tasumata teekasutustasu. Märgitud fakti on kinnitanud R. P. kui Eesti Puu OÜ juhatuse liige kohtus ise ning viimase poolt avaldatud sellekohast selgitust kohtu hinnangul toetab veel käesoleva väärteoasja materjalide juurde lisatud väljavõte teekasutustasu tasumata jätmise kohta (väärteotoimik tl 9). Nii nähtub, märgitud tõendist, et 09.03.2021.a kella 11:32 ajal olid sõiduki EE xxxxx teekasutustasu tasumata. LS § 1901 lg 1 teekasutustasu on rahaline kohustus, mille tasumine annab isikule õiguse kasutada LS §-s 1902 nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul. LS § 1904 lg 1 kohaselt teekasutustasu tasumise kohustus on veoauto omanikul. Kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus vastutaval kasutajal. Käesoleval hetkel nähtub kohtule esitatud tõenditest, et veoauto reg nr xxxxx omanik on Eesti Puu OÜ, vastutavat kasutajat märatud ei ole. Märgitu tähendab, et teekasutustasu tasumise kohustus oli Eesti Puu OÜ-l. Eesti Puu juhatuse liige R. P. on kohtus andnud detailseid ütlusi selle kohta, mismoodi käib nende ettevõttes maksude ja tasude tasumine, samuti on ta kinnitanud, et tegemist on olnud nende endi tähelepanematusega, et teekasutustasu jäi maksmata. Rikkumine kõrvaldati koheselt, kui sellest teada saadi. Kohtu hinnangul R. P. sellekohaseid ütlusi kinnitab Transpordiameti väljastatud arve ning tellimuse nr 12501721 koopia, millistest tõendites sisalduvast teabest nähtub, et Eesti Puu OÜ sõiduki EE xxxxx eest on perioodi 09.03.2021.a kell 11:48 kuni 07.06.2021.a kella 11:47 eest tasutud 175.- eurot teekasutustasu. (väärteotoimik tl 18-19) Eelpool märgitud tõendites sisalduva teabe pinnal saab jõuda järeldusele selles, et kohtuvälise menetleja poolt Eesti Puu OÜ-le LS § 1904 lg 1 nõuete rikkumise etteheitmine ning LS § 2616 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdistuse esitamine on põhjendatud ning kiirmenetluse otsuses teokirjelduses välja toodud asjaolud tuvastamist leidnud. Võttes arvesse teadmist, et veoauto registrinumbriga xxxxx kuulus ja kuulub Eesti Puu OÜ-le, siis oli ka viimane kohustatud isikuks, kes peab teekasutustasu LS § 1904 lg 1 märgitud veoauto omanikuna tasuma. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks kõik LS § 2616 väärteokoosseisus esinevad objektiivsed tunnused. Käesoleval hetkel heidetakse Eesti Puu OÜ-le ette ka KarS § 372 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemist ja nimelt heidetakse Eesti Puu OÜ-le ette seda, et ettevõtte juhatuse liige R. P. teadlikult tegutses juriidilise isiku huvides, korraldas tasulist veosevedu ilma nõutava tegevusloata. Antud hetkel on tekkinud vaidlus selles, kas Eesti Puu OÜ tegevuses esinevad üldse KarS § 372 lg 3 väärteokoosseisule vastavad tunnused s.t, kas Eesti Puu OÜ oli kohustatud veosevedu korraldades omama tegevusluba ja isegi, kui oli, siis kas ei tuleks menetlusaluse isiku tegu kvalifitseerida
53 järgi. Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk kohtule esitatud, kaebuse juurde lisatud eäriregistri väljavõtetest nähtub, et Eesti Puu OÜ tegevusalaks on 2020.a registreeritud muude puidutöötlemissaaduste tootmine sh hakkepuit, puitvill jms, küttepuude tootmine, tahkekütuse hulgimüük, 2019.a ka sõiduautode ja väikebusside (täismahuga alla 3,5 t) müük (kohtutoimik tl 5-6). 9 Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel vaidlust selles, et 09.03.21.a kui Eesti Puu OÜ –le kuuluv veoauto kinni peeti, siis oli peal ka Eesti Puu OÜ-le mittekuuluv kaup ja nimelt Xxx OÜ kaup, milline pidi jõudma vastavalt Xxx OÜ väljastatud saatelehtede nr xxxxxxxx ja xxxxxxxx xxx xx, xxx küla, xxx vald ja xxx xx, xxx, xxx vald (kohtutoimik tl 25-26). Kohus loeb märgitud saatelehtede koopiaid usaldusväärseteks tõenditeks, sest nendes sisalduv teave haakub ka Eesti Puu OÜ juhatuse liikme R. P. kohtus antud selgitustega selle kohta, et nemad lisaks oma kauba laiali veole võtavad mõnikord peale ka rentnikute aluseid (kohtutoimik 24.04.21.a kohtuistungi protokoll tl 20-21). Kohtu hinnangul saab Eesti Puu OÜ tegevust vaadelda kui
lg 2 p 1 kirjeldatud autovedu s.o veose kohale toimetamine auto või autorongiga ja selle veoga seotud tühisõitu. Kohtu hinnangul on Eesti Puu OÜ sellise tegevuse korraldamiseks vaja tegevusluba, mis aga viimasel 09.03.2021.a puudus, seda kinnitavad Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumi andmebaasi väljatrükid (väärteotoimik tl 5-8).
lg 1 kohaselt tegevusloata võib korraldada tasulist veosevedu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõikes 5, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2 lõikes on ammendav loetelu sellistest riigisisestest tasulistest veosevedudest, mida võib korraldada tegevusloata, kuid Eesti Puu OÜ juhatuse liikme R. P. kohtus selgitatu ettevõtte igapäevase majandustegevuse osas märgitu alla ei kvalifitseeru. Kohus nõustub kaebuse esitaja esindaja poolt kaebuses märgituga selles, et Eesti Puu OÜ on metsandusettevõte, kes veab klientidele laiali enda pakutavat toodangut. Kohus märgitus ei kahtle, kuid antud juhul, täpsemalt 09.03.210.a kella 11:30 vedas Eesti Puu OÜ laiali ka tema ettevõttele mitte kuuluvat kaupa, millise vedamiseks oleks ettevõte pidanud taotlema tegevusluba. Kohtuvälise menetleja poolt kohtu tähelepanu pööramine eelpool märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse artikli 1 lg 5-le on asjakohane ja põhjendatud, sest märgitud määruses on fikseeritud ka rahvusvaheliste ja riigisiseste veosevedude korral tegevuslubade vabastuse tingimused. Nii nähtub kõne all oleva määruse artiklist 1 lg 5, et ühenduse tegevusluba ei ole nõutav järgmiste rahvusvaheliste ja riigisiseste veosevedude korral ja nimelt: postivedu universaalteenusena; kahjustatud või rikkis sõidukite vedu; veosevedu mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3,5 tonni; veosevedu mootorsõidukitega, kui järgmised tingimused on täidetud: veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud; reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks; sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad; veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiviga 2006/1/EÜ (ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol). Selle punkti sätet ei kohaldata asendussõiduki kasutamise suhtes juhul, kui harilikult kasutatav sõiduk on lühiajaliselt rikkis; selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala. meditsiinitoodete, -aparaatide, -seadmete ja muude arstiabiks vajalike veoste vedu hädaolukorras, eelkõige looduskatastroofide korral. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud fakt, et Eesti Puu OÜ vedas kiirmenetluse otsuses märgitud väärteo toimepanemise ajal ja kohas temale mitte kuuluvat kaupa s.t veos ei olnud ettevõtte omand, tehes seda sõidukiga, millise täismass ületas 3,5 tonni tegemist ei olnud ettevõtte lisategevusala, märgitust tulenevalt Eesti Puu OÜ rikkus
Kohus ei pea asjakohaseks ja põhjendatuks kaebuse esitaja väidet selle kohta, et kohtuvälisel menetlejale ei olnud õigus Eesti Puu OÜ –lt õigus nõuda tasulise veoseveo tegevusluba seetõttu, et Eesti Puu OÜ sõidukit juhtinud R. K. peatati ettevõtte asukohast Veerme 28 vähem kui 4 km 10 kaugusel ehk 50 km raadiuses kinni. Kohtu hinnangul oleks see õige olnud sellisel juhul, kui Eesti Puu OÜ oleks vedanud enda ettevõttele kuuluvat toodangut. Märgitust tulenevalt ei saa rääkida
lg 2 p 3 sätestatud erandi kohaldamisest, et tegevusloata võib korraldada ja teostada tasulist veosevedu puidutööstusettevõtja kütte- või hakkpuidu vedu ostja või töötleja juurde 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub puidutööstusettevõtja tegevuskoht. Käesolevas kaarsuses on kaebuse esitaja Eesti Puu OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk taotlenud kohtuliku uurimise käigus analüüsida, et juhul, kui kohus leiab, et Eesti Puu OÜ-l oleks pidanud 09.02.2021.a olema veoseveo tegevusluba, kas siis viimasele etteheidetud tegu ei tuleks kvalifitseerida
Märgitud paragrahvi kohaselt nähakse ette väärteo vastutus tasulise veoseveo korraldamise eest tegevusloa ärakirjata ja peatatud kehtivusega ärakirjaga. Teokirjelduse kohaselt tasulise veoseveo korraldamise eest veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja poolt tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselts märgitud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt Eesti Puu OÜ suhtes kohaldatud KarS § 372 lg 3 on põhjendatud ja õige. Kohus tõdeb, et vaadates nii KarS § 372 lg 1 kui ka
lg 1 välja toodud teokirjeldusi, siis võib esmalt jääda mulje, et tegemist on tegevusloata majandustegevusse sekkumise väärteokoosseisudega, millised on omavahel üld – ja erinormi suhtes.
lg 1 nähakse ette väärteovastutus tasulise veoseveo korraldamise eest auto omaniku või valdaja poolt tegevusloa ärakirjata. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et tegevusloa ärakiri on dokument, mis antakse välja ning milline tõendab tegevusloa omaja õigust korraldada ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist autovedu. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et tegevusloa ärakirja puudumine ei tähenda veel seda, et ettevõttel ei ole õigust tasulist veosevedu korraldada valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Käesolevas kaasuses on tuvastamist leidnud fakt, et Eesti Puu OÜ-l, kuid vedajal puudus tasulise veoseveo korraldamiseks tegevusluba, millisest tulenevalt on tingitud ka viimasele etteheidetud väärteo kvalifitseerimine KarS § 372 lg 3 järgi. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu. Juriidiline isik vastutab siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Samuti saab juriidilist isikut karistada juhul, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 ja LS § 1904 lg 1 nõuete rikkumise s.o
S § 372 lg 3 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise. Kohus asub seisukohale, et R. P. juhatusel liikmena oleks pidanud kohusetundliku ettevõtte juhina veenduma, et tema töötaja omaks tööd tehes kehtivat ameti ja täiendkoolituse tunnistust. Vaatamata sellele, et ettevõttes oli raamatupidaja ülesandeks tasuda ettevõtte teekasutustasu, oleks Eesti Puu OÜ juhatuse liige kohusetundliku suhtumise korral kontrollima, kas raamatupidamine ka pandud kohustusi täidab, mitte üksnes lootma, et kõik vajalikud tasud või maksud on ettevõtte eest tasutud ning samuti on viimane ettevõtte juhina suhtunud hooletult korraldamaks tasulist veosevedu selleks seaduses nõutud viisil. Märgitust tulenevalt loeb kohus Eesti Puu OÜ etteheidetud väärtegudes viimase poolt subjektiivse külje tuvastatuks. Kohus peab asjakohaseks Eesti Puu OÜ kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk taotlust, lõpetada menetlusaluse isiku suhtes alustatud väärteomenetlus
§de 69 lg 2 ja § 2616 lg 2 osas otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu hinnangul märgitud taotlus on põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-91-13, p 15). Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü
ja § 2616 lg 2 väärtegude toimepanemisel on olnud väike, hooletu suhtumine
Kohus hindab positiivseks asjaolu, et Eesti Puu OÜ saades teada, et on hooletult suhtunud õiguskorda asus koheselt oma suhtumist toimepandusse muutma, tasudes ära teekasutustasu ning saates oma autojuhi R. K. ameti – ja täiendkoolitusele, milline käesolevaks hetkeks on isikul läbitud. Kohtu hinnangul kirjeldatud menetlusaluse isiku suhtumine näitab viimase siirast kahetsust toimepandusse ning märgitust tulenevalt peab kohus võimalikuks ka väärteomenetluse eelpool välja toodud väärteokoosseisudes lõpetada. Märgitu osas kohtu hinnangul puudub ka avalik menetlushuvi, sest kohus on veendumusel, et märgitud väärteomenetlus on menetlusaluse isiku pannud piisavalt ebameeldivasse olukorda ning kohtul puudub alus arvata, et viimane paneks tulevikus samalaadset väärtegu(sid) toime. 12 Käesoleval hetkel on kohus andnud hinnangu menetlusalusel isiku süü suurusele ning võtnud arvesse väärteo toimepanemise tehiolusid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 30 lg 1 p 1 peab kohus võimalikuks ja lõpetab Eesti Puu OÜ suhtes väärteomenetluse Autoveoseaduse § 69 lg 2 järgi ja Liiklusseaduse 2616 lg 2 järgi otstarbekuse kaalutlusel. Vaatamata sellele, et kohus pidas võimalikuks Eesti Puu OÜ suhtes lõpetada osaliselt väärteomenetluse, ei pea kohus asjakohaseks lõpetada menetlusaluse isiku suhtes alustatud väärteomenetlust KarS § 372 lg 3 süüdistuses või kvalifitseerida viimasele etteheidetud tegu
Tuginedes eelpool välja toodud motiividele, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt Eesti Puu OÜ-le etteheidetud väärtegu, milline on siis kvalifitseeritud KarS § 372 lg 3 järgi on õige, väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tõendamist leidnud, kohtuväline menetleja menetlusõigusnorme rikkunud ei ole, milline tegevus võiks kaasa tuua menetlusaluse isiku suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetamise. KarS § 372 lg 3 kohaselt majandustegevuse s.t tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav, karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel võtab kohus arvesse teadmist, et menetlusalust isikut ei ole varem väärteokorras karistatud (isikul karistusregistri andmete kohaselt kehtivad karistused puuduvad) ja ka seda, et ettevõtte suhtus toimepandusse kriitiliselt ning kahetses toimepandut, andes detailseid selgitusi selle kohta, mis asjaolude selline olukord tekkis, siis peab kohus võimalikuks oluliselt vähendada viimasele kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista isikule karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, s.o summas 1500.- eurot. Eesti Puu OÜ kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk on esitanud taotluse mõista riigilt välja Eesti Puu OÜ kasuks menetlusega tekkinud kuludest 1072,50.- eurost 20 %. Arved on esitatud Eesti Puu OÜ-le (kohtutoimik tl 27-28). Nähtuvalt kohtule esitatud arvest nr 210331 on õigusabiteenusele kulunud 472,50.- eurot ja arvest nr xxxxx nähtub, et õigusabikuluks on 600.eurot. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.