← Eesti

3-20-61/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 21. september 2021, Tartu 3-20-61 Haldusasi A.S. kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimald

). Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud taotluses palunud määrata temale riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, kirjeldades vaidluse asjaolusid ja viidates haldusasjale nr 3-20-

  1. Tuginedes HKMS § 2 lõike 4 ls-le 2, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest ning arvestades kohtuasja menetluse käiku, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
  2. augusti
  3. a otsuse vaidlustamiseks, s.o apellatsioonkaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks apellatsioonimenetluses Tartu Ringkonnakohtus (

§ 4lg 3 p-d 5 ja 8).

6.

§ 7

sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

§ 7

lg 1 p-i 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. 7. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb

§ 7lõike 1 p-des 1 ja 12 nimetatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

A.S. taotleb riigi õigusabi halduskohtu

  1. augusti
  2. a otsuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega kaebaja taotlusest asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et kaebaja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja esitas halduskohtule piisavalt põhjaliku kaebuse ja kaebuse täpsustuse, mistõttu on kohtule arusaadavalt selgitatud probleemi olemust ja kaebaja seisukohti. Kaebaja on esitanud kohtule korduvalt täiendavaid seisukohti koos asjakohaste tõenditega. Samuti on kohtueelse menetluse käigus kaebaja esitanud vanglale arusaadava sisu ja taotlusega dokumendid. Selleks, et väljendada oma rahulolematust halduskohtu otsuse osas, ei ole vajalik 2 omada õigusalast haridust. Kaebajal on varasemast ajast kogemus kohtuga suhtlemisel ja kohtus enda õiguste kaitsmisel. Halduskohtu
  3. augusti
  4. a otsuses on halduskohus põhjalikult ja detailselt selgitanud asjassepuutuvaid menetlusnorme ja enda seisukohti ning põhjendusi. Kaebaja esitatud seisukohtade põhjal tema teadmisi arvestades ei tohiks olla halduskohtu otsusest arusaamine ja apellatsioonkaebuse koostamine raske. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja suuteline iseseisvalt esitama oma seisukohad ja argumendid, miks halduskohtu lahend ei ole tema arvates õige. Lisaks ei ole tegemist keerulise õigusliku vaidlusega, mille menetlemisel apellatsiooniastmes oleks vajalik, et kaebajat esindaks õigusteadmistega isik. Asjaolu, et kaebaja soovib aega ja ressurssi säästvat menetlust esindaja abil, ei ole riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluse rahuldamise aluseks.
  5. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.
  6. Kaebaja algatatud vaidlus on seotud sellega, et kaebaja soovib saada enda kasutusse jalanõusid, mis on tal olemas, kuid asuvad väljaspool vanglat. Kaebaja sõnul on tegemist ortopeediliste jalanõudega, mida tal on tervise kaitseks vaja kanda. Samuti ei lasta kaebajat olenevalt ilmastikuoludest praegu kasutatavate jalanõudega värske õhu kätte jalutama. Halduskohus jättis A.S. kaebuse rahuldamata.
  7. Eeltoodud asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul A.S. suutnud iseseisvalt enda seisukohad ja põhjendused halduskohtule arusaadavaks teha ning puudub alus arvata, et ta ei suuda oma seisukohti esitada apellatsioonkaebuse vormis ringkonnakohtule. Kuigi jalanõude, eriti ortopeediliste jalanõude, hinnaskaala võib olla erinev, oleks praeguse vaidluse menetlemisel kaebajale tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale konkreetsete jalanõude väljastamist ja saatmist, samuti on tal võimalus soetada jalanõusid vanglas asuva kaupluse vahendusel. Vastustajale teadaolevalt soovib kaebaja saada väljastpoolt vanglat tavalisi spordijalatseid. Vangla pakutud spetsiaalsetest ortopeedilistest sisetaldadest on kaebaja keeldunud.
  8. Seega puudub vajadus määrata kaebajale esindajaks riigipoolne õigusteadmistega isik. Samuti ei ole A.S. riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et ta ei ole enam apellatsioonimenetluses võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja väide, et tema vajadust jalatsite soetamiseks ei soovita mõista ning ta vajab tervisele vastavaid jalanõusid, ei ole eelnevalt väljatoodud asjaolude alusel piisavad riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et A.S.le riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas ei ole põhjendatud ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta

§ 7lg 1 p-de 1 ja 12 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.