← Eesti

2-20-127963/15

Obsah (4)§ 271§ 278§ 279§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10. mai 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-127963 Tsiviilasi O

) § 143 lg 2 alusel tühine, kuna see ei sisalda käendaja vastutuse maksimumsummat.

  1. Hageja märgib oma 27.10.2020 menetlusdokumendis (dtl 97-99), et kostja poolt nimetatud arvestuses on ebaõigesti märgitud arvete nr 157 ja 161 summa, arve nr 171 summa puudub (märgitud Xx) ja arvestusest on puudu arve nr
  2. Tegelikkuses on Hageja esitanud Kostjale I arveid kokku summas 12 812.34 eurot, Kostja I on tasunud Hagejale kokku 8327.96 eurot, mis teeb määramiste ja laekumiste vaheks 4484.38 eurot (arvestus dtl 100). Kuivõrd viimased Kostjale I esitatud arved sisaldavad ka viiviseid, moodustab Kostja I põhivõlg eelnimetatud määramiste ja laekumiste vahest 3460.85 eurot. Kostja I poolt tasutud tagatisraha (ühe kuu üürisumma ulatuses) on Hageja arvestanud Kostja poolt ruumi tagastamisega viivitatud 3

(9)Tsiviilasi nr 2-20-127963 leppetrahvi katteks (vastavalt Lepingu punkti 8.2 teisele lausele kohustus Kostja I üürnikuna ruumide mitteõigeaegse vabastamise korral tasuma Hagejale kui üürileandjale leppetrahvi 65 eurot iga ruumide tagastamisega viivitatud päeva eest). Hageja esitas teate üürilepingu ülesöelduks lugemise kohta ja nõude ruumi vabastamiseks, sh teate alates 20.06.2020 Lepingu punkti 8.2 alusel leppetrahvi nõudmise kohta Kostjale I 22.06.2020 (dtl 102-103). Lepingu alusel Hageja poolt Kostja I kasutusse antav ruum ja maa-ala määratleti Lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil. Viidatud plaanil ei ole näidatud ega Lepingus mingilgi moel sätestatud, et Kostja I kasutusse antud ruumil on tagatud juurdepääs üle kolmandale isikule kuuluva kinnistu. 17.04.2020 teatas naaberkinnistu omanikuks olev Reiden AS e-kirjaga (dtl 104), et seoses üleminekuga tehnilisele valvele suletakse OÜ-le Simplast Profiil läbipääs Paide mnt 9 ja Reideni 3 kinnistu kaudu peale piirdeaia valmimist. Nimetatud piirdeaed valmis
  1. a aprilli lõpus/mai alguses. Piirdeaia valmimise ajaks oli Hageja taganud Reideni tn 5 kinnistule, sh Kostjale I kui nimetatud kinnistul asuva ruumi üürnikule, juurdepääsu kinnistule Reideni tn 1 kinnistu kaudu (dtl 105-106). Arvestades eeltoodut ei päde Kostjate väide, mille kohaselt ehitati naaberkinnistule aed märtsis
  2. Lisaks eeltoodule on väär Kostjate väide, mille kohaselt ei olnud uus juurdepääs üüri esemeks olnud ruumi sihtotstarbeliseks kasutamiseks enam kasutatav – pärast naaberkinnistu territooriumi sulgemist jätkas Kostja I oma tavapärast majandustegevust (02.06.2020 fotod Kostja I majandustegevusega seotud haagisest, dtl 107 ja 108; 22.06.2020 foto Kostja I majandustegevusega seotud haagisest, dtl 109). Hageja märgib, et Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks või millelt nähtuks, et uus juurdepääs takistas Kostjal I ruumi sihipärast kasutamist. Arvestades eeltoodut on põhjendamatud ja ebaõiged Kostjate väited selle kohta, et alates märtsist 2020 oli Kostja I õigustatud keelduma üüri tasumisest.
  3. Kostjad märgivad oma 24.11.2020 seisukohas (dtl 116-119), et üüri eseme kasutamise võimatus seoses aia ehitamise ja juurdepääsutee muutusega seisnes mitte tee kui sellise olemasolus, puudumises või asendamises, vaid selles, et uue tee kaudu oli küll võimalik liikuda üüri esemeks olevate töökoja ruumideni, kuid peale OÜ-le Simplast Profiil piirdeaia püstitamisega läbipääsu sulgemist Paide mnt 9 ja Reideni 3 kinnistu kaudu ei olnud enam võimalik treilerite manööverdamine üüri esemeks olevasse töökotta. Manööverdamist takistas endist juurdepäästeed sulgev aed. Kostja I majandustegevus üüripinnal seisnes veokite ja treilerite ehitamises ja remondis, mille tavaline pikkus on 13,5 meetrit. Püstitatud aed tegi võimatuks treileri manööverdamise töökotta. Asjaolu, et treileriga oli võimalik liigelda töökojani, ei ole antud asjas asjakohane vastuväide. Nimelt treilerite remont toimus üüri esemeks olevas töökojas. Kui enne oli võimalik manööverdada töökotta, tagurdades Paide mnt 9 kinnistule, kuid Paide mnt kinnistu piirdeaiaga sulgemise tõttu ei ole see enam võimalik. See tingis olukorra, et üüri esemeks olevad töökoja ruumid ei olnud Kostja I poolt enam sihtotstarbeliselt kasutatavad. Muuhulgas on Kostja 1 pöördunud hageja poole oma 22.05.2020 e-kirjas (dtl 120, tõlge dtl 139-140), kus kostja on hagejale ruumide kasutamise takistust selgitanud. Kirjale on lisatud illustreeritud fotod (dtl 121-122, tõlge dtl 141), kus Kostja 1 on skemaatiliselt selgitanud, et treileriga töökotta manööverdamine ei ole enam võimalik. Hageja ei ole kostja I e-kirjale sisulisi vastuväiteid esitanud, vaid ainult küsinud, mis summaga kostja lepib. Kostjad esitasid kohtule fotod (dtl 124-134), tõendamaks, et treilerite remont toimus üüri esemeks olevates töökojas sees, kus asuvad ka remondi tegemiseks vajalikud sisseseaded ja seadmed, mitte töökojaesisel parkimisplatsil. Hageja poolt tõendina esitatud fotod ei ole asjakohased, sest need kajastavad parkimist töökoja ees, kuid ei tõenda seda et nende sõidukitega oleks olnud võimalik töökotta sisse manööverdada. Fotod ei tõenda seda, et Kostja sai pärast tee sulgemist oma majandustegevusega jätkata. Hageja poolt esitatud foto on tehtud mitte seoses töökojas töötamise ja selle kasutamisega, vaid seoses Kostja 1 üüri esemelt välja 4
(9)Tsiviilasi nr 2-20-127963 kolimisega. Tegemist oli kolimisel kasutatud treileriga, kuhu laoti ära vedamiseks peale Kostja 1 üüripinnal paiknenud vara ning selleks puudus vajadus ruumidesse sisse manööverdada. Kostjad esitasid OÜ P-Trucks arvamuse koos seda selgitava joonisega (dtl 152-153) - selle kohta, et uue tee kaudu oli küll võimalik liikuda üüri esemeks olevate töökoja ruumideni, kuid peale OÜ-le Simplast Profiil piirdeaia püstitamisega läbipääsu sulgemist Paide mnt 9 ja Reideni 3 kinnistu kaudu ei olnud enam võimalik treilerite manööverdamine üüri esemeks olevasse töökotta. Manööverdamist takistas endist juurdepääsuteed sulgev aed.
  1. Hageja märgib oma 15.04.2021 seisukohas (dtl 158-162), et üürilepingu ese määratleti üürilepingu punktis 2.
  2. Sealhulgas on märgitud, et ruumi paiknemine on tähistatud Lepingu lisas nr 1 oleval ruumide plaanil punase joonega piiritletud alana. Lisaks üürilepingu esemeks olevale ruumile oli Kostjal I üürilepingu punkti 2.
  3. kohaselt õigus kasutada oma ja klientide sõidukite parkimiseks sõidukeid lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil sinise joonega alal. Üürilepingust ega üürilepingu lisaks nr 1 olevalt plaanilt ei nähtu mingilgi moel, et lepingu kohaselt ja alusel oli Kostjal I õigus kasutada naaberkinnistut (Reideni tn 1) üürilepingu esemeks olevate ruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Seejuures on lepingu lisaks nr 1 plaanilt nähtavad kinnistu piirid (sh plaanile kantud mõõdud) ehk üürilepingu sõlmimisel pidi Kostja I aru saama, milliste ruumiliste piiridega tuleb Kostjal I arvestada ruumide kasutamisel. Kostjal I ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et üürilepingu sõlmimisega tekib tal õigus naaberkinnistu kasutamiseks. Juhul, kui Kostja I sõlmis üürilepingu arvestusega, et ta kasutab ruumide kasutamiseks mh naaberkinnistut (st sõidukite ja/või haagiste töökotta manööverdamiseks), tegi Kostja I seda omal riisikol. Pärast üürilepingu esemeks oleva ruumi kasutamisele asumist asus Kostja I omavoliliselt kasutama naaberkinnistut muu hulgas oma sõidukite parkimiseks. Naaberkinnistul (Reideni tn 1) sõidukite parkimise eest esitas naaberkinnistu omanik arve Hagejale (2 parkimiskohta, 40 eurot + km/parkimiskoht, s.o kokku 80 EUR+km) ning Hageja esitas vastava tasunõude igakuuliselt (kuni
  4. a aprillikuuni arvestatuna) edasi Kostjale I. Alates
  5. a maikuust võimaldas Hageja Kostja I soovil Kostjale I täiendavad parkimiskohad
(4)Reideni tn 5 kinnistul (kasutustasu 40 eurot + km/parkimiskoht) (04.06.2020 e-kiri, dtl 170-171). Hageja märgib, et sai naaberkinnistu omaniku poolt piirdeaia rajamisest teada 17.04.2020, millisel kuupäeval edastas naaberkinnistu omanik Reiden AS Hagejale e-kirja teel teate senise juurdepääsu sulgemisest. Kostjad ei ole tõendanud, et AS Reiden oleks Hagejat piirdeaia rajamisest teavitanud enne 17.04.2020 (sh enne üürilepingu sõlmimist). Kostja I poolt esitatud skemaatiline joonis on ebaõige joonisel toodud mõõtude osas. Hageja esitab täiendava tõendina (drooni)fotod, millele on kantud tegelikud mõõdud (dtl 167-168). Nimetatud fotodelt nähtub, et hoone otsaküljes on aia tegelik pikkus 4,6 m (Kostja I skeemil 3
  1. m)ning hoovipoolses küljes on hoone ja piirdeaia vahe 14 m (Kostja I joonisel 11 m). Hoone laius on 12,84 m (Kostja I joonisel 11
  2. m)ning ukse ja otsaseina vaheline kaugus 5,2 m (Kostja I joonisel 4 m). Hageja märgib, et tegelikkuses tegeles Kostja I kuni 13,5 meetriste veokite ja haagiste remondi ja ehitusega, s.t Kostja I ehitas ja remontis ka lühemaid sõidukeid. Eeltoodu nähtub muu hulgas nii kostjate esitatud fotodelt kui ka Kostja I 22.05.2020 e-kirjast („… nii et me saame kasutada töökoda ainult väikeste treilerite jaoks…“). Kostjad ei ole tõendanud, milliste mõõtudega sõidukeid Kostja I tegelikkuses ehitas ja remontis ja/või et pärast piirdeaia rajamist oleks Kostjal I olnud tellimusi sellises mõõdus sõidukite ehitamiseks ja/või remontimiseks, milliste manööverdamine töökotta ei olnud võimalik. Kostjate poolt koos 24.11.2020 seisukohaga esitatud fotolt failinimega RW.1 nähtub, et 27.04.2020 on üürilepingu esemeks olnud ruumis olnud sees haagisega kallur. Hagejale ei ole teada fotolt nähtuva kalluri ja selle haagise mõõdud, kuid fotolt nähtuvalt oli üürilepingu ese vähemalt 27.04.2020 sihtotstarbeliselt kasutatav. Samas on oluline rõhutada, et hagiga hõlmatud võlgnevus tekkis Kostjal I juba veebruaris 2020 ehk 3 kuud enne piirdeaia rajamist. 5
(9)Tsiviilasi nr 2-20-127963 Kostjate esitatud OÜ P-Trucks arvamusest ei nähtu, millistele alusandmetele (kohapealne vaatlus, Kostjate poolt esitatud andmed) tuginedes on arvamuse andja oma arvamuse kujundanud. Lisaks, arvamusel viidatud direktiiv reguleerib teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmeid ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismassi. Viidatud direktiivi lisa 1 punkti 1.5 kohaselt mootorsõiduki või liikuva liidendsõidukiga peab olema võimalik teha täispööret pöörderibal, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius 5,30 m. Seega kajastab arvamus sisuliselt direktiivi alusel konkreetsele siseriiklikus või rahvusvahelises liikluses osalevale mootorsõidukile määratud karakteristikuid pöörderibal täispöörde tegemiseks. Nimetatud karakteristikute alusel ei saa teha järeldusi ega hinnata seda, milliseid sõidukeid on/oli võimalik manööverdada vaidlusalusesse üürilepingu esemeks olnud ruumi/töökotta. Hageja avaldab seoses kostja I 22.05.2020 e-kirjaga, et e-kirjavahetusest nähtuvalt edastas Hageja 19.05.2020 Kostjale I meeldetuletuse tasumata arvete ja võla kohta. Vastuseks Hageja e-kirjale teatas Kostja, et lõppsumma on vale ning viitas sellele, et piirdeaia rajamisest tulenevalt ei ole enam võimalik töökotta pikemaid sõidukeid ajada. Arvestades, et Kostjal I oli Hageja ees juba pikaajaline võlg (tasumata kokku nelja kuu eest esitatud arved), ei laskunud Hageja Kostjaga I diskussiooni seoses naaberkinnistu omaniku poolt rajatud piirdeaiaga, vaid palus Kostjal I teatada, milline on siis tema arvates õige võlasumma. Hageja on andnud Kostjale I üle lepingutingimustele vastava ruumi. Kostja I kasutusse antud ruum ja selle juurde kuuluv parkimisala on tähistatud lepingu lisaks oleval plaanil, millelt nähtuvad muu hulgas Reideni tn 5 kinnistu piirid (sh piir Kostja 1 kasutusse antava ruumi ees). Naaberkinnistu omaniku poolt oma kinnistu piirdeaia piiramist ei saa lugeda Hageja ja Kostja I vahel sõlmitud üürilepingu ajal tekkinud üürilepingu eseme puuduseks, kuivõrd poolte vahel sõlmitud leping ei andnud Kostjale I õigust naaberkinnistu kasutamiseks. Isegi kui piirdeaed takistas Kostjal I 13,5 m sõidukite ehitamist ja remontimist, ei takistanud see väiksemate sõidukite ja haagiste remontimist. Seega, kui hüpoteetiliselt oleks Kostjal I olnud osaliselt ruumi sihtotstarbeline kasutamine takistatud, oleks Kostja I pidanud tõendama, et tal on täita tellimusi, milliste teostamine piirdeaia rajamisega seoses on piiratud (s.t tellimused selliste sõidukite osas, mille manööverdamist töökotta piirdeaed segab). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 7. Võla suurus. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja 1 sõlmisid 18.12.2018 äriruumi üürilepingu

§ 271

ja § 272 lg 1 mõttes, mis hageja poolt alates 19.06.2020 seoses üüri- ja kõrvalkulude võlgnevusega üles öeldi. Kostjad on oma kirjalikus vastuses vaidlustanud võlgnevuse suuruse, mis kohtu hinnangul on aga hageja 27.10.2020 menetlusdokumendis veenvalt ümber lükatud. Hageja on esitanud arvestuse lepingu kehtivuse perioodil esitatud arvete summade ja kostjapoolsete tasumiste kohta (dtl 100), kusjuures tasumised kattuvad täielikult kostjate enda poolt esiletoodud andmetega – konto väljavõtted dtl 91-92). Kohus nõustub hagejaga, et kostjate arvestus võla osas (dtl 93) tugineb ebaõigetel andmetel, kuivõrd ei sisalda nt augusti 2019 ja juuni 2020 (dtl 64) kohta esitatud arvet, lisaks on arvete nr 157 ja 161 summad valesti märgitud (õiged summad on esitanud hageja, kostjate endipoolne tasumine on just hageja esitatud summades). Seega on hageja tõendanud kostja I 6

(9)Tsiviilasi nr 2-20-127963 tegelikku võlgnevust üürilepingu lõppemise aja seisuga põhivõla summas 3460.85 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 2611.18 eurot (arvestus hagi p 1.10., vastuväiteid arvestusele ei ole esitatud). Vaidlus puudub selles, et lepingu p 3.
  1. järgseks viivisemääraks on 0,5% päevas. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue hagi esitamise päeva seisuga 6072.03 euro osas ning edasi arvutatuna viivise nõudes 0,5% päevas põhinõudelt 3460.85 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivise nõudes mitte enam kui põhinõude suuruseni. Selline nõue vastab ka TsMS § 367 mõttele ja Riigikohtu praktikale. Kostjate viide tagatisena tasutud 405 euro tasumisele on küll õige, kuid hageja on selgitanud nii kohtumenetluses kui 22.06.2020 kirjas kostjale I (dtl 102-103), et kasutab nimetatud summat leppetrahvi katteks summas 65 eurot päevas lepingu p 8.
  2. alusel, kuna üürile antud ruume ei vabastatud tähtaegselt ehk 19.06.
  3. Vaidlust leppetrahvi kohaldamise osas või väidet ruumide varasema tagastamise kohta ei ole kostjad tõstatanud.
  4. Asja lepingujärgse kasutamise võimalus. Kostjate teiseks ja peamiseks vastuväiteks on asjaolu, et väidetavalt ei saanud kostja I alates märtsist 2020 enam lepingu esemeks olevaid ruume sihtotstarbeliselt kasutada. Kohus leiab, et kõnealune väide ei ole menetluses tõendamist leidnud, ja isegi kui see nii olnuks (vt allpool), ei ole kostja I käitunud oma õiguste realiseerimisel üürnikuna seaduse nõuete kohaselt. Esmalt märgib kohus, et asjas puuduvad igasugused andmed selle kohta, nagu oleks varasem ligipääs renditud ruumidele (mis toimus üle Paide mnt 9 ja Reideni 3 kinnistu, vt dtl 105) olnud takistatud enne aprilli lõppu
  5. Puudub tõend Reideni 3 kinnistut piirava aia täpse valmimisaja kohta, kuid eluliselt usutav on hageja väide, et see ei toimunud enne aprilli lõppu – mai algust 2020, kuivõrd juurdepääsu piiramisest teatati AS Reiden poolt 17.04.2020 e-kirjaga, mille kohaselt suletakse juurdepääs „peale piirdeaia valmimist“. Seega ei olnud ka nimetatud kirja kuupäeva seisuga aed valminud. Pooled ei vaidle selles, et hageja tagas uue juurdepääsu üle Reideni 1 kinnistu, milline on esitatud plaanil dtl 105 ka näidatud. Oluline on siinkohal märkida, et selleks ajaks oli kostja I võlgnevuses juba vähemalt kolme arve tasumisega (nr 201, 206 ja 211, vt dtl 103).

§ 278

sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik: 1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule; 2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist; 3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist; 4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule; 5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule. Kui lugeda üürniku 22.05.2020 e-kirja, mis on üldse esimene ja ainus pöördumine hageja poole tekkinud olukorra (väidetavad raskused üürilepingu eseme sihtotstarbelise kasutamisega) lahendamiseks, siis selle sisu on vastavuses just

§ 278p 1 nõudega.

Kõnealuses kirjas märgitakse kostja poolt järgmist: Struktuurilised muudatused seoses töökojale juurdepääsuga. (väga suur probleem). Rentimise põhjus on teada, kommertsveokite pikkusega kuni 13,6 m ehitamine ja remont (semi-treilerid), pikemaid ei ole enam võimalik, isegi mitte lühikesed 7 meetrised treilerid ei saa töökotta ilma kõrvalise abita siseneda. Nii et me saame kasutada töökoda ainult väikeste treilerite jaoks, aga see ei ole meie eesmärk, mistõttu palun ma teil asendada töökoja sissepääsu mõõdud, vastasel juhul peame me otsima uue töökoja. Kuni see „ümberehitamine“ oli teile teada viimased 3 aastat, aga meile sellest ei teada ei antud. me jätame need ümberkolimisega seostud kulud teile. (kui väravat ei asendata). Me samuti peame tühistama planeeritud veokiehituse projekti kuna selline töö ei ole selles muudetud sissepääsuga töökojas võimalik. 7

(9)Tsiviilasi nr 2-20-127963 Kuna hageja vastas kolm päeva hiljem sellele kostja I pöördumisele vaid e-kirjaga „Mis on sinu viimane korrektne summa?“ ja 02.06.2020 saadeti kostjatele juba lepingu ülesütlemise hoiatused (dtl 75-80), pidi kostjaile olema selge, et mingid muud muudatust peale Reideni 1 kaudu uue juurdepääsu loomise ei ole hagejal kavatsust üürilepingu eseme osas ette võtta. Kostja I ei kasutanud seepeale ei õigust leping ise

§ 279lg 1 alusel üles öelda ega esitanud ka avaldust üüri alandamiseks.

Järgmine samm pooltevahelistes suhetes oli kohtule nähtavalt juba lepingu ülesöelduks lugemine 22.06.2020 kirjaga.

§ 279

lg 1 sätestab, et kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. Seega isegi kui üürniku seisukohalt oli senise juurdepääsu võimatus asja sihtotstarbelise kasutamise välistanud või seda oluliselt piiranud, ei saanud ta lihtsalt üüri tasumata jätta, vaid pidi kohaldama vastavaid õiguskaitsevahendeid. Üürilepingu ülesütlemine või üüri alandamine peab väljenduma tahteavalduses, mida aga käesoleval juhul esitatud ei ole. Seetõttu ei oma tähtsust ei vaidlus ega tõendid küsimuses, kas ka tegelikkuses oli Reideni 1 kaudu juurdepääsu puhul tekkinud üürniku jaoks

§ 279lõikes 1 nimetatud olukord.

Järelikult tuleb hagi vähemalt kostja I suhtes rahuldada. 9. Käendaja vastutus. Siinkohal nõustub kohus kostja II käsitlusega ning leiab, et tema vastu ei saa käenduslepingu alusel nõuet rahuldada.

§ 143

lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, kusjuures seadus ega kohtupraktika ei erista käendaja kohta kohalduvaid sätteid olukorras, kus käendajaks on kas kolmas isik või põhivõlgnikuks oleva juriidilise isiku juhatuse liige.

§ 143

lg 2 sätestab sõnaselgelt tarbijakäenduslepingu tühisuse puhuks, kui selles ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Isegi kui lugeda käendusleping hageja ja kostja II vahel lepingu p 8.

  1. vahendusel sõlmituks (s.t ühe allkirjaga sõlmis kostja II kostja I juhatuse liikmena nii üürilepingu kui enda suhtes käenduslepingu), on see tühine eelmärgitud põhjusel. Eraldi käenduslepingut sõlmitud ei ole, rääkimata kokkuleppest kostja II kui käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Seega tuleb tema vastu suunatud haginõue rahuldamata jätta.
  2. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi kostja 1 vastu, jättes sama haginõude kostja 2 vastu rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad seega menetluskulud kostja 1 vastu suunatud nõudes tema kanda ning kostja 2 vastu suunatud nõudes hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosalise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 kohaselt. Hageja menetluskuludena (nimekiri ja arved esitatud 15.04.2021 menetlusdokumendi II osas ja põhjendustega) esitatud riigilõiv 450 eurot ning kulutused õigusabile summas 720 eurot (kokku 9 tunni eest menetlusdokumentide koostamisel) on kohtu hinnangul valdavas osas vajalikud ja põhjendatud. Riigilõivu tasumiseta ei saanuks kohus haginõuet menetleda ja hagimenetluses kolme menetlusdokumendi koostamiseks tehtud ajakulu 8 tundi tunnitasu määraga 80 eurot on mõistlik ja kooskõlas esitatu keerukuse ja mahuga. Õigusabi osutanud esindaja tasule käibemaksu hageja kinnitusel ei lisandu. Vastuväiteid menetluskulude nõudele kostjad ei esitanud. Küll aga ei luba maksekäsu kiirmenetluse sätted, sh TsMS § 4842, määrata menetluskuluks kõnealuses menetluses (v.a riigilõiv) enam kui 20 eurot ja seega ei saa maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise hüvitamisel lähtuda taotletud tunnitasust. Eelneva põhjal on hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses 8

(9)Tsiviilasi nr 2-20-127963 ja sellele järgnenud hagimenetluses 20 + 450 + 8x80= 1110 eurot, milline summa tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. Kostja II menetluskulud ei ole eristatud kostja I omadest (sama esindaja), kuid sisuliselt piisas kostjale II kui üürilepingu pooleks mitteolevale isikule väitest käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma puudumise kohta. Muud väited kostjate esindaja poolt esitatuna on lepingujärgse võla õigsust ja lepingu rikkumist puudutavad, millel puudub otsene seoses kostja II ja mis teenisid üksnes kostja I huve menetluses.

§ 143

viite esiletoomise ja põhjendamise vajalikuks kuluks saab pidada maksimaalselt 1 tundi lepingulise esindaja tööd (viide käenduslepingu tühisusele maksekäsu kiirmenetluse vastuväites ja vähem kui 1 lk teksti kostjate kirjaliku vastuse p 3 juures). Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 90 eurot, käibemaksu ei lisandu ning kõnealune tasumäär on mõistlik. Seega tuleb kostja II menetluskuludena kindlaks määrata 90 eurot ning mõista nimetatud summa hagejalt kostja II kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.