Obsah (4)

§ 35§ 41§ 40§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2021.a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-135752 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Toome pst 12 korteriühistu avaldus

) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, korteriühistu majandamiskava, korteriühistu põhikirja, kinnistusraamatu väljavõtte. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 969,24 eurot perioodi 01.02.2020-28.02.2021 eest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik võlgnevuse osas vastuväiteid ei esitanud. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla summas 969,24 eurot.
3. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Avaldaja on arvestanud viivist 20,68 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 20,68 eurot.
2. Kokku kuulub R. S.ilt väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 989,92 eurot, sh 3 põhivõlgnevus 969,24 eurot ja viivised 20,68 eurot. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
4. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv ja tõlkekulud (avaldaja ei ole summasid märkinud, kuid kohtule esitatud 3 arve kohaselt on avaldaja tasunud AD REM Tõlkebüroo OÜ-le tõlketööde teostamise eest kokku 466,44 eurot (22.03.2021 arve summas 282,24 eurot; 24.03.2021 arve summas 84 eurot ja 30.03.2021 arve summas 100,20 eurot). Muid menetluskulusid (õigusabikulusid) ei ole avaldaja märkinud, seega eeldab kohus, et avaldajal puuduvad õigusabi osutamisega seotud kulud. Kuna hagita menetluse avalduse esitamisel moodustab riigilõiv 50 eurot, mitte 95 eurot, nagu avaldaja on tasunud, siis kohus selgitab, et avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, summas 45 eurot (95-50) tagastamiseks. Koos riigilõivuga ja tõlkekuludega on puudutatud isikult väljamõistetavad avaldaja menetluskulud 516,44 eurot (50+466,66). Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.
5. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik 4