lg-le 1 (
Taotlus ja selle põhjendused Viru Maakohtu 20.04.2020 määrusega kuulutati välja F. F. pankrot. 04.12.2020 määrusega nimetati F. F. (pankrotis) uueks pankrotihalduriks Hillar Villers. 19.08.2021 esitatud taotluses palub haldur lõpetada F. F. pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur; kinnitada pankrotihalduri tasu summas 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot), kinnitada kulud summas 120.00 eurot (sh käibemaks); määrata võlgnikule menetlusabi, s.o hüvitada riigi vahenditest 397.00 (lisandub käibemaks 79.40 eurot) TsMS § 183 lg 2 alusel, ning ülejäänud 213.60 eurot mõista võlgnikult JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks välja; algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 2 F. F. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. F. F. pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul Xxxx (Välisministeeriumi kaudu) nõuet summas 1 153.47 eurot,
I ja II järgu nõuded puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 7.13 eurot. Nimetatu ei ole pankrotivara koosseisus. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
Massikohustusi
Pankrotimenetluse kulud (s.o halduri tasu ja kulud)
lg 1 p 4 alusel on kokku summas 690.00 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Pensioni registri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimele avatud pensionikontot. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel: Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk nr Võlausaldaja Nõude suurus, EUR RJrk Jaotis, % 1 Xxxx (Välisministeeriumi kaudu) 1 153.47 III 100 KOKKU 1 153.47 100 3 Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Pankrotihalduri tasu 475.00 eurot (5 tundi x 95.00 eurot), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Käibemaks pankrotihalduri tasult on summas 95.00 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 04.12.2020 kuni 04.05.2021 kokku summas 120.00 eurot (5 kuud x 20.00 eurot kuus x käibemaks 20%), mis jääb samuti pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 690.00 eurot.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotiavaldusest ja ajutise halduri aruandest nähtuvalt on kõik võlgniku kohustused tekkinud Xxxx. Tulenevalt võlgniku selgitustest on peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel halduri arvates asjaolu, et võlgniku äritegevus ebaõnnestus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõetus tekkinud peamiselt suutmatusest täita oma erinevaid suures ulatuses tekkinud kohustusi vara ja piisava sissetuleku puudumisest tingituna. Võlgniku esitatud ülevaate kohaselt on kõik võlgniku kohustused tekkinud Xxxx, mis oli võlgniku eelmine elukoht kuni 24.07.2018 aastani (võlgniku 19.12.2019 esitatud elanike registreerimistunnistuse/väljavõtte kohaselt). Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus. Võlgnik on töötu. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud informatsiooni ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult 2018 aasta. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on seega muu asjaolu
lg 5 alusel.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 19.05.2020 vande kooskõlas
lg 2.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu
lg 1-3 alusel.
aasta
lg 1-3.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud (s.o paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) kokku summas 120.00 eurot käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud kulud on olnud põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 690.00 eurot tuleb jätta pankrotivõlgniku kanda, kuna pankrotivaras vahendeid ei ole. Halduri tasu summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot) palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397.00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon).
lg 11 ls 2 ja 3 alusel tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 23.08.2021 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise otsustamisel on kohtul õigus anda abi vaid seaduses nimetatud piirmääras, milleks on kuni 31.01.2021 olnud 397.00 eurot. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Kohus annab seega võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest 397.00 euro ulatuses (lisandub käibemaks), peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 213.60 eurot.
kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad
5 Vastavalt
§-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks
§-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Võlgnik on pankrotiavalduses taotlenud (esitanud nõusoleku), et teda ennast nimetataks usaldusisikuks (s.o ta täidaks ise usaldusisiku ülesandeid) kohustustest vabastamise menetluses. Haldur on teinud ettepaneku mitte määrata võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
sätestatust: - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
- võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). - võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. - võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. - pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. 6
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.