Obsah (5)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-8509 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. K. hagi M. K. vastu elatise vähen

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1).

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud 3 olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
3. Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (nt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6608, p 18;
6. detsembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10;
8. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17 ). Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga.
9. 20.03.2013.a kohtuotsuse (tsiviilasi nr xxx) tegemise ajal lähtus kohus sellest, et hageja esitas elatise nõude seadusega ettenähtud ulatuses ning, et kostja A. K. täitis elatise tasumise kohustust osaliselt (A. K. hagi ei tunnistanud). Riigikohtu seisukohtade kohaselt on mõjuvaks põhjuseks elatise muutmiseks kas isiku töövõimetus või teise lapse/laste olemasolu. A. K. ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oleks tuvastatud töövõimetus, seega võib ainsaks mõjuvaks põhjuseks olla teiste laste olemasolu (ka töötuna olek ei anna alust elatise vähendamiseks).
10. Kohus tegi 22.07.2021 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 30). Maksu- ja Tolliameti 23.07.2021 vastuse kohaselt moodustas A. K. neto-sissetulek ajavahemikul 01.07.2020.a. kuni 30.06.2021.a. 7326,09 eurot, so keskmiselt 610,51 eurot kuus (tl. 34-36). Hageja esitas kohtule Pärnu Maakohtu 11.09.2020 kohtumääruse nr. xxx, millest nähtub, et hagejalt on välja mõistetud elatis veel kahe lapse, so A. K. ja A. K. ülalpidamiseks summas 146 eurot kuus lapse kohta. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et A. K.l on 3 last.
11. Maksu ja Tolliameti 23.07.2021 vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja B. T. neto-sissetulek ajavahemikul 01.07.2020.a. kuni 30.06.2021.a. 19 636,03 eurot, so keskmiselt 1 613,59 eurot kuus (tl. 37-41).
12. Kohus teostas päringud hageja ja kostja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et sõidukid A. K.l puuduvad, samas on ta kantud liiklusregistrisse 6 sõiduki, 2 üldkasutatava haagise ja 1 mootorratta kasutajaks. Kinnisvara hagejal puudub. B. T.l sõidukid puuduvad, samas on ta kantud liiklusregistrisse 2 sõiduki kasutajaks. Kinnisvara kostja seaduslikul esindajal puudub. 4
13. Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Asjaolude muutumisena ja mõjuva põhjusena arvestab kohus seda, et pärast 2013.a. otsuse tegemist on xx.xx.2014 sündinud hagejal poeg A. K. ning xx.xx.2018 on sündinud poeg A. K. Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja on kohustatud andma ülalpidamist kolmele lapsele, hageja väitel moodustab tema töötasu 584 eurot kuus. Kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel on samuti 3 last (sh kostja).
14. Vastavalt Riigikohtu seisukohale võib mõjuvaks põhjuseks olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps (nt Riigikohtu
15. oktoobri
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18;
17. detsembri
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10;
19. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxx puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras ning kostja täitis ülalpidamiskohustust osaliselt. Hageja puudub vara, mille müügi arvelt oleks hagejal võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita.
20. Hageja väitel tuleks võtta arvesse kostja seadusliku esindaja poolt saadavaid toetusi (peretoetus 1 lapse kohta moodustab käesoleval ajal 60 eurot kuus). Tartu Ringkonnakohus on 29.04.2021 kohtuotsuse nr. 2-20-7259 põhjendava osa p. 9 märkinud: „Ringkonnakohtu hinnangul võib olla põhjendatud võtta riiklik lapsetoetus

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuva põhjusena mh arvesse elatise olulisel vähendamisel alla miinimummäära, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda tingivad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja praeguses asjas toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt vähendada. Elatise vähendamisel saab riikliku peretoetuse võtta mõjuva põhjusena arvesse koostoimes muude asjaoludega (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Ringkonnakohus ei ole asja materjalidest tuvastanud ühtki sellist muud asjaolu, mille tõttu tulnuks praeguses asjas alust elatist poole riikliku lapsetoetuse võrra vähendada. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendab“. Kohus ei leia, et hageja oleks antud menetluses toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra. 16.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks käesoleval aastal on 292 eurot. Hageja on nõus maksma elatist summas 100 eurot kuus, kostja seaduslik esindaja vastust ei esitanud.

1. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja laste vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 20.03.2013.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxx) väljamõistetud elatise suurust, kuid mitte hageja poolt märgitud ulatuses, vaid lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamäärast, so 584 eurot kuus, mis kuulub jagamisele 4-ga (hageja ja kolme lapse vahel), so 146 eurot inimese kohta kuus. Lisaks eelnevale lähtub kohus ka 5 võrdse kohtlemise põhimõttest – kui hageja maksab 2 lapse ülalpidamiseks elatist 146 eurot kuus lapse kohta, siis peab ta olema võimeline maksma elatist samas summas ka kostja ülalpidamiseks. Kohus, võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, vähendab väljamõistetud elatise summat 146 euroni kuus.
2. Kohus mõistab hagejalt A. K.lt välja elatise poja M. K. kasuks alates 27.05.2021 summas 146 eurot kuus kuni M. K. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so. kuni xx.xx.xxxx. Otsuse täitmisel arvestada hageja A. K. poolt alates 27.05.2021 elatisena makstud summasid.
3. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
5. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6