← Eesti

2-14-57516/79

Obsah (4)§ 176§ 173§ 175§ 172

2-14-57516 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-14-57516 Menetlusos

§ 176

lg-st 1 tulenevalt lõppeb kohustustest vabastamisel võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Bigbank AS-i tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud raha saanud, oli kohustustest vabastamise menetluse algatamine seisuga 1 208,01 eurot. Alates kohustustest vabastamise menetluse algusest on võlgnik tasunud oma kohustuse 3 katteks 240 eurot. Menetluse kestel on võlgnik tasunud võlausaldajale ca 19,9% pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Eeltoodut arvesse võttes on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik ei ole täitnud

§ 173lg 1 toodud kohustust piisava hoolekusega ja nõuetekohaselt.

Juhul, kui kohus tuvastab, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi ja/või võlgnik keeldub andmast teavet oma kohustuste täitmise kohta, siis on võlausaldaja seisukohal, et

§ 175

lg 2 p 2 alusel tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Lähtudes ülaltoodust on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldaja nõus sellega, kui kohus pikendab menetluse tähtaja seitsme aastani (

§ 175lg 51).

6.

  1. AB Kreditex AS esitas oma seisukoha 18.01.
  2. a, milles ta palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Põhjendusi välja toodud ei ole.
  3. Kohus kuulas võlgniku ära 15.03.
  4. Kohus on välja toonud, et võlgnik on maksnud 159,60 eurot vähem kui ta oli kohustatud 23.11.
  5. a määrusega (s.o 10 eurot kuus terve menetluse jooksul). Võlgnik avaldas, et tal ei ole kohe seda raha tagasi maksta, aga lubab, et augustikuuks saab see võlg makstud. Kohus andis võlgnikule tähtaja
  6. augustini 2021, et võlgnik saaks puudujäägi ära maksta. Võlgnikul tuleb esitada selleks ajaks lõpparuanne. Kohtule on aruanne esitatud. KOHTU SEISUKOHT
  7. Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
  8. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 5. Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel

§ 175lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 6. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

7.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Exxx Nxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 4 Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud töövõimetuspension, vanaduspension ning samuti erinevad toetused (sotsiaaltoetus, puude toetus). Kohtu andmetel ei ole võlgnik tööga hõivatud olnud. Praktikas on leitud, et mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise puhul tuleb arvestada asjaolude ja (võlgniku) omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Töö leidmist takistab võlgniku tervislik seisund. Võlgnik on ka eas, kus töö leidmine ja tegemine ei lähe lihtsamaks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida. 8.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid tähtaegselt või vähese viivitusega, aruannetele on lisatud konto väljavõtted. Võlgnik on kohtu päringutele vastanud. Kohtule on avaldatud vajalikku teavet ka ärakuulamistel. 8.3. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (

§ 173

lg-d 3-5) Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud määra, alates millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi. Kohus määras, et võlgnikul tuleb eraldada vähemalt 10 eurot kuus oma mittearestitavast sissetulekust. Võlgnik on seda, arvestades võlgniku oskusi ning võimalusi, teinud. Võlgnik on näidanud enda tahet ning valmisolekut rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lg-d 3-5 toodud kohustusi.

8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 10.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Kohtule ei nähtu ka võimalusi, millega võlgnikul oleks võimalik oma sissetulekuid suurendada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 5 11.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Exxx Nxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Exxx Nxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Exxx Nxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.