1-14-5652/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-14-5652 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Nikolai Boriskovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Boriskov (ik 37902212221), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega tunnistati Nikolai Boriskov süüdi KarS § 114 p-de 1 ja 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust. N. Boriskovi karistusaeg algas
9. jaanuaril 2014 ja lõppeb
10. jaanuaril
12. Viru Vangla esitas
13. juulil 2021 Viru Maakohtule materjalid N. Boriskovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
14. Viru Maakohtu 23 augusti
15. a määrusega jäeti N. Boriskov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
16. Vanglas on N. Boriskov osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis ning sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste arendamine“. Ta läbis psühholoogilise nõustamise ja osales sõltlastele mõeldud Corrigo tugigrupis. Lisaks on ta osalenud majandustöödel, töötanud AS Eesti Vanglatööstuses ja Riigi Kinnisvara AS-is. Samuti läbis ta riigikeele kursused tasemel B1 ja B
17. N. Boriskovi käitumine kinnipidamiskohas on korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. Ühtlasi puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Enne vangistust sai sissetulekuna töötasu ja töövõimetuspensioni. Tema toimetulekut mõjutasid narkootikumid ja tal puudus majandusliku toimetuleku oskus. N. Boriskovil on vabanemisfondis 1 752 eurot, kuid tasumata rahalisi kohustusi 29 956 eurot, mis võib hakata tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt mõjutama.
18. N. Boriskovil on üks kehtiv kriminaalkaristus ja vangistust kannab ta teist korda. N. Boriskovil on diagnoositud narkosõltuvus. Enda sõnul on tarvitanud amfetamiini, heroiini, fentanüüli ja kanepit. Sealhulgas on tarvitanud süstimise teel. Käesoleva otsuse aluseks olev mõrv on toime pandud narkootikumide mõju all. Enda sõnul tarvitas igapäevaselt enne vangistust fentanüüli. Viru Vanglas läbis aastatel 2015-2016 sõltuvusrehabilitatsiooni. Vabaduses soovib narkootikumidest edaspidiselt hoiduda. Varasemalt on ta kriminaalhooldusel viibinud, kuid rikkus katseajal kohtu poolt määratud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
19. Maakohtu hinnangul ei saa vangistuses viibitud ajaga ületähtsustada sõltuvusainetest loobumise või selle mõju hindamise realistlikkust. On arusaadav, et kontrollitud keskkonnas sõltuvusainetest loobumine ja mitte tarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik on olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Konkreetne ja läbi mõeldud tegevuskava narkoprobleemiga vabaduses edasi tegelemiseks N. Boriskovil puudub ja kohtuistungil tõi ta vaid välja, et vabaduses on sõltuvusprobleemidega tegelemiseks rohkem võimalusi läbi interneti, uudiste, kuulutuste ja programmide. Küll aga on N. Boriskov ise tunnistanud, et tarvitas vabaduses alkoholi ja narkootikume, kuna talle meeldis see ja arvas, et suudab nende tarbimist kontrollida. Seega ei ole N. Boriskov varasemalt suutnud pelgalt tahtejõu abil narkootikumidest loobuda. N. Boriskovist lähtuvad sõltuvusainete tarvitamisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib ta erinevate asjaolude kokkulangemisel naasta narkootiliste ainete tarvitamise juurde ja asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod.
20. N. Boriskov ei ole kuritegu toime pannud küll majandusliku kasu saamise eesmärgil või majanduslikest probleemidest tulenevalt. Küll aga on majanduslikud raskused need, mis võivad tekitada täiendavat frustratsiooni ja edasine võimalik narkootikumide tarvitamine võib kaasa tuua nii impulsiivse käitumise kui ka uued kuriteod. Kuigi N. Boriskovil on võimalik vabaduses sissetulekut teenida läbi töötamise, on tal võrdlemisi suured võlgnevused. Arvestades tema varasemat katkendlikku töökogemust, ei ole maakohus veendunud, et N. Boriskov suudab töökohta pikemaajaliselt hoida.
21. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid tegemist on raske tagajärjega eluvastase kuriteoga, mille toimepanemist soodustas narkootikumide tarvitamine. Kuriteo pani N. Boriskov toime tuttava isiku suhtes. Kuigi vangistuses viibides on N. Boriskov osalenud mitmetes rehabiliteerivates tegevustes, ei ole muutused temas veel sedavõrd kinnistunud, et oleks piisav alus teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. MÄÄRUSKAEBUS
22. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu N. Boriskov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
23. Maakohus on tema isikut liialt üldistanud ja teinud otsustuse, tuginedes subjektiivsetele hinnangutele. Maakohtu arvates ei saa vanglas viibitud aja jooksul ületähtsustada sõltuvusest vabanemist. Sõltuvus võib küll jääda terveks eluks, kuid meditsiiniliselt võttes saab inimene jätkata tavapärast elu. Eriti, kui tal on olemas tugiisik. Ta on vanglas viibitud aja jooksul tõestanud, et suudab olla ilma narkootikumideta. Kuigi vanglas on narkootikume raske kätte saada, on see siiski võimalik. Ta ei ole seitsme vanglas viibitud aasta jooksul narkootikume üritanud hankida ega ole neid ka tarvitanud. Ka vangla meditsiiniline personal leiab, et temaga on kõik korras ja ta saab enda psühholoogilise mina-pildiga hakkama. Seaduse kohaselt on tal õigus ennetähtaegselt vabaneda. Ta on läbinud temale koostatud individuaalset täitmiskava. Vanglas viibitud aja jooksul on ta näidanud enda stabiilset ja seaduskuulekat mõtlemisviisi. Maakohus viitab varasematele võlgnevustele ja katkendlikule töökogemusele. Vastab tõele, et tal on suured võlgnevused, kuid talle on võimalik koostada maksegraafik. Väide, et ta ei hakkaks korralikult tööle, on maakohtu subjektiivne hinnang. Igal inimesel on õigus käia tööl. Seda on ta vangistuses teinud ja see meeldib talle. See tõestab, et tema maailmavaade on muutunud. Tal on kesk-eri haridus elektrikuna ja ta on suuteline tegema elektritöid. Ta töötab ka vangistuses elektrikuna ja tema tööga ollakse rahul. Ta saab enda haridusele ja töökogemusele tuginevalt igal pool tööd ja suudaks teenida Eesti keskmist palka. Tal ei tekiks probleeme enda ülalpidamise ja võlgnevuste tasumisega. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
24. Ka ringkonnakohus ei vabasta N. Boriskovi vangistusest tingimisi enne tähtaega.
25. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole N. Boriskovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on teda iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema varasemast elukäigust tulenev risk, mis väljendub uute kuritegude ohus, välistab tema ennetähtaegse vabastamise. Ja seda isegi hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest nagu kindla elu- ja töökoha olemasolu ning vangistuses rehabiliteerivate tegevuste läbimine.
26. N. Boriskovil on kehtiv kriminaalkaristus mõrva toime panemise eest, mis on toime pandud piinaval ja julmal viisil isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise. Ta mõisteti süüdi selle eest, et tappis naisterahva, kellega tal olid lähedased suhted. N. Boriskov peksis kannatanu tahtliku tapmise eesmärgil surnuks, lüües teda korduvalt kõva tömbi esemega peaja näopiirkonda. Kannatanu suri sündmuskohal lahtise kolju-ajutrauma tagajärjel. N. Boriskov põhjustas kannatanule suurt valu ja füüsilisi vaegusi ning põhjendamatult jõhkraid vigastusi.
27. Kuritegu on toime pandud isiklike suhete pinnalt, mis tähendab, et N. Boriskov on impulsiivse loomuga ja on suuteline kasutama konfliktsituatsioonides või olukordades, kus ta millegagi rahul ei ole, äärmiselt kergekäeliselt jõhkrat vägivalda. Ühtlasi oli ta tapmise toime panemise ajal nii alko- kui ka narkojoobes, mis tähendab, et võimalik edasine sõltuvusainete tarvitamine on igal juhul N. Boriskovi puhul kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Nimelt on tal diagnoositud narkosõltuvus. Ta on tarvitanud eriliigilisi narkootikume ja enne vangistust oli igapäevane fentanüüli tarvitaja. Sealhulgas on tema sõltuvus olnud niivõrd tõsiselt, et on varasemalt vangistuses viibides tarvitanud illegaalselt metadooni. N. Boriskov on küll 3 seisukohal, et ta on edaspidiselt suuteline vabaduses narkootikumidest hoiduma, kuid kriminaalkolleegium selles nii veendunud ei ole.
28. Asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks varasemalt üritanud vabaduses enda sõltuvuskäitumist kontrolli alla saada. Arvestades, et ta alustas narkootikumide tarvitamist juba 15 aastaselt. Narkootikumidest täielikult loobumine vajab väga pikaajalist tööd enda mõtete ja hoiakutega, et edaspidiselt teha ühiskondlikult aktsepteeritavaid valikuid. On üpriski kindel, et vabaduses võib tal ette tulla raskemaid perioode ja ei ole kuidagi välistatud, et ta siis enam n-ö „narkootikumide järele ei haara“ nagu varasemalt, mil ta pingete maandamiseks narkootikume on tarvitanud. Seetõttu ei saa tõsikindlalt nentida, et praeguse vangistuse jooksul läbitud rehabiliteerivad tegevused nagu sotsiaalprogrammid ja tugigrupid tagavad kindlasti vabaduses tema kainuse. N. Boriskov soovib vabaduses enda sõltuvusprobleemiga edasi tegeleda. Samas on tegemist isikuga, kes viibib juba teistkordselt vangistuses, s.o pärast eelmist vangistust jätkas ta tarvitamist ja pani taaskord toime isikuvastase kuriteo, mis päädis kannatanu surmaga. Seega on tegemist isikuga, kelle puhul on tagasilanguse risk ja seetõttu uute raskete, kuritegude oht äärmiselt suur, mistõttu vajab narkosõltuvusest vabanemine veel pikemaajalist tööd.
29. N. Boriskovi hoiakud ja enesekindlus, tulemaks enda emotsioonidega konfliktsetes olukordades toime ja hoidumaks narkootikumidest, et ta oleks suuteline vabaduses kuritegudest hoiduma, vajab veel tööd. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole kriminaalhooldusalane järelevalve veel piisav, tagamaks tema õiguskuulekust. Ta on kriminaalhooldusel varemgi viibinud, kuid ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid, sest tarvitas narkootikume. Seega on tema puhul risk endise eluviisi naasmise juurde veel piisavalt suur ja teda ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada. Kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et N. Boriskov oleks suuteline ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja läbima probleemida ja et ta oleks suuteline hoiduma uute kuritegude toime panemisest.
30. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
31. augusti
32. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4