Esimene aruanne esitada 15.03.2022, järgnev 15.09.2022 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 2 Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning kuuenda punkti osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mxxxxx Txxxx esitas 22.12.2020 kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Ko-hus kuulutas 01.02.
§-s 173 nimetatud kohustusi. 19.07.
Alates 04.02 võlausaldajate vastuvõtmine nõuete 08.02 võlgnikuga kooskõlastatult SEB 2 pangale avalduse ja täiendava avalduse esitamine seos arveldustega 09.02 kuni 25.02 nõuetega tegelemine, vara 30 välja selgitamine ja 26.02 esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine 26.02 võlausaldajate esimene koosolek 26.02 koosoleku pidamine, protokolli 4 koostamine ja saatmine võlausaldajatele. 09.03 täiendava avalduse saatmine SEB 1 Panka arvelduste korraldamiseks. 5
lg 1-3 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt
§-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole
§-s 149 nimetatud õigusi. Pärast nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
-s § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Käesolevaga on haldur esitanud aruande seoses menetluse raugemisega.
kohtukulud- puuduvad 4.
lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 584 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 7 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 1 kohaselt algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui esinevad
lg 2 p-des 1-5 alused.
kohaseid usaldusisiku kohustusi (vt 29.01.2021 nõuete kaitsmise koosoleku protokoll). Võlgnik töötab AS-s xxxxx- Eesti Haigla, mis tagab võimaluse täita võlgnikuna ja usaldusisikuna alus täita kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. Töötasust ca 960 eurost jätab võlgnik endale 25% ehk siis summas 240, millele lisandub palga alammäär 584 eurot, kokku 824 ja ülejäänud ca 136 eurot (muutub) jääb igakuiselt võlausaldajatele. Sotsiaal-ja invaliidsustasudele sissenõuet ei esitata. 7.3. Kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgniku makseraskuste objektiivseks põhjuseks on tema poolt tegevuse tulemina tekkinud kohustused, mida ei ole võimalik tavapäraselt täita. Võlgniku ei ole karistatud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga
Kolmas isik Kxxx Jxxxxxx on 18.08.2021. a ekslikult tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 100,00 eurot. Kohus leiab, et kohtu deposiiti ekslikult kantud 100,00 eurot tuleb Kxxx Jxxxxxxxx tagastada. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. 8 Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Mxxxxx Txxxxxpankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Võlausaldajad on olnud nõus sellega, et usaldusisiku kohustusi täidab võlgnik ise. Kohus, kaalunud Mxxxxx Txxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohus kuulas Mxxxxx Txxxxxära. Võlgnik kinnitas soovi astuda kohustustest vabastamise menetlusse ja valmisolekut täita ise usaldusisiku kohustusi. Ta on valmis tegema võlausaldajate nõuete katteks eraldisi ja saab hakkama ka kogutu väljamaksmisega võlausaldajatele. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt
lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Mxxxxx Txxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 9
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 02.09.2021 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Mxxxxx Txxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Mxxxxx Txxxx käitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Mxxxxx Txxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime.
Kohus kohustab Mxxxxx Txxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on 10 otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mxxxxx Txxxx tööandjale) teatama.
lg 4 järgi,
lg 3 nimetatud tulust (Mxxxxx Txxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus ei leia, et käesolevas asjas tuleks muuta seaduses sätestatud määrasid. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu taotluse. Haldur on tunniarvestuse kohaselt teinud tööd 78 tunni ulatuses ning seda arvestades oleks tema tasu 9110,40 eurot (tunnitasuga 116,8 eurot), kuid see oleks võlgniku huve arvestades ebamõistlik ning haldur taotleb tasu määramist toimingutasu alusel. Haldur toob välja, et aruande punktis 3 on välja toodud ülevaade halduri varavalitsemisest, mida saab käsitleda ka tasu kalkulatsioonina. Haldur palub määrata tasu suuruseks 1752 eurot toimingutasuna võlgniku vahendite arvelt, mis katab ära ka menetluskulud, makse ei lisandu.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Vastavalt
lg-le 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab 11 kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.
lg-te 1-3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Tasus suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ning taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 2020. a on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot ning üks viiendik sellest summast 116,8 eurot. Ajutise halduri tasule maksude liitmisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 111 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
lg 1 esimese lause kohaselt esitab haldur kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt haldurile tasu määramisel lähtub kohus halduri esitatud kalkulatsioonist ja tööaja arvestusest ning kontrollib tasu põhjendatust. Kohtul on õigus haldurile tasu määramisel ja kulude kinnitamisel kalduda halduri esitatud kalkulatsioonist kõrvale, kui see on menetluse asjaolusid arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et pankrotihaldurile tasu summas 1752 eurot toimingutasuna määramine ei ole põhjendatud. Haldur tugineb tasu määramisel
lg-le 111, mis näeb ette võimaluse taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna – toiming on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Maksimaalne tasu on sellisel juhul 1752 eurot, mida haldur on ka taotlenud. Selleks, et haldur saaks taotleda tasu toimingutasuna peab ta olema seda kohtule ja võlausaldajatele teatanud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel. Haldur peab esitama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kirjalikult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Käesolevas asjas ei ole pankrotihaldur esitanud tasu ning menetluskulude kalkulatsiooni enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ta on seda teinud käesoleva aruandega. Kuna haldur ei ole esitanud tasu ning kulude kalkulatsiooni seaduses ettenähtud korras ning ajal, siis ei ole võimalik määrata haldurile tasu toimingutasuna vastavalt
Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb haldurile määrata tasu
Kohus on võlgniku pankroti kuulutanud välja selleks, et võlgnik saaks läbida kohustustest vabastamise menetluse ning pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotihalduri kulude kandmiseks. Kohtule on esitatud ülevaade halduri tehtud tööst aruande punktis 3. Kokku on haldur teinud tööd 78 tunni ulatuses. Kohus leiab, et halduri töötunnid kogusummas 78 tundi ei ole põhjendatud ning on liialdatud. Asjas omab tähtsust, et võlgnikul on menetluses ainult viis võlausaldajat. Käesolev menetlus ei ole olnud võlausaldajate arvu arvestades mahukas. Tegemist on ka professionaalsete laenuandjatega (Swedbank AS, Coop Finants AS, Bondora AS). Nende võlausaldajatega kontakteerumine, suhtlemine ei saa olla eriliste tegevustega ja ajakuluga seotud. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses loetakse töömahu väljenduseks koostatud menetlusdokumenti, mille koostamise aja hulka kuulub ka menetlusosalisega või teiste menetlusosalistega suhtlemine. See tähendab, et suhtlemisi menetlusosalistega (võlgnik, 12 võlausaldajad) üldjuhul eraldi ajaliselt hinnatavate toimingute hulka ei loeta. Arvestades pankrotimenetluse eripära, peab kohus siiski võimalikuks teatud ulatuses siiski lugeda pankrotihalduri ajaliselt hinnatava tegevuse hulka ka näiteks võlgnikult selgituste võtmist või võlgnikule pankrotimenetluse kohta selgituste jagamist. Samas saab sellist aega hinnata siiski üksikute tundidega. Seetõttu on ilmselgelt liialdatud päringu ja teate saatmine võlgnikule ja võlausaldajatele ajakuluga 5 tundi. Kohtule on arusaamatu ning põhjendamatu ka võlgnikuga kooskõlastatult SEB Pangale avalduse ja täiendava avalduse esitamine seoses arveldustega ajakuluga 2 tundi ning täiendava avalduse saatmine SEB panka arvelduste korraldamiseks ajakuluga 1 tund. Tegemist pole arvatavasti väga sisukate taotlustega, mistõttu on ajakulu 2 tundi ja 1 tund alusetu. Pankrotihaldur, kes on kõrge kvalifikatsiooniga, omab eelduslikult ka oskusi, aga ka kohustust toimetada menetlust efektiivselt ning otstarbekalt. Tal on kogemused, sh menetlusdokumentide vormistamise oskus, varasematest menetlustest. Kohus rõhutab, et olukorras, kus halduri tunnitasu on kõrge, sisaldab see ka juba tasu varasema kogemuse, võlgnikuga ja võlausaldajatega suhtlemisoskuse jm oskuste eest, mille tõttu vajalike töötundide hulk peab olema ökonoomne. Halduril on kulunud 4 tundi esimese üldkoosoleku pidamiseks, protokolli koostamiseks ning selle saatmiseks võlausaldajatele. Kohus ei pea ajakulu summas 4 tundi põhjendatuks. Esimese üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolek kestis 20 minutit, mis tähendab, et 3 tundi ning 40 minutit kulus protokolli koostamiseks ning selle saatmiseks võlausaldajatele. Ei ole reaalne, et nende toimingute tegemine oli nii ajamahukas. Eriti veel, kui haldur on koosoleku ette valmistanud (tööarvestuse kohaselt: 30 tundi nõuetega tegelemise, vara väljaselgitamise ning esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamiseks). Pankrotihalduril on kulunud 30 tundi nõuetega tegelemise, vara väljaselgitamise ning esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamiseks. Arvestades võlausaldajate väikest mahtu (ainult viis), asjaolu, et vara selgitamine toimib muuhulgas võlgnikuga suhtlemise teel ning päringute tegemisega (ning päringute tegemine ei võta kaua aega inimesele, kes teeb neid palju oma igapäeva töös) ning asjaoluga, et juba selle käigus saab haldur teha ettevalmistusi esimeseks üldkoosolekuks, kus tal tuleb teha ettekanne võlgniku varalise seisundi kohta, siis leiab kohus, et ajakulu 30 tundi on selles suuruses ülemäärane. Samuti on põhjendamatu kohtu arvates 15 tundi nõuetega tegelemiseks ning esialgse nõuete nimekirja koostamiseks. Ajakulu 15 tundi on 5 võlausaldaja puhul liigne. Selle kohaselt kuluks ühe võlausaldaja nõudega tutvumisele 3 tundi. Osa sellest ajast on kindlasti hõlmatud 30 tunniga (toiming: nõuetega tegelemise, vara väljaselgitamise ning esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamiseks), arvestades asjaolu, et kõik võlausaldajad, kes praeguseks hetkeks on nimekirjas toodud, esitasid oma nõuded enne esimest üldkoosolekut, nendest viimane esitas selle koosolekule eelneval päeval. Liialdatud on ka 2 tundi, mis kulus esialgse võlausaldajate nimekirja avaldamisele ning selle edastamisele võlausaldajatele. Teate avaldamine ning viiele võlausaldajale dokumendi saatmine ei võta aega 2 tundi. Kohus leiab, et põhjendamatu on ka halduri 1 tunni arvestus asjaolu kohta, et vastuväiteid või täiendusi võlausaldajate poolt ei esitatud. Nimetatud asjaolu kindlakstegemine ei ole nii ajamahukas, kui võtta arvesse seda, et taotlusi ning vastuväiteid ei esitatud. See peaks ka kohtu arvates olema hõlmatud lõpliku nimekirja koostamisega. Halduril kulus tööarvestuse kohaselt 8 tundi lõpliku nimekirja koostamisele. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei esitatud vastuväiteid ega muid taotlusi. Kohtule on ka esitatud esialgne võlausaldajate nimekiri. Mõlemad dokumendid (s.o esialgne nimekiri ning lõplik nimekiri) on 13 sarnased ning hilisem dokument on vajanud ainult natuke täiendavat selgitust (seda ka ainult selleks, et anda infot menetluskäigu osas), mis ei ületa 1 lehekülge. Halduri ajakulu selle dokumendi koostamiseks on ilmselgelt liialdatud. Halduril on ka kulunud 8 tundi lõpparuande koostamiseks. Lõpparuanne on 6 lehekülge pikk. See teeb umbes vähem kui 1,5 tundi lehekülje kohta. Tegemist on aruandega, mida haldur on esitanud korduvalt ning tal on olemas varasemad aruanded, mida on võimalik võtta eeskujuks (oma sisult ning vormistuselt on halduri poolt esitatud aruanded väga sarnased teistes menetlustes esitatud aruannetega). Halduri poolt näidatud ajakulu selle dokumendi koostamiseks on liialdatud. Eelnevast tulenevalt hindab kohus halduri esitatud töötundide hulga ebamõistlikuks ja põhjendamatuks ja see kuulub vähendamisele. Kohus leiab, et haldur on teinud põhjendatult tööd 14,5 h ulatuses järgnevalt: 1) maksimaalselt 2,5 h järgnevate toimingute tegemiseks: määrusega tutvumine ja tegevuse kavandamine, päringu saatmine, teate saatmine
alusel teadaolevatele võlausaldajatele, kohtutäituritele, võimalike avalduste koostamine (10 h (2+5+2+1) asemel); 2) maksimaalselt 5 h nõuetega tegelemise, vara välja selgitamise ning esimese üldkoosoleku ettevalmistamiseks (30 h asemel); 3) maksimaalselt 1 h esimese üldkoosoleku pidamiseks ning protokolli koostamiseks ning selle esitamiseks võlausaldajatele (4 h asemel); 4) maksimaalselt 4 h nõuetega tegelemise ning esialgse nõuete nimekirja koostamiseks arvestades ka asjaolu, et haldur on nõuetega tegelenud ka eelnevalt (vt punkt 2) (15 h asemel; 5) maksimaalselt 0,5 h esialgse nõuete nimekirja avaldamise ning selle edastamiseks (2 h asemel); 6) maksimaalselt 0,5 h võimalike vastuväidete ning täienduste kindlakstegemine esialgse nimekirjaga seoses ning lõpliku nimekirja koostamiseks (9 h (1+8) asemel); 7) maksimaalselt 1 h lõpparuande koostamiseks (8 h asemel). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 2020. a on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot ning üks viiendik sellest summast 116,8 eurot. Kuna tegemist ei ole olnud keeruka menetlusega, siis ei pea kohus põhjendatuks arvestada tunnitasuga maksimummääras ehk summas 116,8 eurot. Kohus leiab, et käesolevas menetluses vastab ühele halduri töötunnile tasu summas 70 eurot. Halduri tasule ei lisandu käibemaksu. Lähtudes eeltoodust, määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1015 eurot (14,5 h x 70 eurot). Pankrotihalduri tasu kuulub vastavalt taotlusele hüvitamisele pankrotivarast. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.