← Eesti

2-21-10077/3

Obsah (7)§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-21-10077 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10077 Tsiviilasi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista Jxxxx Pxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks 24 758,29 eurot, millest 21 979,25 on kompromissisumma, sh põhinõue 14 465,77 eurot ja enne 09.09.
  2. a sissenõutavaks muutunud viivised 7513,48 eurot, lisandub lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja 2734,04 eurot seisuga 16.09.
  3. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
  4. Välja mõista JxxxxxPxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis põhivõlalt (s.o 14 465,77 eurot) määras 0,06% päevas alates 17.09.
  5. a kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses, s.o kuni summani 14 465,77 eurot.
  6. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  7. Jätta menetluskulud Jxxxx Pxxxxxx kanda.
  8. Välja mõista Jxxxx Pxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskulud summas 1120 eurot. 1

(4)
  1. Välja mõista JxxxxxPxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1
  2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega on kostjale Jxxxx Pxxxxxxxx kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 21.08.
  3. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt omas hageja Jxxxx Pxxxxxx vastu nõuet refinantseerimislaenust (nr 10970) 31.01.

  1. a, mille alusel kostja võlgnes hagejale 14 465,77 eurot, millele lisanduvad viivised 7514,47 eurot. Kuna kostja ei suutnud võlgnevust tasuda sõlmisid pooled 09.09.
  2. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24903934, millega hageja loobus osaliselt viivistest, s.o summas 0,99 eurot ning võimaldas kostjal tasuda võlgnevuse kompromisssummas 21 979,25 eurot (14 465,77+7513,48) tasuda osamaksetega. Lisandus lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 05.11.
  3. a osamakse tähtaja möödumisest alates. Hagejal on VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 35 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Hageja arvestab alates 06.11.
  4. a viiviseid päevamääraga 0,06% summas 2013,64 eurot. Hageja taotleb kostjalt alates 26.06.
  5. a lisanduva viivise sissenõudmist määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kompromissisumma 21 979.25 eurot, sh põhinõue 14 465,77 eurot ja enne 09.09.
  6. a sissenõutavaks muutunud viivised summas 7513,48 eurot, lisaks lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja 2734,04 eurot (2013,64+720,40) seisuga 30.07.
  7. a sissenõutavaks muutunud viivised. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks 2

(4)välja alates 17.09.2021. a viivise põhivõlalt määras 0,06% päevas kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1420 eurot, s.o 1000 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 1000 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hagis sisalduv nõue põhineb ühel lepingul. Seetõttu on puudunud vajadus analüüsida ja käsitleda erinevaid nõudealuseid ja õiguslikke aspekte. Puutuvalt nõude õiguslikku keerukusse märgib kohus, et hageja ei ole tegelenud nõude õigusliku kvalifitseerimisega ja on osutanud üksnes lepinguõiguse üldistele sätetele. Kõik hagile lisatud tõendid on sellised, mis on hagejal endal olemas ja mille kogumiseks mujalt on puudunud põhjus. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1 tund. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga) ja rõhutab, et sellise suhteliselt kõrge õigusteenuse tasu juures mitteadvokaadist esindaja puhul tuleb eeldada efektiivset tööd, mille tegemiseks kulub vähem aega. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 1120 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag 3

(4)Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.