) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust
lg 1 järgi koosmõjus
§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja 370 eurot ja puudutatud isiku II kasuks 270 eurot (kokku 640 eurot) ning kohustas avaldajat maksma sellelt summalt viivist. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Maakohus vähendas puudutatud isikute I ja II esindaja toiminguid 2,75 tunni ulatuses – perioodil 06.04.2020-20.04.2020 tehtud toimingud olid põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses ja 16.11.2020 tehtud toimingud (kokku 0,75 tundi) ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Samas jõudis maakohus järelduseni, et põhjendatud kulud olid vaid 10 tundi, arvestades asja sisu ja mahtu. Avaldaja heitis ette, et maakohus ei andnud konkreetsetele toimingutele hinnangut ja seega ei saanud kontrollida diskretsioonipiiride järgimist. Ringkonnakohus ei nõustu praegusel juhul avaldajaga. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (Riigikohtu 14.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Maakohtu määrusest on näha, et maakohus hindas puudutatud isikute I ja II lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus vähendas kulusid 5,5 tunni ulatuses ja põhjendas piisava selgusega, miks ta vähendas lepingulise esindaja kulusid. Ülejäänud kulusid pidas maakohus põhjendatuks. Kuivõrd avaldaja vaidlustas maakohtu lahendit rahuldatud osas ning puudutatud isikud I ja II määruse rahuldamata jäänud osas ei vaidlustanud, (puudutatud isikud I ja II nõustusid maakohtu hinnanguga), siis vastab maakohtu määrus
Maakohtul puudus praegusel juhul kohustus täiendavalt põhistada, miks ta peab 10 tundi vajalikuks ja põhjendatuks kuluks. Ringkonnakohtu hinnangul puudus alus puudutatud isikute I ja II esindajakulude vähendamiseks määruskaebuses märgitud ulatuses. Menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Menetluskulude regulatsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna
lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab
lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Eeltoodud tõlgendus tagab paremini kohtuvaidlusega seotud esindajakulude kandmise riski õiglase jaotuse (Riigikohtu 14.04.2021 määrus kohtuasjas nr 2-19-10324 , p-d 18-19). Arvestades eeltoodut pidas maakohus õigustatult praeguse vaidluse vajalikuks ja põhjendatuks kuluks 10 tundi. Vähemaga poleks puudutatud isikute I ja II õigused tagatud käesoleva kohtuasja lahendamisel. Avaldaja tugines määruskaebuses mh asjaolule, et menetluskulude nimekiri oli esitatud pärast põhivaidluse lõppemist ja seega ei saanud neid kulusid avaldajalt välja mõista. Vastuseks määruskaebuse väitele selgitab ringkonnakohus, et Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud on
(Riigikohtu 27.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15).
lg 1 annab võimaluse määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks kohtulahendis või pärast lõpplahendi jõustumist. Puudub alus aga menetlusosaliste ebavõrdseks kohtlemiseks sõltuvalt menetluskulude kindlaksmääramise määruse tegemise ajast. Arvestades eeltoodut, ei ole määruskaebus edukas ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. 3 7.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 8.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.