← Eesti

2-18-8616/22

Obsah (16)§ 175§ 173§ 171§ 164§ 162§ 146§ 65§ 163§ 158§ 165§ 23§ 169§ 170§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8616 Tsiviilasi A. A. (pankrotis)

§ 175lg 1, lg 11).

  1. Jätta A. A. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada A. A. d täitma usaldusisiku kohustusi ise.
  2. Sissetulekust, mis ületab summat, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, usaldusisikul kanda võlgniku arvelduskontole üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
  3. novembril).
  4. Usaldusisikul esitada üks kord aastas, iga aasta
  5. detsembril, kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt
  6. detsembril 2020, järgnev
  7. detsembril 2021, jne.
  8. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; 2 sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

  1. A. A. esitas Tartu Maakohtule 05.06.2018 avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Tartu Maakohus kuulutas 29.08.2018 määrusega välja A. A. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni.
  2. 01.03.2019 toimus nõuete kaitsmise koosolek. 04.06.2019 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 10.06.2019 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 17.10.2016 esitas pankrotihaldur kohtule aruande ja ettepaneku menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
  3. 30.09.2019 esitas pankrotihaldur Margo Normann kohtule järgnevad taotlused: 1) lõpetada A. A. (isikukood XXX ) pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur Margo Normann pankrotihalduri kohustustest A. A. pankrotimenetluses; 3) määrata pankrotihalduri Margo Normanni tasuks 378 eurot (sh käibemaks); 4) kinnitada pankrotihalduri Margo Normanni poolt ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 98,40 eurot (sh käibemaks); 5) pankrotihalduri tasu ja kulud summas 476,40 eurot hüvitada riigi vahenditest ja maksta OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr XXX Swedbank AS-is; 6) algatada A. A. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
  4. 03.10.2019 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võimalusest maksta pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 500 eurot hiljemalt 24.10.
  5. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud. 3
  6. 05.11.2019 teavitas võlgnik, et on nõus täitma usaldusisiku kohustusi ise. I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Pankroti väljakuulutamise seisuga ei olnud võlgniku kontol rahalisi vahendeid. Pankrotivara, mida müüa, võlgnikul ei ole. II Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162

lg 2 p 2) 1) Pankrotimenetluses

§ 146lg 1 p 1 ja 3 sätestatud väljamakseid ei esine.

2)

§ 146

lg 1 p 4 sätestatud kulutused pankrotimenetluses on järgmised: Halduri tasu 432,00 EUR Halduri kulutused 44,40 EUR Ajutise halduri tasu ja kulud on hüvitatud riigi vahenditest. 3)

§ 65

lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 esimene lause sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel (§ 23. Ajutise halduri tasu). Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud:  võlausaldajate I koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund  nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund  jaotusettepaneku koostamine – 0,5 tundi  aruande koostamine – 1 tund Kokku on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 3,5 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 90 €. Seega tasuks ülesannete täitmise eest on 3,5*90=315 €, millele lisandub käibemaks 63 €, kokku 378 €. Pankrotihalduri vajalikud kulud (bürookulud pankrotiperioodil: kommunaalmaksed, koristus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, büroomasinad) on 82 €, millele lisandub käibemaks 16,40 €, kokku 98,40 €. Kokku on summa ülesannete täitmise ja kulude eest 476,40 €. III Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Kohus kinnitas pankrotihalduri jaotusettepaneku 10.06.2019 määrusega: II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Rahuldamata nõude Võlausaldaja andmed Nr Võlausaldaja Jaotise % summa eurodes Saaja: OK Incure OÜ; konto nr XXX;

  1. TF Bank AB 70,13 1396,34 viitenr 64574800083241600 Saaja: Omega Invest OÜ
  2. Omega Invest OÜ 14,20 282,67 Konto nr XXX Saaja: ITM Inkasso OÜ
  3. ITM Inkasso OÜ 15,68 312,18 Konto nr: XXX Kokku 100 1991,19 Jaotisi ei ole võimalik välja maksta pankrotivara puudumise tõttu. IV Andmed pandieseme müügist saadu kohta (

§162lg 2 p 4) 4 Pandiesemeid ei olnud.

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Tunnustatud Jaotise Väljamakse eurodes Rahuldamata nõude Nr Võlausaldaja nõue eurodes % summa eurodes 0

  1. TF Bank AB 1396,34 70,13 1396,34 0
  2. Omega Invest OÜ 282,67 14,20 282,67 0
  3. ITM Inkasso OÜ 312,18 15,68 312,18 0 Kokku 1991,19 100 1991,19 VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Hagisid läbi ei ole vaadatud, samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kohtukulusid ei ole.

Ajutise halduri kulutused on 44,40 eurot. Pankrotihalduri kulutused on 98,40 eurot. X Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163

lg 5) Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole laene võttes osanud hinnata tekkida võivaid majandusriske ning ei ole piisavalt mõistlikult hinnanud oma võimalusi võetud laenude ja muude võlgade tagasimaksete teostamisel. Samas ei ole võlausaldajad (kiirlaenufirmad) laenude andmisel teostanud riskianalüüsi ja on andnud võlgnikule laene ilma reaalsete tagatisteta. Võlgnikul on 3 alaealist last: R., s. XX.XX.XXXX, E., s. XX.XX.XXXX ja E., s. XX.XX.XXXX. Võlgniku sissetulekuks on peretoetused 620 eurot kuus. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 1.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A. A. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 2.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 3. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et A. A. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. 5 4. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Margo Normann vabastada A.

A. pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. (pankrotis) 5.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

  1. Pankrotihaldur on taotlenud tasu summas 378 eurot (sh käibemaks) ning taotlenud selle väljamaksmist büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tööd kokku 3,5 tundi arvestusega 90 eurot tund ehk 315 eurot, millele lisandub käibemaks 63 eurot, kokku 378 eurot.
  2. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö mahtu, halduri kutseoskust ja pankrotimenetluses tehtud toiminguid, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu suuruseks A. A. (pankrotis) pankrotimenetluses 315 eurot, millele lisandub käibemaks summas 63 eurot, kokku 378 eurot. Tasu tuleb välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, XXX Swedbank.
  3. Pankrotihaldur on taotlenud ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamist summas 82 eurot, millele lisandub käibemaks 16,40 eurot, kokku 98,40 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tehtud kulutused on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada summas 82 eurot, millele lisandub käibemaks 16,40 eurot, kokku 98,40 eurot. Kulud välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.
  4. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot (sh käibemaks) riigi vahenditest.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõike 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 183 lõike 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
  6. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks esitanud menetlusabi taotluse. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse ja leiab, et pankrotihalduri tasu ja kulude maksmiseks tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 378 eurot, millele lisandub käibemaks 98,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 12.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh

§ 158lg 4 sätestatud juhul.

13. 05.06.2018 esitas võlgnik A. A. kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avaldusele on lisatud ka

§ 170lg 2 nimetatud kinnitused.

14.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 15. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, esitatud on ka

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

6 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole A. A. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Kohus peab põhjendatuks algatada A. A. kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

  1. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi ise. Võlausaldajad ei ole esitanud pankrotihalduri ettepanekule vastuväiteid. A. A. on esitanud 05.11.2019 kohtule nõusoleku täitmaks usaldusisiku kohustusi ise. Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid, et A. A. ei ole suuteline täitmaks usaldusisiku kohustusi ise.
  2. Kohus jätab seega usaldusisiku määramata ning kohustab võlgnikku A. A. d täitma usaldusisiku kohustusi ise. Kohus kohustab A. A. d esitama üks kord aastas, iga aasta
  3. detsembril, kohtule aruande, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt
  4. detsembril 2020, järgmine
  5. detsembril 2021, jne. 19.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (A.

A. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule, lisaks sissetulekule, millele ei saa pöörata sissenõuet, üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab A.

A. jätma endale igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta

  1. novembril) vastavalt jaotusettepanekut kinnitavas määruses märgitud jaotistele.
  2. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lgte 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. 21.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 22.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 7 23.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 24.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 25.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 26.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.