): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; 2 sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Asjaolud
lg 2 p 1) Pankroti väljakuulutamise seisuga ei olnud võlgniku kontol rahalisi vahendeid. Pankrotivara, mida müüa, võlgnikul ei ole. II Andmed
nimetatud väljamaksete kohta ja halduri tehtud vajalikud kulud (
lg 2 p 2) 1) Pankrotimenetluses
2)
lg 1 p 4 sätestatud kulutused pankrotimenetluses on järgmised: Halduri tasu 432,00 EUR Halduri kulutused 44,40 EUR Ajutise halduri tasu ja kulud on hüvitatud riigi vahenditest. 3)
lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 11 esimene lause sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel (§ 23. Ajutise halduri tasu). Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud: võlausaldajate I koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund jaotusettepaneku koostamine – 0,5 tundi aruande koostamine – 1 tund Kokku on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 3,5 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 90 €. Seega tasuks ülesannete täitmise eest on 3,5*90=315 €, millele lisandub käibemaks 63 €, kokku 378 €. Pankrotihalduri vajalikud kulud (bürookulud pankrotiperioodil: kommunaalmaksed, koristus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, büroomasinad) on 82 €, millele lisandub käibemaks 16,40 €, kokku 98,40 €. Kokku on summa ülesannete täitmise ja kulude eest 476,40 €. III Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg 2 p 3) Kohus kinnitas pankrotihalduri jaotusettepaneku 10.06.2019 määrusega: II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Rahuldamata nõude Võlausaldaja andmed Nr Võlausaldaja Jaotise % summa eurodes Saaja: OK Incure OÜ; konto nr XXX;
V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg 2 p 6) Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 7) Tunnustatud Jaotise Väljamakse eurodes Rahuldamata nõude Nr Võlausaldaja nõue eurodes % summa eurodes 0
lg 2 p 8) Hagisid läbi ei ole vaadatud, samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
Ajutise halduri kulutused on 44,40 eurot. Pankrotihalduri kulutused on 98,40 eurot. X Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
lg 5) Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole laene võttes osanud hinnata tekkida võivaid majandusriske ning ei ole piisavalt mõistlikult hinnanud oma võimalusi võetud laenude ja muude võlgade tagasimaksete teostamisel. Samas ei ole võlausaldajad (kiirlaenufirmad) laenude andmisel teostanud riskianalüüsi ja on andnud võlgnikule laene ilma reaalsete tagatisteta. Võlgnikul on 3 alaealist last: R., s. XX.XX.XXXX, E., s. XX.XX.XXXX ja E., s. XX.XX.XXXX. Võlgniku sissetulekuks on peretoetused 620 eurot kuus. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 1.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A. A. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 2.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 3. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et A. A. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. 5 4. Vastavalt
A. pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. (pankrotis) 5.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (
lg 3).
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh
13. 05.06.2018 esitas võlgnik A. A. kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avaldusele on lisatud ka
14.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 15. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, esitatud on ka
lg-s 2 nõutud kinnitused.
6 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole A. A. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Kohus peab põhjendatuks algatada A. A. kohustustest vabastamise menetluse. 16.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 järgi,
A. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule, lisaks sissetulekule, millele ei saa pöörata sissenõuet, üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
A. jätma endale igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 22.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 7 23.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 24.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 25.
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 26.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.