Obsah (8)

§ 185§ 179§ 180§ 337§ 322§ 268§ 306§ 37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-350 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Orvi Koik

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Esko Edasilt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 291.60 eurot. 1 Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kannatanul on kassatsiooni õigus advokaadist esindaja vahendusel. SÜÜDISTUS

1. Esko Edasi süüdistatakse selles, et tema, olles 16.06.2008 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 113 ja KarS § 114 lg 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, seega isikuna, kes on varem toime pannud tapmise vähemalt teist korda, uuesti, kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 31.07.2020 kell 19.30 ja mitte hiljem kui 01.08.2020 kell 07.09, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, lõi korduvalt jõuliselt, intensiivselt ja valimatult kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, mis on käed ja jalad, Yle vähemalt 15 – 20 korda pea piirkonda ja vähemalt 17 – 20 korda kehatüvesse. Sellise tegevuse tagajärjel suri Y sündmuskohal. Lähtuvalt surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr 20E-AOS0052/376, 14.12.2020, ja kohturadioloogilise uuringu aktist nr 027/2020, 28.09.2020, on Y surmapõhjuseks aju-kolju kinnine tömp trauma mõlemapoolse traumaatilise kõvakelmealuse verevalumiga, peaajupõrutusega, ninaluude murruga, verevalumitega kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, põrutushaavadega juustega kaetud peanahal vasakul pool otsmiku-oimu-kiiru piiril ja parema silma ülalaul, nahamarrastustega näol, hulgaliste nahaaluste verevalumitega näol, juustega kaetud peanahal ja vasakul kõrvalestal, põrutushaavade ja verevalumitega üla- ja alahuule limaskestal ning
2. hambakrooni kildmurd. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves. Surma põhjustanud aju-kolju tömp trauma on eluohtlik tervisekahjustus, samuti kehatüve tömp trauma on eluohtlik tervisekahjustus. Seega Esko Edasi, teise inimese tapmisega, mis on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime pani toime KarS § 114 lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS
3. Maakohus tunnistas Esko Edasi süüdi KarS § 114 lg 1 p 4 järgi ja mõistis karistuseks 20 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning karistusaja alguseks luges 01.08.
4. Tõkendi, vahistamine, tühistas kohtuotsuse jõustumisel. Mõistis Esko Edasilt riigituludesse välja

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1460 eurot ning

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 4776 eurot ja ekspertiisikulu 4105 eurot Kohustas Esko Edasit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 861.75 eurot. 2 APELLATSIOONID

1. Kaitsja märgib, et nii kaitsja kui ka E. Edasi rõhutasid korduvalt, et E.Edasil esines teo (löökide tegemise), põhjusliku seose, kui ka eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise osas tahtlus, kuid kannatanu surma osas ettevaatamatus. Harju Maakohus ei ole antud seisukohaga arvestanud ega kohtuotsuses analüüsinud. 3.
2. Kaitsja esitab E. Edasi kohtuistungil antud ütlused ja rõhutab, et ei saa nõustuda Harju Maakohtu seisukohaga, et pärast peksmist ei tundnud süüdistatav huvi, milliseid tervisekahjustusi ta oma tegevusega kannatanule tekitas ja kas kannatanu võib vajada abi ja toob välja, et E. Edasi rõhutas istungil, kui nägi ninast verd jooksmas, siis keeras ta küljele, pea all pani padja. Tunnistaja W ütlused kinnitavad, et E.Edasi pani padja Y-le pea alla, et las ta puhkab. Asjaolu, et E. Edasi on peale peksmist pannud Y pea alla padja viitab sellele, et E. Edasi ei osanud arvata ega tahtnud, et raske tagajärg saabuks. Küsimusele, mis põhjusel ta kiirabi ei kutsunud E. Edasi vastas: Ma ei tulnud selle peale, et midagi nii hullusti on. 01.augustil 2020.a kl 07:00 lahkusid nad koos W-ga korterist, Y hingas. Tagasi jõudsid korterisse kl 08:00, Y hingas, magas. W küsimusele-kui te hommikul ärkasite, mida te nägite? Vastas W- ma nägin, et Y minu arust oli padja all ja magas. Ekspertiisiakti nr 20E-AOS0052/376 p 2 kohaselt peale kõikide vigastuste saamist võis Y elada lühikest aega, see ajavahemik ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega määratav, kuid võib olla mõõdetav tundidega (vähemalt 4-8). Seega vastavad tõele nii E. Edasi kohtus antud ütlused, kui ka tunnistaja W ütlused, et peale vigastuste saamist Y hingas ja magas. Eeltoodust tuleneb, et E.Edasi esines teo (löökide tegemise), põhjusliku seose, kui ka eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise osas tahtlus, kuid kannatanu surma osas ettevaatamatus. Esko Edasi ei pidanud võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning ei möönud seda, kuna Y peale vigastuste saamist hingas. E. Edasi on ise nii kahtlustatavana kui ka viimases sõnas järjepidevalt eitanud tahtlust kannatanu tappa. Nimetatud asjaolu kinnitavad W ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll (lk 2023), mis kinnitab, et W helistas
3. augustil 2020.a kell 19:27 Häirekeskusesse ja teatas, et Esko Edasi tappis Y. Edasi lõi eelmise päeval Y kätte ja jalgadega. Tahtis Y natuke karistada. Eile hingas, täna ei hinga. Kaitsja esitab ülevaate W , milliseid kinnitavad tunnistajate H ja S ja U ütlused ja märgib, et vaidlust ei ole, et W oli see, kes kutsus E. Edasi enda külla, et E. Edasi räägiks Y-ga ning vaimselt raputaks ka teda. Tapmise tahtluse puudumist toetab asjaolu, et peale peksmist pani E. Edasi Y alla padja ja pööras ta külje peale, Y hingas. Kui W oleks kiirabi kutsunud, võib olla oleks Y veel elus. E. Edasi ei teadnud, et tema tekitatud elu ohustavad löögid surmavad kannatanu. Vaatamata sellele, et tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult ja tahtlus ulatus ka eluohtliku tervisekahjustuseni, näitavad objektiivsed tõendid, et surma saabumist ei saa E. Edasile tahtliku tagajärjena omistada. Käesoleval juhul saab väita, et E. Edasi oleks pidanud mõistma, et teise inimese peksmisega pea piirkonda võib õnnetult saabuda ka kannatanu surm. Samas viitavad tõendid, et E. Edasi võis esineda lootus tagajärje saabumist vältida. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-142-05 märkinud, et teo laad ja isiku elukogemus on nendeks kriteeriumiteks, millele 3 tuginedes on võimalik hinnata, kas esines tõsikindel lootus tagajärje mittesaabumisele ehk tagajärje põhjustamisele ettevaatamatusest. Peale E. Edasi lahkumist
4. augustil 2020.a jäi korterisse W ning E. Edasil esines lootus, et kui midagi tõsist võib juhtuda, kutsub täiskasvanu W kiirabi. Tõenditega ja ütlustega on kinnitust leidnud, et pärast teo toimepanemist nägi ta ninast verd jooksmas ning siis keeras kannatanu küljele, pea all pani padja. Taoline käitumine viitab asjaolule, et E. Edasi kannatanu surma ei soovinud. Eelnevast tulenevalt asub apellant seisukohale, et E. Edasi tegevus vastab mitte KarS § 114 lg 1 p 4, vaid KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 koosseisule. 3.
5. Mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule Apellant on veendunult seisukohal, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta süüdimõistetu isikule ja kehtivale kohtupraktikale. Kaitsja viidates Riigikohtu erinevates lahendites sedastatule, leiab, et maakohus on valesti kohaldanud karistuse mõistmise metoodikat. Harju Maakohus on küll kergendava asjaolu tuvastanud (puhtsüdamlik kahetsus), kuid otsusest ei nähtu, et sellega oleks ka reaalselt arvestatud, kuna kohus karistas süüdistatavat maksimaalse reaalse vangistusega. Kaitsja rõhutab, et maakohtu otsusest ei selgu, mis põhjusel jättis Harju Maakohus arvestamata süüdistatava süü suurust mõjutavate asjaoludena seda, et kannatanu oli samuti tugevas alkoholijoobes, teda ajendasid teo toimepanemisele kannatanu solvangud. Juba üksi asjaolust, et maakohus on E. Edasile karistuse mõistmisel võtnud lähtepunktiks võimaliku sanktsiooni maksimumi, nähtub materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu mingeid erilisi asjaolusid, mis võinuks üleüldse tingida maakohtu poolt E. Edasi teosüü sedavõrd suureks hindamise, et õigustanuks karistuse mõistmist sanktsiooni maksimummääras. Neid asjaolusid kogumis arvestades pidanuks E. Edasile mõistetud karistus kujunema kergemaks kui maakohtu poolt mõistetud 20 aastat vangistust. 3.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 4, § 340 lg 2 p-st 3 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 18.

mai 2021.a kohtuotsus ning teha asjas uus otsus, millega kvalifitseerida Esko Edasi tegu KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ning mõista kergem karistus. Juhul, kui Tallinna Ringkonnakohus leiab, et maakohus on E. Edasi tegevusele andnud õige materiaalõigusliku hinnangu, siis palub apellant mõista E. Edasile kergem karistus. Rahuldada kaitsja tasu hüvitamise taotlus. Apellant ei taotle suulist menetlust. 4. Kannatanu X peab apellatsioonis maakohtu otsuse põhjendusi mõistetud karistuse osas šokeerivaks ja tõstatab küsimuse, et palju tänapäeval inimesi tapma peab, et väärida eluaegset vanglakaristust. Ei nõustu kohtuotsusega raskendavate asjaolude puudumise kohta. Märgib, et tuginevalt ekspertiisiaktile tuleb arvestada karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p-s 2 ettenähtud süüteo toimepanemine erilise julmusega ja p-ga 8 raske tagajärje põhjustamine. Küsib kas karistust raskendav ei ole ka asjaolu, et kannatanu Y jäeti surema, abi kutsuti alles peksmisele järgnenud päeva õhtul. 4 Kohtumenetluse käigus selgus, et kahetsus võib tõene olla selles osas, mis puudutab Nõmmel vahistamist. Poleks seda juhtunud oleks surnukeha kuriteo varjamiseks peidetud, see selgub W ütlustest Tegelikult korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadis süüdistatav täpselt, et kiirabi kutsudes tekiks kohe uurimisorganitel küsimus vigastuste tekkeloo kohta ja kuriteo varjamiseks oligi tarvis leida transpordivahend. Apellant viitab Häirekeskusele tehtud kõnesalvestisele, E.Edasi mobiiltelefoni positsioneerimisele ja U ütlustele ja leiab, et tegu oli toime pandud otsese tahtlusega, et saavutada kannatanu surma saabumine. KarS § 36 kehtestab, et joobeseisund ei välista süüd. Plaan oli kuritegu varjata. Apellandi arvates on Esko Edasi tõestanud, et ta ei ole oma senistest karistustest järeldusi teinud, jätkab samaliigiliste kuritegude toimepanemist, eriti julmal ja sadistlikul viisil ja on ühiskonnale ohtlik. Apellant palub Harju Maakohtu otsusega mõistetud 20 aastat vangistust asendada eluaegse vangistusega. Apellant taotleb suulist menetlust. 5.

§ 322lg 3 kohaselt esitas kaitsja apellatsioonile vastuväited kannatanu X.

Viidates kohtuarstliku ekspertiisi aktis märgitule ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanu surma osas esines ettevaatamatus. Ilmselgelt kaotas kannatanu juba peksmise ajal teadvuse ja maas lamavat teadvuseta inimest peksta, kusjuures ise trampides veres on kohatu rääkida ettevaatamatusest. Süütegu kergendavaks asjaoluks ei saa pidada ka padja asetamist kannatanu pea alla, sest peale seda tegu ja peks jätkus. Vigastuste heastamiseks jääb padjast väheks. Kahtleb kas kannatanu solvas süüdistatavat ja isegi kui seal kõlas sõna ori, pole see õigustuseks inimest surnuks peksta. Ekspertiisiakt ütleb, et peale selliseid vigastusi võis kannatanu elada 4-8 tundi, siis ei saanud kannatanu hommikul enam kuidagi hingata ja magada. Teadvuseta inimese hingamine muutub pindmiseks ja hingamise hindamine peale vaatamisega ei ole kohe kindlasti tõene. Mis puutub E.Edasi väitesse, et lootis, et täiskasvanu W kutsub kiirabi, siis sama oleks pidanud ka täiskasvanu Edasi tegema, enne kui ta sealt kell 12.49 01.08.20 lahkub. Esko Edasi tegu ei ole võimalik vabandada ettevaatamatusega. Kannatanu märgib, et kui tapmine viidi täide ilma mingi viha või muu emotsioonita, kas seda võiks sadismiks nimetada. Peab õigeks Esko Edasi § 114 lg1 p 4 järgi süüdimõistmist, aga karistuseks oleks õiglasem määrata eluaegne vangistus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTUNGIL

1. Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Samuti toetas kaitsja täies mahus esitatud apellatsiooni. Kannatanu X toetas esitatud apellatsiooni ja jäi kirjalikult esitatud kaitsja apellatsioonile esitatud vastuväidete juurde. Samuti selgitas, et Y oli talle väga lähedane inimene. Kaitsja apellatsiooni palus jätta rahuldamata. Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonidega ja vastuväitega ning ära kuulanud istungil pooled, annab esmalt hinnangu kaitsja väitele maakohtu poolt 5 materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas ja seejärel kontrollib apellatsioonide alusel mõistetud karistuse seaduslikkust.
3. Kaitsja leiab, et maakohus on tõendeid analüüsides õigesti tunnistanud tõendatuks kuriteo objektiivse koosseisu, kuid ei nõustu kohtu järeldusega subjektiivse tunnusena kaudse tahtlusega tapmise toimepanemises. Kaitsja rõhutab, et E. Edasil esines teo, löökide tegemise ja põhjuslikus seoses olevate eluohtlike terviskahjustuste tekitamise osas tahtlus, kuid kannatanu surma osas ettevaatamatus. Harju Maakohus ei ole eelnimetatud seisukohaga arvestanud ega kohtuotsuses analüüsinud. 8.
4. Viimase väite osas kolleegium märgib, et

§ 268

lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

§ 306

lg 1 p-st 3 lähtuvalt lasub kohtul küll aktiivne roll materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel, kuid seda ennekõike juhul kui kohtu hinnangul ei kohaldu säte, millele süüdistusaktis on tuginetud. Siis peab asja lahendav kohus kontrollima täiendavalt, kas isiku käitumine võib vastata mõnele muule karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisule (vt nt RKKKo 3-1-1-12-16). Vaidlustatud juhul on kohtu järelduse kohaselt süüdistatava poolt toimepandule antud süüdistusaktis prokuröri poolt õige hinnang ja sellekohase põhjenduse oli kohus kohustatud kohtuotsuses esitama. Sellise põhjendamiskohustuse on maakohus täitnud. Otsuse põhiosa põhjendustest tulenevalt on selge, et maakohus hindas tõendatuks kaudse tahtlusega tapmise toimepanemise. Seetõttu põhjenduse esitamata jätmine sellest, miks pole tegemist kaitsja poolt pakutud KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteoga, pole käsitatav olulise kriminaalmenetluse rikkumisena, millega kaasnes ebaseadusliku otsuse tegemine. 8.

1. Kaitsja, viidates E. Edasi ja tunnistaja W ütlustele, ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdistatav ei tundnud pärast peksmist huvi tema poolt tekitatu ja kannatanul abi vajamise osas. Toob välja, et kui E.Edasi nägi Y-l ninast ja suust verd jooksmas, keeras viimase küljele ja pani pea alla padja. Kolleegium osutab, et maakohus on sellekohased E.Edasi ütlused otsuses kajastanud. Nimelt on E.Edasi andnud ütlusi, et pärast juba teist korda löömist, kannatanu kukkus ja ninast ning suust hakkas verd jooksma, ta pani pea alla padja ( 2 kd. t.lk.71 pöördel- 77 pöördel). Samas on maakohus eelkõige ekspertiisiakti ( 1 kd. t.lk. 80- 104) alusel lugenud tuvastatuks, et kannatanut on löödud intensiivselt, jõuliselt käte ja jalgadega vähemalt 15-20 korda pähe ja vähemalt 17-20 korda kehatüvesse. Maakohus on jõudnud järeldusele, et kuigi süüdistatav juba pärast teist lööki nägi suust ja ninast verejooksu ja pani talle padja pea alla, siis ta jätkas maas liikumatult lamava kannatanu peksmist. Kusjuures tehes seda nii käte kui jalgadega ligi 20 korda pähe kui sama palju rindkeresse. Kolleegium leiab, et kaitsja poolt väidetud kannatanu külje peale asetamine ja padja pea alla panemine ei väära maakohtu järeldust, et selline tuvastatud jõuline ja intensiivne peksmine täidab tapmise tahtluse. Kaitsja on teinud viite Riigikohtu lahendile, kus on sedastatud subjektiivse külje tuvastamise kriteeriumid. Kaitsja apellatsioonis viidatut on oma otsuses kajastanud ka maakohus ( otsuse lk 11) ning ongi subjektiivse tunnuse tuvastamisel lähtunud teo objektiivsest avaldumisest kui ka E.Edasi teojärgsest käitumisest. Samuti on maakohus subjektiivse tunnuse tuvastamisel arvestanud E.Edasi varasemat käitumist ja nimelt juba varem kahe inimese surnuks peksmise kogemust. Kaitsja poolt süüdistatava ütlustele, et ta ei osanud arvata ega tahtnud raske tagajärje saabumist, viitamine maakohtu põhjendust tapmise tahtlusest ei kummuta ega ole ka E.Edasi kogemusi arvestades eluliselt usutav. 6 8.
2. Kaitsja, viidates surnu ekspertiisiaktis märgitule, et pärast peksmist võis kannatanu elada lühikest aega, so 4-8 tundi, on leidnud, et arvamus kinnitab süüdistatava ja W ütlusi sellest, et pärast peksmist kannatanu hingas, magas, mis välistab E.Edasi poolse tapmise tahtluse. Kolleegium osutab, et asjaolu, et kannatanu võis mõne tunni pärast süüdistatava poolt tahtlikult eluohtlike tervisekahjustuste tekitamist hingata, pole iseenesest tapmise tahtlust välistavaks asjaoluks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-102-16 märkinud, et ainuüksi välise teopildi alusel saab vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes rääkida eeskätt olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma. Seega saab välise teopildi alusel kaudse tahtluse olemasolu jaatada ennekõike juhul, kus süüteokoosseisu kirjeldatud tagajärg (kannatanu surm) on ajalises ja ruumilises lähiseoses eluohtlikuks hinnatava teo toimepanemisega. See ajalis-ruumiline lähiseos kinnitab, et kannatanu peksmine oli sedavõrd intensiivne ja ulatuslik, et selles võib näha üheaegselt nii surma saabumise võimalikuks pidamist kui ka möönmist KarS § 16 lg 4 mõttes. Pekstes maas lamavat kannatanut valimatult ja jõuliselt jalgadega pähe ja kehasse, kujutab inimene ette mistahes vigastusi ja mistahes tagajärge, ka surma saabumist. Tuvastamist on leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt jalgadega pea- ja kehapiirkonda ja nägi, et peksmise vigastustega kaasnes juba verejooks nii ninast kui suust. Samuti on üheselt tuvastamist leidnud, et juba peksmise käigus ja seda peksmise algfaasis kannatanu enam ei reageerinud, kuid süüdistatav jätkas löökide andmist. Süüdistatav nägi hommikul, et Y oli verisena täpselt samas lamavas asendise nagu ta oli peksmise järgselt jäänud. Kolleegium asub seisukohale, et kannatanu valimatu peksmine jõuliselt ja korduvalt jalgadega ning kätega kuni 15-20 korda pähe (pea on elutähtis organ) ja 15- 20 korda kehatüvesse (kõhtu, rinda, mis ka elutähtsad piirkonnad) ning tekitades verejooksu, on ilmselgelt väliselt ohtlik tegu ning sellisel juhul on surma saabumise võimalus keskmise elukogemuse pinnalt äratuntav, seda enam, et E.Edasi näol on tegemist isikuga, kes on juba käte ja jalgadega pähe ja kehasse lüües kaks inimest surnuks peksnud. Oluline on ka, et ekspertiisiakti kohaselt olid kõik kannatanule tekitatud vigastused ( seega ka eluohtlikud) elupuhused ja tekitatud lühikest aega enne kannatanu surma suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Samuti on ekspert andnud arvamuse, et reeglina tekivad selliste peaajuvigastuste korral kohe teadvusehäired, mis arenevad sügava teadvusekaotuseni ( 1 kd. t.lk. 80-104). Tegemist oli intensiivse ründega, mis annab alust jaatada tapmistahtluse olemasolu. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et kannatanu surma saabumise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega ning seda saab tõsikindlat väita välise teopildi alusel. Kaitsja on apellatsioonis väitnud, et tagajärje suhtes esines E.Edasil ettevaatamatuse vormidest kergemeelsus. Kolleegium osutab, et kergemeelse käitumise jaatamiseks, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et oht elule ei realiseeru, st kannatanu ei sure. Kolleegium rõhutab, et ajalist aspekti silmas pidades tuleb tahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga. Tapmine eeldab toimepanija ettekujutust sellest, et tegu, mis ta kannatanu suhtes toime paneb, toob üldjuhul kaasa inimese surma. Süüdistatav peksis maas lamavat ja vastupanu mitteosutavat, pärast teist lööki ninast ja suust verd jooksvat kannatanut valimatult tugevajõuliste käte-ja jalalöökidega kuni 20 korda pähe ja kuni 20 korda kehatüvesse. Ka tavalise elukogemusega isikule, rääkimata siis veel E.Edasi elukogemust, on ilmselge, et sellisel viisil teise isiku korduv intensiivne ja ulatuslik peksmine toob kaasa isiku 7 surma. Intensiivne ja ulatuslik löömine elutähtsate organite piirkonda võib lõppeda inimese surmaga ning annab kahtlemata tunnistust sellest, et lööja möönab igasuguse tagajärje saabumise võimalust ja tegutseb seetõttu kaudse tapmistahtlusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-128-06). Kolleegium leiab, et süüdistatava käitumisest ei nähtu midagi sellist, mille põhjal võib asuda seisukohale, et ta lootis tagajärge vältida. Kaitsja viited tunnistaja W-le, kes oleks võinud kiirabi kutsuda, ei väära E.Edasi käitumist ega anna ka alust tuvastada, et E.Edasil oli kindel ja tõsimeelne lootus, et W, kellega koos hommikul korterist lahkuti ja pärast baaris viibimist koos tagasi tuldi, kindlasti kiirabi kutsub. Seda enam, et E.Edasi ütluste kohaselt W teda ei takistanud, vaid oli Y peale vihane ja ütles korduvalt, et ta viimane on reetur. Pealegi viibis E.Edasi korteris, kus vereloigus lamas kannatanu samas asendis, kuhu ta E.Edasi peksmise järgselt jäi, veel koos tunnistajaga alkoholi tarvitades pool päeva. Seega kannatanu surma saabumise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega ning tema käitumises on tuvastatud ka kaudse tahtluse voluntatiivne element. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohus on tõendite kogumi alusel ja kooskõlas tuvastatud teo tehioludega seaduslikult süüdi tunnistanud E.Edasi KarS § 114 lg 1 p 4 järgi kuna tegemist on isikuga, kes on süüdi tunnistatud ka varem tapmiste toimepanemiste eest. Kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid ei too kaasa E.Edasi poolt toimepandu ümber kvalifitseerimist.
3. Apellandid on vaidlustanud maakohtu poolt mõistetud karistust. 9.
4. Kolleegium esmalt märgib, et apellatsiooni esitanud X poolt ringkonnakohtus antud selgituste alusel on võimalik teda käsitada kannatanuna

§ 37lg 1 viimase lause tähenduses, mistõttu oli tal apellatsiooni esitamise õigus.

9.2 Kohtukolleegium peab vajalikuks ka osutada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. 9.

1. Ringkonnakohus ei nõustunud süüdistatavale KarS § 114 lg 1 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo ümberkvalifitseerimisega KarS § 118 lg 1 p 7 järgi, mistõttu puudub toimepandu ümberkvalifitseerimise alusel maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. 9.
2. Kannatanu apellatsioonis on esitatud taotlus uue otsusega E.Edasile eluaegse vangistuse mõistmiseks. 9.4.
3. Kolleegium juba eelpool nõustus maakohtu järeldusega, et E.Edasi pani teo toime kavatsetult kuid tagajärje suhtes esines tal kaudne tahtlus, seetõttu jäävad tagajärjetuks kannatanu apellatsioonis esitatud väited, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada otsese tahtlusega ka tagajärje suhtes. 8 9.4.
4. Kannatanu leiab, et karistuse mõistmisel tuleb raskendavate asjaoludena arvestada KarS § 58 p-s 2 ettenähtud süüteo toimepanemine erilise julmusega ja p-s 8 ettenähtud raske tagajärje põhjustamisega. Kolleegium sellise seisukohaga ei saa nõustuda. Nimelt kehtestab KarS § 59 muuhulgas, et § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei arvestata karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. E.Edasile inkrimineeritud kuriteo koosseisuliseks tagajärjeks on inimese surm, mistõttu nimetatud tagajärge ei saa korduvalt arvestada veel ka koosseisuvälise raskendava asjaoluna. Samuti ei ole võimalik antud kriminaalasjas arvestada karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist erilise julmusega. Nimelt on E.Edasi poolt toimepandu kvalifitseeritud mõrvana KarS § 114 lg 1 p 4 alusel. KarS § 114 ehk tapmise raskem koosseis ja nimelt KarS § 114 lg 1 p 1 näeb kvalifitseeriva tunnusena ette tapmise toimepanemise julmal viisil. Seega julmal viisil tapmise toimepanemine toob kaasa juba koosseisulise tunnuse inkrimineerimise. Vaidlustatud juhul pole E.Edasile sellekohast kvalifitseerivat tunnust prokuratuuri poolt inkrimineeritud, ega ka apellatsioonimenetluses taotletud, mistõttu puudub ringkonnakohtul seaduslik alus teda süüdi tunnistada süüdistusega võrreldes raskema kuriteo toimepanemises. Seega ei anna kannatanu apellatsiooni väited alust maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. 9.
5. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus on liiga karm ega vasta süüdimõistetu isikule ja kehtivale kohtupraktikale. Seejuures on kaitsja viidanud Riigikohtu lahenditele, milledest on otsuse kohaselt juhindunud ka maakohus mõistes süüdistatavale 20 aastase vangistuse. Kaitsja heidab maakohtule ette karistust kergendavate asjaolude, kahetsuse ja süü tunnistamise reaalselt arvestamata jätmist kuna on mõistnud karistuse sanktsiooni maksimaalmääras. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Kaitsja jätab tähelepanuta, et KarS § 114 lg 2 p 4 sanktsioon näeb küll ette tähtajalise vangistuse maskimaalmääraks 20 aastat, kuid sanktsioon näeb ette ka eluaegse vangistuse. Seega oli kohtul sisuliselt võimalik vaagida, kas esinevad sellised erakorralised asjaolud, st lisaks suurele süüle ka äärmuslike üld-ja eripreventiivsete tingimuste esinemist lähtuvalt KarS § 56 lg 1 teisest ja kolmandast lauses sätestatust. Kolleegium osutab, et maakohus on tuvastanud keskmisest suurema süü ja arvestanud ka E.Edasi varasemat kuritegelikku käitumist ning just karistust kergendavate asjaoludega arvestamine on toonud kaasa tähtajalise vangistuse mõistmise. Kaitsja etteheited sellest nagu kohus poleks arvestanud kannatanu alkoholijoobega on ainetud kuivõrd kannatanu alkoholijoobes olek mingilgi määral ei leevenda süüdistatava süü suurust ega ole asjaoluks, mis annaks aluse süüdistatavale mõistetud karistuse muutmiseks. Kaitsja viidetele solvangutest märgib kolleegium, et süüdistatava ütlused sellest, et kannatanu oli maininud, et asjade autosse vedamise korral hakkaks süüdistatav orjaks, olid kohtule teada ja selline hüpoteetiline väljend pole süüdistatava poolset järgnevat käitumist ja kannatanu peksmist õigustav ega anna oma sisult alust tõdeda kannatanu poolt õigusvastast käitumist, mida siis oleks alus karistuse mõistmisel arvestada. Kaitsja leiab, et kohtu poolt arvestatud asjaolu, et E.Edasi on varem kahe inimese tapmise eest juba süüdi mõistetud, ei anna alust temale sanktsioonis ettenähtud maksimaalse tähtajalise vangistuse mõistmiseks. Kolleegium sellise seisukohaga nõustuda ei saa. Kolleegium osutab, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud ainuüksi kaitsja poolt viidatuga vaid andnud seaduslikult hinnangu kogu E.Edasi varasemale käitumisele. E.Edasi on ka süstemaatiliselt varavastaste kuritegude kui ka korduvalt väärtegude toimepanija. Seega on tegemist isikuga, kes pole suhtunud lugupidamatult mitte ainult teise isiku elu kui olulise õigushüve suhtes vaid ka õiguskorra vastu tervikuna. 9 Samas kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et E.Edasi on varem juba peksmisega võtnud kahelt inimeselt elu ja taaskord on toime pannud analoogse raske isikuvastase kuriteo, annab aluse mõista talle maksimaalse tähtajalise vangistuse. Kolleegium leiab, et kaitsja apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. 9.
6. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud süü suurust, karistust kergendavaid asjaolusid, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Kolleegium leiab, et kohtuotsus E.Edasile mõistetud karistuse osas apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu.
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1 § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.

mai 2021 otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. 11. RÕS alusel määratud kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Harju Maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kulutatud ajaks on kaitsja märkinud 210,00 minutit, summaks 189.00 eurot. Istungiks ettevalmistumiseks kulutatud ajaks on kaitsja märkinud 30,00 minuti, summaks 27.00 eurot ja istungil osalemise ajaks 60,00 minutit, summaks 54.00 eurot. Seega kokku taotleb kaitsja koos käibemaksuga hüvitada 324.00 eurot. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtuotsusega tutvumine, apellatsiooni koostamine ja istungiks ettevalmistumine on olnud vajalikud toimingud ja nendeks kulutatud ajakulu saab hinnata mõistlikuks. Samas kehtestab Advokaadile riigi õigusabi maksmise ja kulude hüvitamise korra § § 1 lg 4 , et tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 10:00 kuni 10:20, mis korra § 1 lg 3 koosmõjus § 5 ettenähtuga annab aluse hüvitada istungil osalemise eest 27.00 eurot. Seega apellatsioonimenetluses on õigusabi kuluks koos käibemaksuga 216 + 27 = 243 eurot, koos käibemaksuga 291,60 milline summa jääb

§ 185lg 2 alusel süüdistatava Esko Edasi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 10