1-14-34/113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-14-34 (kirjalik menetlus) Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2021 määrus karistuse kandmisest vabastamise menetluse algatamata jätmise ning arstlikku komisjoni suunamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu X.X. (isikukood xxxxxxxxxx) kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Käesoleva määruse avaldamisel asendada avalikus arvutivõrgus X.X. nimi ja isikukood tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 30.10.2014 otsusega karistati X.X. d KarS § 114 p 3 järgi 20 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 20.07.2013 kuni 21.07.2013, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks 19 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.07.
8. 22.03.2021 registreeriti maakohtus taaskordne X.X. kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palmi taotlus X.X. karistuse kandmisest vabastamiseks ja kohustada Viru Vanglat suunama X.X. d arstlikku komisjoni. Viru Maakohtu 07.05.2021 määrusega määras maakohus süüdimõistetu X.X. le komplekse psühholoogia-psühhiaatria ekspertiisi küsimustega: kas X.X. põeb vaimuhaigust; kas X.X. on nõrgamõistuslik (nõdrameelne); kas X.X. l esineb mõni muu raske psüühikahäire; kas võrreldes varasemalt sama isiku suhtes koostatud psühhiaatriaekspertiisidega on X.X. psüühilise tervise seisund praeguseks muutunud, sh kas on lisandunud uusi, varasemate ekspertiisidega tuvastamata vaimuhaigusi, sh dementsust (nõdrameelsust); kui mõnele eeltoodud küsimustest vastab ekspert jaatavalt, siis milline on arstlik prognoos tuvastatud haiguse puhul, st isiku terviseseisundi, paranemise või terviseseisundi halvenemise kohta; kas X.X. on praegu võimeline kandma vangistust; kas X.X. vajab psühhiaatrilist sundravi? 08.06.2021 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr 7.1-3/338 kohaselt esineb X.X. l paranoidne skisofreenia pikaajalise täieliku remissiooni seisundis; ta ei ole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne; ei esine mõnda muud rasket psüühikahäiret; võrreldes varasemalt sama isiku suhtes koostatud psühhiaatria ekspertiisidega ei ole X.X. psüühilise tervise seisund praeguseks oluliselt muutnud; isiku vaimse tervise seisund on olnud stabiilne; ta on praegu võimeline kandma vangistust; X.X. ei vaja psühhiaatrilist sundravi ja jääb vajadusel ravile üldistel alustel.
9. Viru Maakohtu 16.06.2021 määrusega jäeti rahuldamata X.X. kaitsja taotlus süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamise menetluse algatamiseks ja X.X. arstlikku komisjoni suunamiseks. 3.
10. Ei ole vaidlust selles, et X.X. põeb skisofreeniat. Seda on kinnitanud ka viimane ekspertiisiakt. Samas selline diagnoos oli temale pandud juba aastate eest. X.X. on põdenud seda vaimuhaigust juba antud asja sisulise arutamise ajal, mille tõttu määratigi temale kohtupsühhiaatriaekspertiisid. Ekspertiisid kinnitasid, et X.X. on võimeline karistust kandma. 3.
11. Kaitsja taotluses osutatud asjaolude (ebaadekvaatne käitumine, kambris ihualasti käimine, kambri reostamine väljaheidetega, pesemiseks jõu kasutamise vajadus) puhul ei ole tegemist uudsete asjaoluga, need esinesid ka varem. Seega karistusest vabastamise menetluse algatamine ja X.X. arstlikule komisjonile saatmine võib kõne alla tulla vaid siis, kui tema terviseseisund on võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. Selliseid asjaolusid aga antud juhul ei esine. Viru Vangla vastusest nähtub, et X.X. terviseseisund ei ole karistuse kandmise ajal muutunud, vangistuses on talle tagatud tema terviseseisundile vastav meditsiinile abi, ravi ja uuringud. Kinnipeetav on vangla psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi jälgimise all ning talle on tagatud ettenähtud ravi. Samuti 07.06.2021 ekspertiisiaktis jõudsid eksperdid järelduseni, et X.X. vaimse tervise seisund ei ole oluliselt muutunud, ta on võimeline vangistust kandma ja ei vaja psühhiaatrilist sundravi, võib saada ravi üldistel alustel. Samuti ei esine tal teisi psüühikahäireid, sh nõrgamõistuslikkust või nõdrameelsust. 3.
12. Kaitsja seisukoht, et vahepeal X.X. vaimse tervise seisund on halvenenud ning võimalik on, et lisandusid teisedki psüühikahäired (mistõttu ta ei ole enam võimeline vangistust kandma) ei leidnud kinnitust. Puudub alus karistusest vabastamise menetluse algatamiseks ja X.X. arstlikule komisjonile suunamiseks. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele
13. Viru Maakohtu 16.06.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu X.X. kaitsja vandeadvokaadi abi G. Palm, kes palub tühistada maakohtu määruse ning algatada X.X. karistuse kandmisest vabastamise menetlus ja kohustada Viru Vanglat suunama X.X. arstlikku komisjoni. 4.
14. Määruskaebuses tuuakse välja, et kaks vanglas süüdimõistetut ravinud psühhiaatrit on väljendanud seisukohta, et X.X. ei ole võimeline karistust kandma. Kaitsja hinnangul tuleb tuvastada, kas X.X. terviseseisund võib olla vangis olemise ajal muutunud selliselt, et ta ei ole võimeline vanglas karistust kandma. Piisab menetluse alustamiseks üksnes põhjendatud kahtluse olemasolust. Õigusteadlased ei saa asuda psühhiaatri rolli ning anda lõplikku vastust küsimusele, kas süüdimõistetul on tekkinud raske psüühikahäire või mitte. Kaitsja hinnangul 2 on X.X. puhul selleks põhjendatud kahtlus. X.X. ei järgi hügieeninõudeid, tal on enne vangistust diagnoositud skisofreenia, ta keeldub enda ravist jne. Kaks X.X. d reaalselt ravinud ja temaga pikaajaliselt tööd teinud psühhiaatrit V.P. e ja L.E. asuvad sõnaselgele seisukohale, et X.X. terviseseisund ei võimalda tal vanglas karistust kanda. Nende seisukohta kinnitab X.X. ravilugu, millest nähtub selgelt, et X.X. on vangistuses olles pikaajaliselt käitunud ebaadekvaatselt. Psühhiaatrite hinnangut kinnitavad ka kaudsed tõendid, sh X.X. perekonna ja kontaktisikute seisukoht, et tegemist ei ole vaimselt terve inimesega. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et X.X. on keeldunud vanglas enda ravist kuni sinnamaani, kus tema jalga iseloomustatakse sõnadega „nekrootiline“. 4.
15. Selles menetluses on vaid kaks tõendit, mis võimaldavad asuda vastupidisele arvamusele psühhiaatrite V.P. e ja L.E. e seisukohtade osas. Esmalt psühhiaater S.K. on asunud seisukohale, et X.X. on võimeline karistust vanglas kanda. Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et X.X. haigusloo andmetel on S.K. mehega kokku puutunud vaid ühel korral. Teiseks tõendiks on X.X. le selles menetluses tehtud ekspertiisiakt nr 7.1-3/
16. Kaitsja hinnangul on selline ekspertiisiakt mitmes mõttes problemaatiline. Tartu Ringkonnakohus on 22.09.2020 määruse punktis 16 märkinud, et varasemalt ei ole X.X. l tuvastatud skisofreeniat. Ekspertiisiaktis aga asutakse seisukohale, et X.X. ikkagi põeb paranoidset skisofreeniat. Hoolimata sellisest uuest diagnoosist on ekspertiisiaktis leitud, et X.X. terviseseisund ei ole oluliselt muutunud. Kaitsja hinnangul on sedavõrd tõsise vaimse haiguse nagu skisofreenia teke üks kõige selgemaid ja dramaatilisemaid näiteid vaimse tervise muutumisest. Ka on äärmiselt vaieldav ekspertiisiakti punktis 5 väljendatud seisukoht mille kohaselt on X.X. terviseseisund olnud vanglas stabiilne. Selle vastu aga räägib X.X. haigusloo väljavõte, millest võib ka erialateadmisi mitteomav isik näha, et X.X. vaimse tervise seisund on ajas selgelt muutunud. Ka ei sisalda ekspertiisiakt ühtegi põhjendust selle kohta, miks on koostaja hinnangul X.X. võimeline kandma vangistust olukorras, kus tal on tuvastatud selline psüühikahäire, mida võib pidada tõsiseks. 4.
17. Olgugi, et viimase ekspertiisiaktiga on üks psühhiaater koos kliinilise psühholoogiga tuvastanud, et X.X. on võimeline vangistust kandma, siis ei saa seda tõendit mingilgi moel pidada ülimuslikuks samasuguse kvalifikatsiooniga V.P. e ja L.E. e arvamustest, et X.X. ei ole võimeline vangistust kandma. Liiatagi olukorras, kus V.P. e ja L.E. e sõnu kinnitavad muud asjas kogutud tõendid, samal ajal kui ekspertiisiakt on seesmiselt vastuoluline ja sealset järeldust toetab vaid üks psühhiaater, kes on X.X. ga kokku puutunud vaid ühel korral. 4.
18. Kaitsja hinnangul tuleb selles kriminaalasjas suhtuda äärmiselt tõsiselt ka väitesse, mille on esitanud V.P. e. Nimelt on psühhiaater toonud välja, et Viru Vangla palus psühhiaatritelt, et nad ei kannaks kinnipeetava haiguslukku infot, mida advokaadid saaksid kasutada edasiseks protsessimiseks. Perioodil 2013–2019, mil X.X. d ravisid V.P. e ja L.E. on X.X. haiguslugu tihedalt täis erinevaid terviseprotseduure. Pärast psühhiaatrite lahkumist vanglast
19. aastal puuduvad X.X. l regulaarsed kokkupuuted psühhiaatriga (erandiks on üks kokkupuude S.K. iga, kes tuli hindama seda, kas X.X. on võimeline vanglas karistust edasi kandma). Kaitsja ei ole pädev hindama seda, kas senini aktiivset ravi vajanud inimese terviseseisund stabiliseerus juhuslikult pärast psühhiaatrite lahkumist või X.X. haigusloosse on jäetud pärast eelmiste psühhiaatrite lahkumist (või vallandamist) kandmata olulist tähendust omav informatsioon. 4.
20. Kaitsja on veendumusel, et X.X. täiendav vanglas hoidmine on vastuolus Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsiooni artiklitega 3 ja
21. Erinevalt maakohtust leiab kaitsja, et X.X. le ei ole vanglas tagatud tema tervislikku seisundit arvestades sobiv ega piisav ravi. Kaitsja hinnangul ilmestab X.X. senine seisukord (et ta on pika aja vältel kandnud ainult 3 ühte paari aluspükse, et tema jalg on muutunud nekrootiliseks, et ta on endiselt ebakontaktne ning vaimselt regresseerunud) seda, et X.X. le ei ole vanglas tagatud piisav ravi. 4.
22. Ka Tartu Ringkonnkohus on 22.09.2020 määruses möönnud, et mitmed X.X. tervisehädad võivad olla põhjustatud sellest, et pikk vangistus on mõjunud talle rusuvalt. Nii L.E. e arvamus kui ka ekspertiisiakt kinnitavad seda, et X.X. vaimne võimekus on vanglas vähenenud. Seega on praegugi alust arvata, et X.X. jaoks on vangistuses viibimine tema olukorda selgelt halvendanud. Ka ei nähtu kuskilt, et X.X. le pakutav ravi oleks mingilgi moel erinev kõikidele teistele kinnipeetavatele tagatud ravist. Tõene on see, et X.X. on psühhiaatrite järelevalve all, ent kaitsja hinnangul on selgelt ebapiisav see, et paranoidset skisofreeniat põdev kinnipeetav kohtub ajavahemikus 2018–2021 (s.o ligikaudu 4 aasta jooksul) psühhiaatritega vaid kolmel korral.
23. Tartu Ringkonnakohtu 09.08.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.08.
24. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
26. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja samasisuliste argumentidega, millele ta on tuginenud ka varasemas menetluses, asunud uuesti põhistama X.X. suhtes menetluse algatamise vajadust. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et käesoleval ajal puuduvad asjaolud, mille alusel alustada KrMS § 425 alusel menetlust. Ka määras maakohus X.X. le ekspertiisi, mille tulemusena selgus, et ta ei ole nõrgamõistuslik.
27. Kaitsja leiab, et menetluse eripärast tulenevalt ei saa õigusteadlased asuda psühhiaatri rolli ning anda lõplikku vastust küsimusele, et kas süüdimõistetul on tekkinud raske psüühikahäire või mitte. Ometigi läbivalt seab kaitsja määruskaebuses kahtluse alla arstide järeldusi. Määruskaebuses eelistatakse nende arstide seisukohti, kelle seisukoht langeb kokku X.X. ja tema kaitsja seisukohaga. Need, mis annavad alust järelduseks vastupidisele, on valed ja pealiskaudsed. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. See, et kaitsja ei nõustu arstide (ekspertide) tehtud järeldustega, ei tähenda veel, et need oleksid valed või pealiskaudsed.
28. Ringkonnakohus tutvus kaitsja esitatud lisadega maakohtule. Süüdimõistetu haigusloost nähtuvalt on süüdimõistetu käitumine olnud küll periooditi probleemne, kuid talle on tagatud ravi. Millise sagedusega ja millise arstiga peaks X.X. kokku puutuma, ei ole kohtu otsustada. VangS kohaselt osutatakse süüdimõistetutele parimat ravi, sh psüühilistest erisustest lähtuvalt, vastavalt võimalustele. Võimaluste puudumisel suunatakse süüdimõistetu ravile väljaspoole haiglat. Küll on kaitsja esitanud ka X.X. d väidetavalt reaalselt ravinud ja temaga pikaajalist tööd teinud psühhiaatrite – V.P. e ja L.E. i seisukohad. Asja juurde lisatud V.P. e ja L.E. e seisukohad on mõneti kummastavad. Kohtu andmetel ei ole tegemist Viru vanglas töötavate arstidega. Mis alusel ja mille põhjal avaldavad isikud X.X. kohta delikaatseid terviseandmeid, jääb samuti kohtule arusaamatuks. See, et isikud kunagi töötasid X.X. ga ning on nüüd nagu nähtub ka lisadest mälu järgi esitanud seisukohti süüdimõistetu tervise ja temale sobiva ravi kohta, ei ole usaldusväärne tõend ega kuulu arvestamisele. Samuti ei pea kohus vajalikuks eraldi tähelepanu pöörata kaitsja viidatud ajalehe artiklile, milline ei anna alust X.X. suhtes karistuse vabastamise menetluse algatamisse saatmist. Ometi on asjas mitmeid ekspertiise ning praegune haiguslugu, mis ei anna alust menetluse algatamiseks.
29. Lisaks tuleb juhtida määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et nimetatud küsimust lahendatakse Eesti õiguse järgi ning selles on kindel kord, kuidas alustatakse ja menetletakse 4 karistuse kandmiselt vabastamise küsimust. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole vajalik seda korda kahtluse alla seada. Seega, et Saksamaal võidakse skisofreeniat põdevate isikute vangistust lõpetada, ei tähenda, et see toimuks nii ka Eestis. Kohus mõistab süüdimõistetu vanemate muret poja tervise pärast, kuid ka vangla on vanematele kinnitanud, et süüdimõistetuga tegeletakse. Määruskaebus jääb edutuks.
30. Käesolev lahend sisaldab X.X. terviseandmeid, mistõttu tuleb see analoogia korras KrMS § 4081 lg-ga 2 avalikustada nii, et X.X. nimi ja isikukood asendatakse tähemärkidega.
31. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
32. juuni 2021 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5