KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2021 Kohtuasja number 1-19-2083 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Sergey Kovtuni (isikukood 35601222222) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- augusti 2021 määrus Määruskaebuste esitajad süüdimõistetu Sergey Kovtun ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Riina Bogens Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- augusti 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- veebruari 2020 otsusega tunnistati Sergey Kovtun süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka S. Kovtuni eelvangistus ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamine
- septembril
- Karistusaeg lõppeb
- novembril
- Viru Vangla esitas
- juulil 2021 Viru Maakohtule materjalid S. Kovtuni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur S. Kovtuni vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- augusti 2021 määrusega S. Kovtuni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused S. Kovtuni vabastamiseks on täidetud.
- S. Kovtuni puhul on nii mõndagi positiivset ja ennetähtaegset vabastamist toetavat. S. Kovtunil puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud vangistuses eesti keele kursustel. Samuti on S. Kovtun täitnud vangistuses erinevaid töökohustusi ning on motiveeritud töötama ka ennetähtaegse vabastamise korral. Vabanemisfondis on S. Kovtunil rahalisi vahendeid, mis võimaldavad vabaduses esialgse toimetuleku. Lisaks on S. Kovtunil olemas kindel elukoht ja toetav lähivõrgustik. Suhtlemisel on ta rahulik, viisakas ja heatujuline. S. Kovtun on osalenud kuritegeliku käitumise, selle ajendite ja kaasnevate tagajärgede teemalistes vestlustes, kus oli koostööaldis. Vestluste läbiviija hinnangul on sekkumised saavutanud eesmärgi ja on alust arvata, et S. Kovtun suudab edaspidi elada õiguskuulekalt.
- S. Kovtuni ennetähtaegse vabastamise vastu räägib eelkõige tema isik ja varasem elukäik. S. Kovtun on korduvalt kandnud vangistust. Teda on korduvalt karistatud narkosüüteo eest ning lisaks ka mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Praegust vangistust kannab S. Kovtun grupiviisilise ja korduva narkokuriteo eest, kusjuures käideldud narkootilise aine kogus oli suur. Eeltoodu näitab, et S. Kovtun ei ole oma varasematest õigusrikkumistest ega kinnipidamisasutuses viibimisest järeldusi teinud. Tema käitumismuster annab alust prognoosida, et vabanemise järgselt võib ta nüüdki naasta ebaseadusliku tegevuse juurde. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal alust karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks uute kuritegude toimepanemise tõenäosus olema. Narkokuritegude puhul saab uute kuritegude toimepanemise ohtu pidada kohtupraktika pinnalt kõrgeks. S. Kovtuni kuriteod ei olnud juhuslikku laadi. Talle on omane süütegude ette planeerimine, kuriteod pani ta toime pika aja kestel ja grupis. Kuna vangla iseloomustuse kohaselt S. Kovtun ise narkootikume ei tarvita, oli kriminaalse tulu teenimine läbi narkootiliste ainete käitlemise tema kaalutletud valik. On oht, et vabaduses võib S. Kovtun ohtlike käitumisaktidega jätkata, millist ohtu suurendab tema majanduslik olukord. Vabaduses puudub S. Kovtunil garanteeritud töökoht ning ta on harjunud saama toetust abikaasalt ja tuttavatelt. Kuigi S. Kovtun on pensioniealine ja tal on võimalik saada riigilt igakuist sissetulekut, tuleb arvestada, et S. Kovtunil on palju võlgu: vanglal on andmeid ca 5000 eurose võlgnevuse kohta ja sellele lisanduvad ka S. Kovtuni varasemaks elukohaks olnud korteriga. Vabanemisfondis olev raha võimaldab S. Kovtunile vaid esmast toimetulekut. Seega võib S. Kovtunil tekkida frustratsioon ning majanduslik surutis võib soodustada tema uute kuritegude toimepanemist.
- Lisaks räägib S. Kovtuni vabastamise vastu tema suhtumine. Iseloomustuse kohaselt ei tunnista S. Kovtun oma süüd ei praeguse karistuse kandmise aluseks oleva teo ega ka varasemate kohtuotsuste aluseks olevate tegude puhul. Ta leiab, et teda lavastati süüdi. Kuigi vestlustel näitas S. Kovtun end positiivsest küljest, asus ta siiski seisukohale, et pakutav sotsiaalprogramm „Õige hetk“ ei ole talle sobiv ning keeldus programmis osalemisest. Kõnesolev sotsiaalprogramm on suunatud multiprobleemsetele süüdimõistetutele ning selles osalemine eeldab võimet end analüüsida. Kuna S. Kovtun keeldus sotsiaalprogrammi läbimisest selle algusfaasis ja tal ei ole konkreetseid plaane eesmärkide saavutamiseks, võib ta kuritegude toimepanemist jätkata.
- Elukoht ja toetavad lähedased olid S. Kovtunil olemas ka varem, kuid need ei motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kuriteod pani S. Kovtun toime temaga seotud kohtades. Elektroonilise valvega vabastamisel on võimalik kontrollida, kas S. Kovtun viibib enda elukohas, kuid sellega ei ole võimalik kontrollida, millega ta seal tegeleb ja kellega suhtleb. Kuna narkosüütegusid on võimalik toime panna kodust lahkumata, ei takista elektroonilise valve kohaldamine nende süütegude toimepanemist samas ulatuses nagu vanglas viibimine. Ka ei piirdu S. Kovtuni probleemkäitumine vangla iseloomustusest nähtuvalt vaid narkokuritegudega. Riski on S. Kovtuni puhul täheldatud enamikus hinnatavates kategooriates: majanduslik toimetulek, suhted, elustiilil, 2
(5)mõtlemine, käitumine, hoiakud ja ka alkoholi tarbimine. S. Kovtuni mõtlemises ja hoiakutes on jooni, mida võib täheldada retsidiivsuse ohutegurina. Ka on S. Kovtuni varasemat käitumist mõjutanud tema tutvusringkond.
- Kokkuvõttes leiab kohus, et S. Kovtuni vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Uute kuritegude toimepanemise riski ei maanda olulisel määral ka kriminaalhooldus ja elektroonilise valve kohaldamine. Samuti ei tingi S. Kovtuni vabastamist tema vanus, varasem töötamine julgeolekuasutustes ning soov mitte suhelda isikutega, kes on seotud tema kuritegeliku käitumisega. S. Kovtuni karistuse eesmärgid ei ole praeguseks veel täidetud ning järelejäänud karistusaja kestel on tal võimalik omandada täiendavaid teadmisi, et tulla vabanemise korral toime seaduskuulekalt (muu hulgas on talle planeeritud programme ja nõustamisi). Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused S. Kovtun ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev.
- Kaitsja määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Kohus lähtus S. Kovtuni uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse prognoosimisel vaid sellest, et S. Kovtuni on varem kriminaalkorras karistatud. KarS § 76 kohaselt tuleb kohtul aga arvestada muidki asjaolusid. Kohus analüüsis põhjalikult ennetähtaegse vabastamise vastuargumente, kuid ei analüüsinud pooltargumente ega teinud neist ühtegi järeldust. Kaitsjale jäävad kohtu põhjendused arusaamatuks. Ka ei nõustu kaitsja sellega, et ennetähtaegne vabastamine toimub erireeglina. Kaitsja hinnangul on ennetähtaegsel vabastamisel oluline see, kui palju on süüdimõistetu end vangistuse ajal parandanud ning kuidas on ta valmis oma eluviisi vabaduses jätkama. S. Kovtuni käitumine on vangistuses olnud positiivne ning ta on ilmselgelt orienteeritud õiguskuulekusele. Vangla hinnangul on S. Kovtuni hoiakud muutunud prosotsiaalsemaks ja sekkumised on tema puhul saavutanud oma eesmärgi, mistõttu on alust arvata, et ta suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. S. Kovtunil puuduvad distsiplinaarkaristused. Kuigi tal ei ole kohustust vanglas töötada, soovib ta seda ise ning ta ongi tööd teinud. Ka tuleb arvestada, et S. Kovtunil on alaline elukoht, kus ta soovib elada koos oma abikaasaga. Tema abikaasa väljendas selget soovi, et S. Kovtun tuleks tagasi koju. Pärast vabanemist soovib S. Kovtun leida endale töö ja tal on olemas selleks ka reaalne võimalus. See vähendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.
- S. Kovtun palub määruskaebuses arvestada kaitsja määruskaebuses toodud argumente ning lisaks ka järgmist. Ta on eakas ja tema tervis on vangistuses halvenenud. Ta vajab paljude elementaarsete vajaduste täitmise juures kõrvalist abi ning sellises olukorras ei saa ta toime panna uusi õigusrikkumisi. Seda kinnitab asjaolu, et vangistuses ei ole tal distsiplinaarkaristusi. Lisaks on oluline, et tema minia on lapseootel, uut ennetähtaegse vabastamise võimalust tal ei ole ning kui ta nüüd ei vabane, ei pruugigi ta oma lapselast näha. Ringkonnakohtu seisukoht
- S. Kovtuni ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi 3
(5)enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohus leiab, et S. Kovtuni ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei teinud maakohus ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti vabastamata. Tõsi, maakohus viitas sellele, et S. Kovtuni on korduvalt karistatud narkosüütegude toimepanemise eest ja lisaks ka mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Karistusregistri seadusest (KarRS) lähtuvalt saab aga kehtivaks pidada vaid S. Kovtuni viimast kriminaalkaristust narkokuriteo eest: tema varasemad karistused peaksid olema praeguseks arhiveeritud. Kuna arhiveeritud karistustele ei või tulenevalt KarRS §-st 5 tugineda, on maakohtu viide arhiveeritud karistustele ekslik. Ka ei näe ringkonnakohus, et S. Kovtuni risk ja ohtlikkus võiks olla praegusel ajal seotud tema alkoholi tarvitamisega. Eeltoodud viiteid kõrvale jättes põhjendas aga maakohus igati asjakohaselt ja veenvalt, miks ei saa S. Kovtuni ennetähtaegselt vabastada. Seetõttu ei korda ringkonnakohus juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 pst 1 kõiki maakohtu põhjendusi üle, vaid vastab üksnes määruskaebuste argumentidele.
- Kaitsja hinnangul ei saa ennetähtaegne vabastamine olla erandlik. See seisukoht on iseenesest õige. Maakohus aga ei olegi märkinud midagi ennetähtaegse vabastamise erandlikkuse kohta. Seetõttu jääb kaitsja märkus ringkonnakohtule arusaamatuks.
- Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus lähtus S. Kovtuni uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse prognoosimisel vaid tema varasematest karistustest. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus arvestas kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sealhulgas tõi välja positiivsed tegurid. Näiteks viitas kohus S. Kovtuni eesti keele õppimisele ja sellele, et S. Kovtun pole pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Ka pidas kohus positiivseks töömotivatsiooni, vestlustes osalemist, elukoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu ning raha olemasolu vabanemisfondis.
- Kohtu põhjendustest on aru saada, miks ole viimati nimetatud positiivsed asjaolud S. Kovtuni vabastamiseks piisavalt kaalukad. Nii tõi kohus korrektselt välja, et kuigi kindel elukoht ja toetav lähivõrgustik olid S. Kovtunil olemas ka varasemalt, ei hoidnud need asjaolud siiski ära tema kuritegelikku käitumist. Samuti märkis kohus, et kuigi vabanemisfondis oleva rahaga on S. Kovtunile tagatud esialgne majanduslik toimetulek, on tal sellele vastukaaluks ka suured võlad ja tal pole garanteeritud töökohta. Kuna varem on S. Kovtun pannud kuritegusid toime just majanduslikel eesmärkidel, võib S. Kovtun majanduslike raskuste tekkimisel jätkata kuritegude toimepanemist. Soov tööd leida on küll positiivne, aga see ei ole samastatav töö olemasoluga. Ka arvestas kohus igati põhjendatult, et S. Kovtun keeldus sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimisest. See iseloomustab S. Kovtuni vangistusaegset käitumist negatiivselt. Programmist keeldumine annab alust kahelda, kas S. Kovtun ikka mõistab oma kuriteoriskidega tegelemise vajadust. Pealegi suurendab sotsiaalprogrammist keeldumine ka riski, et S. Kovtun ei pruugi järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaanevaid nõudeid: kui ta ei pea mõnda käitumiskontrolli nõuet otstarbekaks, võib ta hakata seda lihtsalt ignoreerima.
- Kõige kaalukamaks uue kuriteo riskifaktoriks aga tuleb tõepoolest pidada S. Kovtuni kuritegu. Nimelt käitles S. Kovtun ca aasta kestel väga ohtlikke narkootikume: furanüülfentanüüli, karfentanüüli ja fentanüüli. Ta hankis seda, jagas doosideks, peitis ära ning müüs maha. Sealjuures tegutses S. Kovtun küllaltki rafineeritult: näiteks kasutas ta uimastite peitmiseks metsas olnud peidikut. Selline tegevus viitab kõrgele kriminaalsele energiale. On vägagi võimalik, et sellisel viisil käitunud inimene pöördub niisuguse tegevuse juurde tagasi – seda veel eriti siis, kui S. Kovtun tunneb endal liiga vähe raha olevat. Ka tuleb arvesse võtta seda, et need kuriteod ei toimunud sugugi kauges minevikus: nad leidsid aset aastatel 2017–
- Seega oli S. Kovtun juba toona üle 60 aastane. See aga tähendab seda, et S. Kovtuni puhul pole kuigivõrd alust lähtuda kriminoloogilisest teadmisest, et eakad inimesed tavaliselt kuritegusid toime ei pane. 4
(5)- S. Kovtuni ennetähtaegset vabastamist ei tingi ka tema tervislik seisund. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on S. Kovtunil kroonilised haigused ning ta ei või tõsta suuri raskusi. Ei ole aga mingisugust alust arvata, et S. Kovtuni tervislik seisund takistaks tal näiteks narkokuritegude toimepanemist.
- Samuti ei näita uute kuritegude toimepanemise ohu puudumist asjaolu, et vangistuses ei ole S. Kovtun pannud toime distsiplinaarrikkumisi. On kõigiti võimalik, et vangistuses käitub kinnipeetav igati korrektselt, kuid vabadusse saades paneb siiski toime uue kuriteo. Nii on see näiteks inimeste puhul, kelle kuriteod ei ole tingitud mitte impulsiivsusest, vaid on olnud läbi mõeldud (nt raha hankimiseks). Nii see S. Kovtuni puhul ongi.
- Viimaks ei saa S. Kovtuni ennetähtaegset vabastamist põhjendada seegi, et tema minia on lapseootel ning karistuse täieliku ärakandmise puhul ei pruugi ta lapselast näha. Pole põhjust arvata, et lapselapse olemasolu muudaks ülal märgitud ohufaktorid tähtsusetuteks.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- augusti 2021 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)