KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- september 2021 1-16-9149 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Marius Mitt (isikukood 38301300334) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
- augusti
- a määrus Marius Mitt ja tema lepinguline kaitsja Tõnu Meidra, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova RESOLUTSIOON Jätta Marius Miti ja tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu
- augusti
- a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- novembri 2016 kohtumäärusega 1-16-9149 tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Marius Miti suhtes tehtud Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu
- mai 2014 ja Helsingi Apellatsioonikohtu
- juuni 2015 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Määrati, et M. Miti poolt Soome Vabariigis toime pandud tegude eest Eestis täidetavaks karistuseks on 13 aastat vangistust. Määrus jõustus
- aprillil
- Viru Vangla, kes edastas dokumendid M. Miti vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, ei toeta vabastamist. Ka prokuratuur vabastamist ei toeta.
- Viru Maakohtu
- augusti
- a määrusega jäeti M. Mitt vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus tuvastas formaalsed eeldused M. Miti ennetähtaegseks vabastamiseks, ent vabastamist ei võimalda materiaalsed alused.
- M. Miti individuaalse täitmiskava kohaselt kannab ta karistust tugevdatud järelevalve osakonnas. Perioodidel
- august 2017 kuni
- jaanuar 2018 ja
- november 2018 kuni
- aprill 2019 viidi kinnipeetavaga läbi sotsiaalprogrammil „Agressiivsuse asendamise treening“ põhinevaid vestlusi. Kinnipeetava käitumisest vangistuses võib järeldada, et vestlused ei ole olnud tulemuslikud. Edaspidistest individuaalses täitmiskavas määratud vestlustel osalemisest on kinnipeetav keeldunud, kuivõrd talle ei sobi tegevuste läbiviijad. Ajavahemikul
- septembrist 2017 kuni
- augustini 2018 oli M. Mitt määratud kaaskinnipeetava abistajaks.
- novembri 2019 käskkirjaga on kinnipeetav määratud majandustöödele koristajaks, ent ta keeldus tööle asumast. Perioodil 5.-
- maini 2021 viisid kaplanid kinnipeetavaga läbi üksikvangistuse negatiivsete mõjude leevendamise programmi (suhtlusprogramm).
- Seisuga
- juuli 2021 on M. Mitil 60 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist 44 on määratud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele allumatuse (sh tööst keeldumise), 10 ebaviisaka käitumise, 4 keelatud esemete valdamise, 2 muu rikkumise eest. Seega ei ole vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, s.o vangistatu õiguspärane käitumine täidetud. Kuigi vestlustel osalemine on positiivne, näitab kehtestatud korrale mitteallumine, et M. Mitt ei ole võimeline tegema seda vabaduses.
- M. Mitil on pärast vabanemist elukoht, mis vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. M. Mitil on keskharidus ning ta on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis
- augustist 2008 kuni
- märtsini
- Rummu Erikutsekoolis õppis ta 2006-2007 arvutiteeninduse erialal, lõpetanud ei ole. Vangistuse ajal õppimisse suhtub positiivselt, tahab omandada kutset. Tulevikus on plaan asuda õppima ülikooli. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et M. Mitt vahetult enne vangistust ei töötanud. Enda sõnul töötas ta ametlikult ja mitteametlikult ehitajana Eestis, ent töötamise registris andmed puuduvad. Soomes töötas enda sõnul ametlikult ehitustel. M. Mitt on tihti töökohti vahetanud, tema tööoskused on minimaalsed, vangistuses on ta tööst keeldunud ning vabaduses sai kriminaalset tulu, selmet ausalt raha teenida. Ka enne vangistust oli peamiseks sissetulekuallikaks kriminaaltulu. Rahvatervisevastaseid ja vägivallaga seotud kuritegusid pani ta toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, sest ei leidnud endal tol hetkel enda sõnul muid raha teenimise viise. Kinnipeetava käitumises väljendub soov elada kõrgema elukvaliteediga, kui legaalne sissetulek seda võimaldab. Koristajana töötamisest M. Mitt keeldub, teda on selle eest ka distsiplinaarkorras karistatud. Ehkki ta tööst koristajana keeldub, soovib ta vabanedes tööle asuda ehitajana. K-raha andmetel on tema vabanemisfondis 1752 eurot, täitmata nõudeid 1205,58 euro ulatuses. M. Mitile oleks vabanemise korral garanteeritud töökoht töötasuga 900 eurot kuus üldehitajana. Tööandja on kriminaalkorras karistatud. Kuivõrd kinnipeetav on toime pannud ohtlikke kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning arvestades tema subkultuurilisi hoiakuid, puudub vanglal veendumus, et M. Mitt on vabanemise korral võimeline edaspidi kuritegude toimepanemisest majandusliku kasu saamise eesmärgil hoiduma. Kohus leidis, et M. Miti elutingimustest on mitmeid vabastamist toetavaid asjaolusid, nagu püsiv eluase ja garanteeritud töökoht ning vabanemisfondi raha, mis ületab tasumata kohustusi.
- Hinnates aga uute võimalike kuritegude ja õigusrikkumiste ohtu, märkis kohus, et M. Mitti on iseloomustuse kohaselt seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Ta kannab kolmandat vangistust. Kehtivaid karistusi on tal üks, mistõttu arhiveeritud karistusi kohus ei arvestanud. Karistus on M. Mitile mõistetud Soome Vabariigis. Ta kannab 13-aastast vangistust kahe raske narkokuriteo eest. Kuritegu oli etteplaneeritud ning toime pandud soovist saada majanduslikku kasu.
- M. Mitil ei ole alkoholisõltuvust. Kanepit on ta tarvitanud vaid ühel korral. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine. 2
(6)- Kohtu hinnangul ei ole toimunud edasiminekut M. Miti hoiakutes, s.o teha ei saa prognoosotsust, et süüdlane ei jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist. M. Mitil on iseloomustuse kohaselt väljakujunenud kuritegelikud hoiakud ning negatiivne suhtumine ametiisikutesse. Tal oli
- juuli
- a seisuga 59 kehtivat distsiplinaarkaristust, enamus allumatuse ja ebaviisaka käitumise pärast, aga ka keelatud esemete valdamise eest. M. Mitt on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kelle suhtumine vanglasse ja ametnikesse on äärmiselt negatiivne. Ta ei väärtusta ühiskonna reegleid ja norme pidades enda vajadusi olulisemaks kui avalikkusele tekitatavat kahju. Ta leiab oma tegudele õigustusi ning ka praegune käitumine vangistuses kinnitab tema olematut motivatsiooni õiguskuulekale teele asumiseks. Ta küll väitis kohtuistungil, et kavatseb kohtu määratud tingimusi täita, ent sellist seisukohta tema käitumist arvestades uskuda ei saa. Nagu distsiplinaarasjadest nähtub, ei pööra M. Mitt endiselt riigi ja selle esindajate reeglitele tähelepanu, kui see talle ei sobi.
- M. Mitil on vabu rahalisi vahendeid, et vabaduses kergemini hakkama saada ja ka õde on lubanud toetada. Samas ei saa jätta arvestamata, et M. Mitt pani toime kuriteo materiaalsel põhjusel. Kindel töökoht koos varasema katkendliku töökogemusega ei veennud kohut selles, et M. Mitt suudab pikemaajaliselt töötada ning on saadava töötasuga rahul. Enne vangistust puudus M. Mitil töökoht ning ta eelistas teenida sissetuleku kuritegelikul teel. M. Mitt keeldus koristamisest, ehkki vanglas tööharjumuse tekitamine ja kinnistamine on tema puhul ülioluline. Samuti on pigem vähetõenäoline, et lihttööst keeldunud isik hakkaks tegema füüsiliselt koormavat ehitus- ja remonttööd. Lisaks on M. Mitile Eesti Töötukassa vastust arvestades ebasobiv töö, mis hõlmab ekstreemseid välitingimusi, pikkade vahemaade läbimist jalgsi, trepikõndi, ronimist, rasket füüsilist koormust, üldist ja lokaalset vibratsiooni, ekstreemseid tingimusi, töötamist sundasendis, käte-jalgade ülekoormust, pingetaluvust, stressi ja rohket suhtlemist. Seega on põhjust eeldada, et töösuhe võib jääda äärmiselt lühiajaliseks ühest küljest oskamatusest hoida pikaajalist töösuhet ja teisest küljest töö füüsilise iseloomu sobimatuse tõttu M. Mitile. See aga omakorda võib lõppeda sellega, et M. Mitt pöördub tagasi märksa harjumuspärasema tulu teenimise viisi juurde, milleks on kuritegude toimepanemine.
- Mõningal määral viitab retsidiivsusohule vanglas töötamise osas väljendatud vastumeelsus. Asjaolu, et M. Mitt suhtub vanglas koristustöödel koristamisse vastumeelselt, viitab tema mõningatele kriminaalset subkultuuri toetavatele hoiakutele.
- Lisaks ei ole kõik individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid täidetud: M. Mitile on kuni
- a planeeritud majandustöödel osalemine, psühholoogiline nõustamine, vestlused mõtlemise, käitumise ja hoiakute teemadel, probleemide lahendusoskuse arendamine, vestlused väärtushinnangustest ja kuritegeliku käitumise põhjustajatest ja tagajärgedest,
- aastal vestlused alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku (sh vägivaldse) käitumise vahelisest seosest,
- aastal sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ osalemine ja 2022-2026 vabanemiseelne nõustamine. Nimetatud tegevuste eesmärk on aidata M. Mitil loobuda kuritegelikest hoiakutest ja käitumisest.
- M. Miti tervisliku seisundi osas märkis kohus, et kui süüdimõistetu on parandamatult raskesti haigestunud ja tuleks seetõttu KarS § 79 lg 1 alusel karistuse kandmiselt vabastada, tuleb otsustada KrMS § 425 lg-s 1 ettenähtud menetluses. M. Miti kohta ei ole KrMS §-s 425 ette nähtud korras taotlust esitatud. See näitab, et M. Mitt saab kanda karistust vanglas ning tema tervisest tulenevaid takistusi selleks ei esine. Puudub põhjus arvata, et M. Mitt vajadusel vanglas vajalikku ravi ei saa. Vangla koostatud iseloomustusest selgub, et meditsiiniosakonna andmetel M. Mitil kroonilisi haigusi ega füüsilist puuet ei esine, kuid ta on saanud psühhiaatrilist ravi. Samuti on M. Mitt pöördunud arstile seoses nimmevaluga, lisaks saab 3
(6)M. Mitt ravimeid. M. Miti tervisliku seisundiga seonduv lähemat käsitlemist üksnes juhul, kui leida, et tervisehädade tõttu ei ole ta võimeline uusi kuritegusid toime panema. Taolist järeldust aga teha ei saa.
- Kokkuvõtlikult leidis kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (vestlustel osalemine, töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus, raha vabanemisfondis) üles negatiivseid (kehtivad distsiplinaarkaristused, vanglas töötamisest keeldumine, osaliselt täitmata individuaalne täitmiskava) asjaolusid. Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele, ent see pole piisav isiku vabastamiseks. MÄÄRUSKAEBUSED
- Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada M. Mitt vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
- Kohus hindab üle vangla parandavat mõju ja ületähtsustab vanglas toimuvat sotsialiseerumist. Vangla on karistusasutus ning M. Miti karistus on omandanud piinamise jooned. Sellele viitavad sajad kartseris veedetud päevad halbades elutingimustes, mis vaid kibestavad inimest. 8 aastat rasketes oludes karistust kandnud isik on motiveeritud vabanedes seaduskuulekalt käituma. Kantud karistus on piisav narkokuriteo eest. M. Mitt ei soovi enam vanglasse sattuda ning edasine 5 aasta pikkune vangistus tema resotsialiseerimisele kaasa ei aita, eriti pidevas konfliktisituatsioonis olles.
- Karistuse kandmine elektroonilise valve all ja karistuse kandmine range režiimiga vanglas on totaalselt erinevad, sest vanglas kinnipeetavat ei usaldata, ent elektroonilise valve all teda usaldatakse. Sellest tulenevalt teeb kohus eksliku järelduse, et kui vanglas on M. Mitil raske režiimi järgida, siis ei suudaks ta oma kodus seaduskuulekalt käituda. Inimese enda soov on tähtsaim motivaator kuritegudest hoidumiseks.
- Kohtumäärus on kantud iganenud arusaamast, nagu parandaks vangla inimest ning vaid ülipikk vangistus programmidega muudab teda. Inimest parandab ikkagi tema enda tahe, soov ja arusaam. Koduse valve positiivne mõju ei asenda kuidagi individuaalset täitmiskava ja programme, vestlusi ülimalt range režiimiga vanglas ning kartseris. Kodus lisandub vanemate sotsiaalne kontroll.
- M. Miti puhul on kohus välja toonud positiivset. Kaitsja arvates on M. Miti hoiakutes toimunud kardinaalsed muutused, mille tõttu ta ei soovi enam vanglasse sattuda ning need saaksid väljendatud just elektroonilisel valvel olles. Vanglas inimese positiivsed jooned ei ilmne. Kodus peab M. Mitt läbi saama oma lähedastega. Sellega tal probleeme ei ole. Vanglas on vaid käsud ja keelud. Elektrooniline vale paikneb kuskil vabaduse ja vangla vahepeal ning sobib M. Miti kohanemiseks eluga vabaduses.
- Kohtul on kahtlusi M. Miti töölkäimise võimaluste osas. M. Mitil on võimalus algul saada puudetoetust ning tuge vanematelt ning tervise paranedes asuda tööle. Ta saab ka arstiabi ning soovib aktiivselt oma tervist parandada.
- M. Miti karistus on mõeldud tema „murdmiseks“, mitte parandamiseks ning programmid aitavad vaid näiliselt. Hinnata tuleks erinevate meetmete mõju kinnipeetavale. Programmid on vaid kaduvväikse mahuga võrreldes kartseri ja vangikongis viibimisega. Kohus jättis kasutamata võimaluse muuta ära ülipikk vangistus. Kui kohtud ei rakenda alternatiivseid 4
(6)võimalusi ülipikkadele vangistustele, siis on need rasked tekkima. Elektrooniline valve oleks praegu parim ja ainuke alternatiiv range režiimiga pikaajalisele vangistusele.
- M. Mitt palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega või saata asi uueks menetlemiseks maakohtule.
- Kohus jättis M. Miti selgitused arvestamata või luges neist välja midagi muud.
- M. Mitt selgitas, et on töövõimetu ning
- mail
- diagnoosis neurokirurg tal kroonilise mittespetsiifilise nimmevalu (vt tlk 97-98). Kuna M. Miti tööoskused piirduvad ehitusega, siis garanteerib talle töökoha ehitusega tegelev osaühing üksnes siis, kui tal on osaline töövõime (vt tlk 104). Lisaks on M. Mitil
- veebruaril
- a diagnoositud raske depressioon ning tal tuvastati osaline töövõime kuni
- märtsini
- Töötukassa vastusest
- maist 2021 (tlk 103), nähtub, millised on M. Mitile sobivad ja ebasobivad töötingimused. Eelnevate tõendite valguses selgitas M. Mitt kohtule, et ta on töövõimeline ega ole koheselt võimeline ehitustööd tegema ja peab saama eelnevalt tervise korda. Vanglas seda aga ei juhtu. Lisaks selgitas ta, et kui ta (eeldusel, et tervislik seisund seda lubab) töö saaks, siis läheks ta tööle, ent muidu registreeriks end töötuks. Käesolevaga esitab M. Mitt Töötukassa töövõimehindamise otsuse, mis kinnitab, et osaline töövõimetus oli M. Mitil juba
- juulist 2019 kuni
- juulini
- Sama otsusega tuvastati tal ka psüühika ja käitumishäired, raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas jne.
- M. Mitt selgitas, et teda piinatakse üksikvangistusega juba
- a, kus ta viibis 170 ööpäeva,
- a 305 ööpäeva,
- a 336 ööpäeva ning
- augusti seisuga
- a 234 ööpäeva. Tal on alates
- a depressioon ning ta võtab pidevalt depressiooniravimeid (vt kohtule edastatud tõendid tl 110).
- M. Miti käitumine on täpselt selline, nagu selle on oma piinamisega kujundanud vangla. Enne üksikvangistust käitumishäired ja depressioon puudusid. Vabaduses saaks ta taas tervise korda. 3-aastase vanglas piinamisega on vangistusega eesmärk saavutatud – M. Mitil on psüühika ja käitumishäired ning raske depressioon. Seega tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kõne alla.
- Määruses on kirjutatud, et M. Mitti on distsiplinaarkorras karistatud keelatud esemete omamise eest. „Keelatud esemeks“ on näiteks teepuru kartseris. See on absurdne, et M. Mitil on keelatud kartseris teed juua. „Ebaviisaka käitumise“ etteheidet tehes peaks arvestama, et valvurid ja muud ametnikud käituvad vangidega igapäevaselt ebaviisakalt, kui aga vang samaga vastab, karistatakse teda distsiplinaarkorras ja kui valvur peaks „solvuma“ siis väärteokorras. M. Mitt ei suuda taluda, kui ametnikud teda mõnitavad. Vabaduses ei peaks ta kellegi mõnitamist ja piinamist taluma ega ebameeldivate inimestega suhtlema. Seega suudab ta vabaduses korrale alluda.
- M. Mitt loobus töötamast kaaskinnipeetava abistamisest, sest ei olnud selleks võimeline tervisliku seisundi tõttu. Ta teeks meelsasti iga tööd, kui tervis seda võimaldaks. Tööst keeldumisega ei väljenda ta subkultuurseid hoiakuid, sest ta ei saa teha tööd tervise tõttu.
- Määruse p-s 23 pidas kohus positiivseks, et vabanemisfondis olevad rahalised vahendid ületavad tasumata rahalisi kohustusi. Tänaseks puuduvad rahalised kohustused üldse, sest
- augusti
- a määrusega lõpetati M. Miti suhtes täitemenetlus täitmise aegumise tõttu. 5
(6)- M. Mitt kinnitab, et tal ei ole kujunenud kuritegelikke hoiakuid, mida ei saa aga öelda vanglaametnike kohta, kes Supermaxi vange piinavad ning suhtuvad vangidesse äärmiselt negatiivselt.
- M. Mitt kinnitab sedagi, et vangla administratsioon sekkub pidevalt vangide „ravimisse“ ning seoses „vajaliku raviga“, mida vanglas ei saa, on kohus korduvalt andnud M. Mitile riigi kulul õigusabi, et ta saaks vangla ja arstid kohtusse kaevata (vt kohtuasjad nr 2-20-9454, 2-213077, 2-21-4911). Vabaduses saaks M. Mitt end ravida ning saaks nendest kohtuasjadest loobuda. Näiteks leiab vangla, et M. Mitil ei ole „kroonilisi haigusi“, mille lükkab ümber
- mai
- a diagnoos, samuti on „kroonilisele stressile“ viitaminegi märk kroonilisest haigusest. M. Mitil on depressioon alates
- aastast. 3 aastat väldanud stressi saab pidada krooniliseks. Ta on 3 viimast aastat tarvitanud pidevalt psühhiaatrilisi ravimeid, lisaks teistele ravimitele. Hoolimata „ravist“ M. Mitt ei tervene, sest teda hoitakse endiselt piinavates ja ebainimlikes tingimustes (vt Eesti Ekspressi artikkel, mille M. Mitt lisab kaebusele). Oma õiguste kaitseks on M. Mitt pöördunud ka halduskohtusse. M. Miti puhul nägi psühhiaater ette tema saatmise raske depressiooni tõttu Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda, ent vangla ei ole seda senini täitnud. Viru Vanglas aga psühhiaater puudub täiskasvanute jaoks. Ka sellest järeldab M. Mitt, et teda soovitakse tappa.
- Üksikvangistusel on isikule kestev mõju, sest see kahjustab tema sotsiaalseid võimeid, takistab kohaneda vangla keskkonnaga ja kahjustab võimet pärast vabanemist edukalt ühiskonda naasta. Üksikvangistus suurendab kinnipeetava vastumeelsust ja agressiivsust veelgi ning ohustab tervikuna vangla julgeolekut ning suurendab retsidiivsusriski. Üksikvangistuses ei võimaldata M. Mitil jalutamist ja pikaajalist kokkusaamist. Lisaks palub M. Mitt järgida ka riigi kriminaalpoliitika põhialuseid aastani 2030, millised on Riigi Teatajast nähtavad.
- Määruskaebuse lisana esitas M. Mitt K-raha väljavõtte, millest nähtub, et tal puuduvad täitmata nõuded. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus M. Miti ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et M. Miti karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus M. Miti vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
- Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6
(6)