KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-17393 Kohtuasi X avaldus avali

) § 3141 lg 2 alusel kätte

1. märtsil 2021, kuid puudutatud isik I ei kõrvaldanud puudust kohtu määratud tähtaja jooksul, jättes riigilõivu tasumata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Puudutatud isik I esitas
3. aprillil 2021 määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Samuti palus puudutatud isik I ennistada määruskaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt sai puudutatud isiku I seaduslik esindaja nii Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a käiguta jätmise määruse kui ka vaidlustatud
6. aprilli
7. a määruse kätte
8. aprillil
9. Määruskaebuse esitamise hetkeks on puudutatud isik I kõrvaldanud puuduse ja tasunud määruskaebuselt riigilõivu. Seoses riigilõivu tasumiseks tähtaja möödumisega taotleb puudutatud isik I tähtaja ennistamist. Tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus, sest puudutatud isik I ei teadnud käiguta jätmise määrusest ja kui ta sellest teada sai, oli kohus jätnud määruskaebuse menetlusse võtmata.
10. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 2

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning puudutatud isiku I määruskaebus

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel rahuldamata. Määruskaebemenetlus jääb uuendamata.

1. Maakohus keeldus puudutatud isiku I
2. veebruari
3. a määruskaebuse menetlusse võtmisest, sest riigilõiv jäi määruskaebuselt tasumata. Puudutatud isik I esitas koos menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebusega puuduse kõrvaldamist kinnitava riigilõivu tasumist tõendava dokumendi, mille kohaselt on riigilõiv tasutud
4. aprillil 2021 (tl 192).
5. Esmalt võtab kolleegium seisukoha selle osas, kas riigilõiv on
6. veebruari
7. a määruskaebuselt tasutud tähtaegselt. 11.
8. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga I, et maakohus leidis põhjendamatult, et puudutatud isik I sai käiguta jätmise määruse kätte
9. märtsil
10. Asja materjalidest nähtuvalt edastati puudutatud isikule I
11. märtsil 2021 e-posti aadressile XXX maakohtu
12. märtsi
13. a käiguta jätmise määrus koos viitega

§ 3141

lg-le 2, mille kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (tl 184). Kolleegiumi hinnangul ei olnud praegusel juhul

§ 3141lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.

Kuigi

1. veebruari
2. a määruskaebuses on puudutatud isiku I seadusliku esindaja kontaktandmetena märgitud sama e-posti aadress, millele edastati käiguta jätmise määrus (tl 175) ning ka
3. veebruari
4. a määruskaebus edastati maakohtule kõnealuse e-posti aadressi kaudu (tl 174), siis ei ole see

§ 3141lg 2 alusel dokumentide kätte toimetamiseks piisav.

Kättetoimetamise instituudi üldist eesmärki (põhiseaduslike õiguste tagamine) silmas pidades on avaldamiseks

§ 3141

lg 2 tähenduses loetud vaid seda, kui menetlusosaline on avaldanud selget soovi saada menetlusdokumendid just tema märgitud kontaktandmeid kasutades ja on lisaks teadlik

§ 3141lg 2 tagajärgedest.

Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik I oleks selgelt väljendanud, et ta on teadlik lg 2 tagajärgedest ning soovib sellest hoolimata menetlusdokumente saada tema enda märgitud kontaktandmetel. 11.2.

§ 307

lg 3 kohaselt, kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Puudutatud isik I on määruskaebuses kinnitanud, et ta sai maakohtu käiguta jätmise määruse kätte 5. aprillil 2021. Seetõttu loeb kolleegium käiguta jätmise määruse kättetoimetatuks 5. aprillil 2021. 11.3. Maakohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 7 kalendripäeva käiguta jätmise määruse kättesaamisest arvates.

§ 62lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (Ts

ÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6). Kolleegium leidis, et puudutatud isik I sai käiguta jätmise määruse kätte 5. aprillil 2021, seega hakkas 3

§ 67

lg 1 järgi ennistada, sest nimetatud sätte kohaselt saab taotleda üksnes seaduses sätestatud tähtaja ennistamist (Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-09, p 8). Kohtu määratud menetlustähtaega võib kohus

§ 64

lg 1 järgi põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Samas saaks kolleegium käsitada puudutatud isiku I taotlust tähtaja pikendamise taotlusena

§ 64

lg 1 järgi, kui puudutatud isik I oleks teatanud riigilõivu tasumata jätmise mõjuvast põhjusest pärast riigilõivu maksmiseks määratud tähtaja möödumist, kuid enne määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse tegemist. 12.

1. Puudutatud isik I esitas tähtaja ennistamise taotluse
2. aprilli
3. a määruskaebuses, milles ta kinnitas ühtlasi, et ta sai nii maakohtu
4. märtsi
5. a käiguta jätmise määruse kui ka
6. aprilli
7. a menetlusse võtmisest keeldumise määruse kätte
8. aprillil
9. Seega esitas puudutatud isik I taotluse pärast seda, kui talle oli kätte toimetatud määrus määruskaebuse menetlemisest keeldumise kohta. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus apellant teatab apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks maksmata jätmise mõjuvast põhjusest pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse tegemist, tuleb

§ 8

lg 2 alusel rakendada apellatsioonmenetluse uuendamist reguleerivat

§ 650lg-t 1 (Riigikohtu 30.

novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-16, p 19). Kolleegiumi hinnangul tuleb

§ 659

alusel kohaldada kõnealust sätet ka praegusel juhul, kus keeldutud on määruskaebuse menetlusse võtmisest.

§ 650

lg 1 järgi, kui ringkonnakohus jättis kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse esitaja ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest (

§ 422

) ilmumata jätmiseks, uuendab kohus menetluse kaebuse esitaja avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigel ajal kohtule teatada. Mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust tuleb põhistada. Menetluse uuendamise avalduse võib esitada

§ 650

lg 2 kohaselt kümne päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Kuivõrd puudutatud isik I sai määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse kätte 5. aprillil 2021, siis lähtudes TsÜS §-s 135 ja § 136 lg-s 6 sätestatust tuli hiljemalt 15. aprillil 2021 (

§ 650

lg 2) teatada riigilõivu maksmata jätmise mõjuvast põhjusest (

§ 650

lg 1).

§ 66

esimese lause järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kuna puudutatud isik I esitas tähtaja ennistamise taotluse (mida tuleb käsitleda uuendamise avaldusena)

§ 650

lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes, siis on menetluse uuendamise üks eeldustest täitmata. 13. Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada ning see tuleb jätta lõppjärelduses muutmata. 14.

§ 663

lg 2 järgi ei ole menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud määrus edasikaevatav.

§ 650lg 4 võimaldab esitada määruskaebuse menetluse uuendamata jätmise määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda. 4

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli määruskaebemenetluses lepinguliste esindajate ajakulu 3 tundi ja 6 minutit tunnitasuga 175 eurot (käibemaksuta), s.o 542,50 eurot. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174

lg 10) ning palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, s.o kokku summas 651 eurot. Kolleegium leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 16.

1. Avaldaja lepinguliste esindajate ajakulu ei ole kolleegiumi hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et vaidlustatud määrus ning menetlusdokumendid (määruskaebus ja seisukoht sellele) on sisult lühikesed ning ei ole õiguslikult keerukad, siis on määruskaebusele seisukoha koostamise ja sellele eelnenud toimingute ajakulu vajalik ja põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu arvestades on selle koostamise ja esitamise ajakulu põhjendatud 0,4 tunni ulatuses. 16.
2. Avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta) ei ole samuti praeguses vaidluses põhjendatud. Avaldaja on esile toonud, et kohtupraktikas on põhjendatuks peetud tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta), kuid avaldaja viidatud asjas oli tegemist hagimenetlusega ning Riigikohus märkis, et asi on keskmisest keerukam ja mahukam (Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.4). Arvestades käesoleva määruskaebemenetluse olemust ja väikest mahtu, on kolleegiumi hinnangul avaldaja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnihind 150 eurot (käibemaksuta). 16.
5. Eeltoodut arvestades tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista määruskabemenetluses kantud menetluskulud koos käibemaksuga 342 eurot (= 1,9 tundi x 150 eurot x 1,2). Kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus puudutatud isiku I kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16.

1. Avaldaja on palunud ka määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub puudutatud isik I kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole ja märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja taotlus põhjendatud. Taotlusest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mille tõttu soovitakse tavalise täitmise korra asemel taotletud korra kindlaksmääramist ning ka kohtupraktikas on leitud, et sellesisuline lahendi täitmise korra kindlaksmääramine ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817/35, p 20).
4. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5